KESKKONNAKIRI Kus on liiga palju vett? Kus liiga vähe?

Mees kõndimas üleujutunud Havanna tänaval 3. juunil. Foto: YAMIL LAGE/AFP
Copy

Maailm põleb, upub ja sulab. Aga kus? Seda saad teada Ypsiloni iganädalasest keskkonna- ja kliimauudiste kokkuvõttest. See on kliimateemaline amuse-bouche, sest infot on palju, aga tähelepanu vähe. P.S. Sündmuste nimekiri ei ole ega üritagi olla ammendav.

Laupäev, 4. juuni

Ateena äärelinnas lõõmas kontrolli alt väljunud maastikupõleng, mis kahjustas maju ja autosid. Tugevast põhjatuulest kannustatuna liikus tuli kiirelt üle Hymettuse mäe. Osa piirkonnast evakueeriti.

Allikas: Reuters

Laupäev, 4. juuni

Orkaan Agatha küll rauges juba nädala esimeses pooles, kuid selle järelvõnked tõid Kuubasse suure vihmasaju ja üleujutused. Kõige raskemalt tabas vihm riigi lääne- ja keskosa, sealhulgas ka riigi pealinna Havannat. Laupäevaks oli oma kodudest evakueerunud 2000 inimest ning 50 tuhat inimest olid ilma elektrita. Teadaolevalt hukkus üleujutustes kaks inimest.

Järelvõnked jõudsid ka USA-sse, Florida osariigi lõunaosasse, kus vee alla jäid tänavad ja autod ning kanalisatsioonisüsteem hakkas üle ajama. Miami linna tuletõrjujad pidid mitmeid vee tõttu autodesse kinni jäänud inimesi päästma. Teadaolevalt ei hukkunud ükski inimene.

Allikas: BBCThe New York Times

Reede, 3. juuni

Süsihappegaasi kogus atmosfääris on inimajaloo kõrgeim, teatas USA riiklik ookeani- ja atmosfääriamet (NOAA). Süsihappegaasi kogus on 50 protsenti kõrgem kui tööstusrevolutsiooni-eelse aja keskmine ning seda on rohkem kui kunagi varem viimase nelja miljoni aasta jooksul. Süsihappegaasi konsentratsioon jõudis mais 421 osakeseni miljoni kohta ning 2021. aastal paisati õhku 36,3 miljardit tonni süsihappegaasi. Kui süsihappegaasi kogus tõuseb, soojeneb Maa, muutub kliima ja suureneb looduskatastroofide arv.

Allikas: The New York Times

Reede, 3. juuni

Brasiilia üleujutustes hukkunute arv tõusis 120ni. Rohkem kui 7300 inimest on jäänud koduta. Ja need, kellel kodu veel alles on, elavad järgmiste vihmasadude hirmus. Eriti need, kes elavad mägede jalamitel või nõlvadel, on suurema vihmasaju korral maalihete ohus.

Allikas: BBC

Reede, 3. juuni

Mehhikos, Monterrey linnas on tõsine veepuudus, mistõttu otsustas linnavalitsus piirata linnaelanike veevarustust päevas kuuele tunnile. Varem rakendati piiranguid veekasutusele vaid ühel päeval nädalas, kuid nüüd tuleb kraanist vett vaid kella nelja ja kümne vahel hommikul. Nuevo Leoni osariik, kus Monterrey linn asub, on alates veebruarist olnud ekstreemses põuaolukorras. Vihmavee kogus on osariigis olnud oodatust ja vajalikust madalam alates 2015. aastast.

Allikas: Reuters

Neljapäev, 2. juuni

Neliteist Hawaii noort kaebasid osariigi transpordiameti kohtusse, väites, et osariik rikub põhiseadust kliimavaenuliku transpordisüsteemi ülalhoidmisega. Kaebajate sõnul rikub see nende õigust puhtale ja tervislikule keskkonnale. Kaebajatest noored vanuses 9 kuni 18 väidavad, et Hawaii transpordiamet on pidevalt esikohale seadnud kiirteede ehituse üle teiste transpordi liikide. Selle kliimareostuse tõttu on kaebajate sõnul ohtu seatud noorte võimalus elada saarel tervislikku elu. Kaebajad nõuavad, et kohus kuulutaks osariigi kohustust kaitsta kliimat ja atmosfääri praeguste ja tulevaste generatsioonide jaoks.

Allikas: AP News

Kolmapäev, 1. juuni

Eelmise nädala keskkonnakirja kirjutamise ajal liikus Mehhiko ranniku poole Vaikse ookeani orkaanihooaja esimene orkaan Agatha, mis sinna ka esmaspäeva pärastlõunal jõudis. Orkaani jõudis rannikule Puerto Angeli linna lähedal, tuues endaga pea 50 m/s kiirusega tuuled ja suure vihmasaju. Orkaan rauges teisipäeval, mil see sisemaa poole liikus.

Kolmapäevase seisuga oli teada üheksas hukkunust ning kadunud oli veel neli inimest. Enamik hukkunutest kaotasid oma elu, kui voolav vesi neid endaga kaasa vedas või jäid nad maalihete alla. Langevad kivid ja muda blokeerisid kaks kiirteed, takistades ligipääsu ühte osariiki. Mõnes linnas kadus ka elekter ja telefoniühendus. Agatha oli ka tugevaim orkaan, mis dokumenteeritud ajaloos maikuus rannikule jõudnud on.

Allikad: BBCSky NewsReuters

Teisipäev, 31. mai

Euroopa kontrollikoja avaldatud raportist selgub, et vahemikus 2014–2020 ei kulutanud Euroopa Liit kliimameetmetele lubatud ja kinnitatud 20 protsenti eelarvest, vaid ainult 13 protsenti. Euroopa komisjon teatas varasemalt, et kliimameetmetele on kulutatud 216 miljardit eurot, mis oli 20 protsenti 2014–2020 aasta eelarvest. Kontrollikoda leidis, et kulutati hoopis umbes 144 miljardit eurot. Kontrollikoda avastas, et kliimaga seonduvate kulutuste alla oli pandud asju, mis polnud tegelikult kliimameetmete seisukohast asjakohased. Kõige rohkem on kliimakulutuste osa üle hinnatud põllumajanduse rahastamises – audiitorite sõnul peaaegu 60 miljardit eurot.

Allikad: Climate Change NewsEuroopa Kontrollikoda

Tagasi üles