Euroopa Liit on vastu võtnud pärast järjekordseid pikki vaidlusi järjekordse sanktsioonipaketi, mis on järekordselt lahjem oodatust, rääkimata sellest, et ka oodatu oli järjekordselt lahjem vajalikust. Teistpidi seda sama tõde paista lastes on siiski tegu järjekordse õige sammuga Euroopa Liidu poolt, kuigi paraku (ikka järjekordselt) liiga lühikese sammuga.
Ettevõetavate poliitikaotsuste – sanktsioonide rakendamine agressorile ja abi, sealhulgas relvaabi andmine agressiooni ohvrile – üldiselt õige suuna taga on nii aatelised kaalutlused, eelkõige loomulik poolehoid rünnatavale ja kaastunne ohvritele, kui ka vähegi kaugema vaate korral pragmaatilised: kui marutõbist ei peatata täna, ründab ta homme meidki. Veidi (tõesti vaid veidi) küünilisemalt võib märkida, et Ukrainas sodiks lastud vene tank meile enam külla ei tule.
Poliitikaotsuste aeglus ja poolikus tuleneb omavahel lõdvalt seotud kaalutluste ja emotsioonide kompotist. Siin on hirm tuumasõja ees – igati õigustatud, aga siiski lühinägelik, sest tuumamalakaga vehkijat pole pikas vaates nõrkusega võimalik peatada. Siin on mure selle pärast, et sanktsioonid annavad meilegi majandusliku tagasilöögi, mis omakorda kahjustab ühiskonna kõige haavatavamaid – kuigi siin võib omakorda õigusega küsida, kas külm tuba ikka on võrreldav tuppa lendava raketiga. Ja on loomulikult nõrgemate kaitsmise taha pugemist erinevate isiklike majandushuvide nimel toimetamisel. Ning mõnel juhul paraku ka otsene sümpaatia «alfa» suunas – olgu või marutõbine, aga ikka vägev.
Nende kahe vastastiku välistava suuna vahel toimuvas kauplemises on seni napilt peale jäänud kaugele vaatav vaade. Paraku on pealejäämine olnud napp ja sestap pole olnud pääsu haledavõitu kompromissidest. Nii ongi kõike tehtud jupiti ja alati ka lühemate/õhemate juppidena algsest kavast.
Kas marutõbise elaja saba jupiti raiumine on epidemioloogiliselt tark lahendus? Seda näitab aeg, kuigi siilile on ilmselt ammu selge, et tuleks hoopis anda serviti kaela pihta. Ja tugevalt, ent samas nii täpselt, et marutõbise tatiga ise mitte pihta saada.