UUDIS ⟩ Pärnu Loovlinnaku suvehooaeg avati uue galerii ja rahvusvahelise kunstiprogrammiga

3-5. juunil avati Pärnu ajaloolise õllevabriku Loovlinnakus Suur-Jõe 10 Loovpealinna Suvegalerii. Danny Gonzaleze kureeritud avanäitusel olid eksponeeritud Al Paldrok alias Anonymous Boh, Jüri Arrak ja Leonhard Lapin Eestist, Steve Vanoni USAst ja Jyrki Riekki Soomest. Esinesid DJ/VJ/laser-videomapping: Georg Litvinov, noise: Mathieu Sylvestre Prantsusmaalt, performance: Steve Vanoni ja Yoni Ving Ameerika Ühendriikidest ja Dariya Stiletskaya Ukrainast.

Järgnevalt intervjuu Pärnu Loovlinnaku initsiaatori Al Paldrokiga.

Miks peaks Loovlinnakut tegema, miks mitte?

Pärnu vajab Loovpealinna – linna kui start-upi käivituseks toimivat Loovlinnakut – interdistsiplinaarset loomekeskust, kus kohtuvad eri kultuuri- ja eluvaldkondade tegijad, eri generatsioonid, kontseptsioonid, ideed ja tegelikkus. Seostub mõte ja käeline tegevus, kujuneb universaalne, terviklik maailmavaade ja rakendub igakülgne sotsiaalne aktiivsus. Visioon ja eesmärk on tuua Pärnusse uut mõtlevat ja loovat inimressurssi üle Eesti ja ka rahvusvaheliselt.

Milline on oodatav ja milline tõenäoline tasu-kasu?

Loovlinnaku kontseptsiooni kõige tähtsamateks koostisosadeks ei ole mitte ehitised vaid aktiivsed loomeinimesed valdkondadeüleselt. Eesmärgiks on kaasata Pärnu inimkoosseis linna kultuuriellu. Alustada tuleb protsessidega juba täna, sest igal aastal lahkub Pärnust arvestatav hulk potensiaalseid loovisikuid ja mitu klassitäit hakkajaid noori. Kindel osa on kõrghariduse kaasamisel - eesmärgiks on tuua linna tudengid ja eri kõrgkoolide esindused, rahvusvaheline know-how, luua eri kõrgkoolide toimiv koostöömudel, füüsiline ja vaimne kultuuri- ja haridusruum, mis arvestab Pärnu tingimuste ja vajadustega. Loovlinnaku ruumides avatatavates töökodades toimub sel suvel Baltikumi ja Põhjamaade kõrgkoolide ühine suveakadeemia. Tudengitel on Suveakadeemia raames võimalik osaleda ja ka võimalus erinevate looverialade kursusest valikainetena saada ainepunkte ja arvestusi. Sel suvel toimuvad Pärnus taas Eesti, Taani, Soome, Leedu ja Läti Kunstiakadeemia õppejõudude juhendamisel graafika ja kujunduskunsti kursused.

Kes teevad, mida teevad?

Eelmisest aastast alustasid ajaloolise õlletehase ümberehitatud ruumides tööd siiditrüki, raamatukirjastuse, maali ja luuleraadio stuudiod. Lisaks statsionaarsetele ja pikemaajalistele, kogu suve vältavatele residentuuridele on ruumid ka lühiajalistele külalistele, kes töötavad Pärnus nädala või kuukaupa. Selleks ka suveks koondame Pärnusse võimalikult palju loovinimesi nii mujalt Eestist kui välismaalt.

Ruumides töötavad hetkel statsionaarsetes ateljeedes USA kunstnik Steve Vanoni maali, Ott Piibemann siiditrüki, Karol Kallas raamatutrüki, Sven Kivisildnik luuleraadio ja Georg Litvinov 3D modelleerimise, VJ, laser ja videomappingu, Taje Paldrok installatsiooni alal. Lauri Tamm modelleerib praegu Pärnu Loovlinnakus 1952. aasta maadluse olümpiavõitja Johannes Kotkase monumenti. Kivisildniku ja Leonora Palu juhitavas luuleraadios on käinud esinemas Peeter Sauter, Indrek Hirv, Jaak Känd. Pärnu Filmi- ja Videofestival esitas seoses Ukraina sündmustega sõjateemalise eriprogrammi.

Märtsist oli residentuuris Chicago tegevuskunstnik ja organisaator Joseph Ravens. Neile lisanduvad suvel uute välisresidentidena muusik Mathieu Sylvestre Prantsusmaalt, graafik Danny Gonzalez USAst, maalija Sofie Sun Melbournest, Austraaliast, aktivist Bevon St-Louis Brewster New Yorgist, moekunstnik Polet Guzmán Puerto Ricost, Maija Kivi ja Mari Lapinsalo Soomest, performaator Joonas Niiholm USAst jpt.

Juunis lisanduvad Ukraina kunstnikud: Dariya Stiletskaya on juba kohal, järgmisel nädalal tuleb Maria Zvolynska, siis Aina Vilberh. Kurt Ruslan kogub praegu Eestisse saatmiseks sõjatandrilt lasteaedade, koolide, haiglate uksi et püstitatada neist Pärnusse installatsioon «Sõja uksed». Ustel on jäljed kuulidest, tulest, plahvatustest. Iga uks avaneb ja sulgub, et inimesed saaksid sealt läbi minna. Iga ukse ees on silt infoga, mis lugu selle uksega on. «Sõja uksed» on lugude labürint, mida saab läbida. Inimesed saavad selle abil kogeda ajaloolisi sündmusi, mis nende silme ees lahti rulluvad. Kurt tahab rääkida Ukraina sõjast läbi kunsti ning tõmmata uksega paralleele eluga. Sest ustel, nagu ka inimestel, on oma ajalugu. Tänu tollele installatsioonile saavad inimesed puudutada «asju» ehk uksi, mis on näinud sõda ja mis oskavad rääkida rohkem kui sotsiaalmeedia, uudised või poliitikud…

Kas linnas võiks olla kaks-kolm loov linnakut? Konkurents on võimalik?

Loovlinnak võib muidugi asuda eri lokatsioonides. Ma käisin selle konseptsiooni välja juba esimestes Loovpealinna käsitlevates artiklites. Küsimus on, mis on Loovlinnaku funktsioon - suvel õlut müüa ja tiksi mängitada see kindlasti ei ole. Seda tehakse Pärnus igal pool niigi.

Kellele tehakse?

Loovlinnak on kogu Pärnule, Eestile ja rahvusvahelisele kunstipublikule. Pärnu kultuuri abilinnapea tasemel tõstatati ka küsimus – milleks rahvusvaheline loovresidentuur, mis on sellest kasu linnale? Loovresidentuuri eesmärk on rahvusvaheliste loovisikute toomine Pärnu, rikastama ja koolitama Pärnu kultuurielu, viima Pärnu kultuurielu rahvusvahelisele tasemele otsekontaktide ja kohtumistega. Residendid viivad läbi workshop'e, kohtumisõhtuid, töötavad süvendatult oma erialal, osalevad Pärnu näitustel ja festivalidel ning aitavad Pärnu loovisikuid rahvusvahelisele kunstiskeenele.

Linnavalitsuse kultuuriosakonna sõnul on «koostatava kultuuri ja spordistrateegia protsessi aruteludes räägitud muuhulgas residentuuride olulisusest ja see teema on sisestatud ka tegevuskava projekti». Kultuuriministeeriumi sõnul on residentuurid enamasti seotud kindla paigaga, residentide tegevus haakub sageli kohalike olude ja inimestega ning tihti on programmi osaks otsekontaktid ja koostöö. Residentuurid võivad sisaldada avalikkusele suunatud tegevusi ja toimivad kui kohaliku elu mitmekesistajad. Residentuurid aitavad loomevõrgustike kaudu arendada ka riikidevahelisi koostöösuhteid.

Millised jooned just Pärnu linnakut iseloomustama hakkavad?

Pärnu Loovlinnaku omapäraks on eri loovinstitutsioonide süntees. Loovlinnakut juhivad loovinimesed ise, mitte kinnisvarategelased ja haldusfirmad. Loovlinnak on koht, kus tegeletakse kultuuriloomega. See ei ole joobelinnak ega rendiklubi.

Ma kuulsin, et teil toimus paleepööre? Milles see seisnes?

Meie konseptsioonis on Loovlinnaku pärisosaks kultuuritegevus. Tallinnas ja Tartus on loomelinnakute esialgsele kooslusele nime andnud loovtegevus asendunud suures osas hipsterliku tarbimiskeskonnaga. Samasugused arengud olid plaanis ka Loovlinnakus lihtsalt suve meelelahtusprogrammile keskendunud kinnisvarahaldajatel. Pärnu Loovlinnaku eesmärgiks on õitseng tõelise loomeinkubaatorina.

Selle aasta algusest on Loovlinnak MTÜ võtnud üle Pärnu Loovlinnaku täieliku haldamise ja sõlminud ajaloolise Õlletehase omanikega 5-aastase lepingu ateljeedesüsteemi, töökodade ja rahvusvahelise loomeresidentuuri läbiviimiseks.

Loovlinnak MTÜ nõukokku kuuluvad spetsialistid valdkondadeüleselt: Timmu Tõke, Joosep Järvesaar, Jürgen Rooste, Leonora Palu, Andra Orn, Sven Kivisildnik, Helena Kuuse, Brigita Kasemets, Madis Põldsaar, Hannes Paldrok, Elise Ellermaa, Arvo Sailev, Reena Ailt-Tamm, Joosep Raudsepp, Taje Paldrok, Heidi Ansu, Rainer Ansu, Ott Piibeman, Ena Kõrv, Liisa Maria Lai, Katriin Krimm, Kaspar Rabby, Stenver Kööp, Rait Pärg, Haide Rannakivi, Inger-Helene Värat, Geity Miilberg, Kaidi Kaasik ja Al Paldrok.

Mittetulundusühingu Loovlinnak isikkooseis on eelmisest aastast suvest korraldanud sihipäraselt kultuuritegevust Pärnus. Esimesena kutsuti ellu interdistsiplinaarne ateljeede kompleks töökodade ja rahvusvahelise interdistsiplinaarse kultuuriprogrammiga. Madis Põldsaar lõi Loovpealinna ja Loovlinnaku logod ning visuaalse identiteedi. Eksterjööri kutsusime seinamaalinguid tegema Von Lõnguse, Rassi ja Paulis Liepa, püstitasime Tema Grupi väligalerii ja skulpturaalsed installatsioonid Elo Liivilt, Ahti Seppetilt, Paul Rodgersilt jt. Kõrghariduse vallas käivitasime koos Pärnu Kolledziga Pärnu suveakadeemia Balti ja Põhjamaade õppejõudude ja tudengite osavõtul loengute sarja ja workshoppidega. Kunstiväljal osalesime kunstisuve suusündmuse Pärnu Artweeki läbiviimisel, tõime Pärnusse eesti kunsti korufeed Jaan Toomiku, Jüri Ojaveri, Kiwa, Erki Kasemetsa jpt. Organiseerisime eesti kunsti klassikute Jüri Arraku, Vello Vinna, Leonhard Lapini ja Lembit Sarapuu retrospektiivsed suurnäitused, korraldasime Loovlinnakus Diverse Universe Performance Festivali, Pärnu Bodypaint festivali ja IN Graafika rahvusvaheliste aktsioonide, näituste, töötubade ja seminaridega. Käivitasime Loovpealinna galerii, kus hariti noori ja linnakodanikke performance, muusika ja kunsti vallas. Linnaruumi toodi eesti tuntud skulptorite monumentaalteosed – Leonhard Lapin, Mari-Liis Tammi, Aleksander Litvinov, Arturs Virmanis, Mare Mikof jt.

Meie eesmärgiks on, et Loovlinnak toimiks tõelise loomeinkubaatorina Pärnu ajaloolises Õlletehases ja kutsume siinkohal üles kõiki asjast huvitatud ettevõtjaid ja loovinimesi avama seal kohvikuid, toitlustus- ja müügipunkte, huvialategevusi eri generatsioonidest linnakodanikele ja väliskülalistele, kontserte, kogukonna aedu, workshoppe ja töötubasid.