MEEDIAANALÜÜS ⟩ Naisteportaalidel on aeg kastist välja tulla

Sügisel saab Eesti esimese naisteajakirja Linda ilmumisest 135 aastat. Selle asutas naisõiguslane Lilli Suburg, kelle eesmärk oli naisi harida ja võimestada, mitte ainult koduhoiu nippidega kostitada. Täna on meil naisteajakirju rohkemgi kui küll. Nende kõrval tegutsevad ka naistele suunatud portaalid – Postimehes Naine, Õhtulehes (samuti) Naine, Delfis Naistekas –, mis on justkui nähtus omaette. Naised neid juhivad, naised tõenäoliselt loevad ka, aga tänapäevast naist kumab sealt sisust vähe.

Mõte kriitilise pilguga naistele suunatud portaalidele otsa vaadata tuli Twitterist, kus kasutaja @t2hen2rija regulaarselt naisteportaalide kapsaaedadesse kive viskab. Peamiseks kriitikapunktiks on tal see, et naisteportaalid annavad lakkamatult platvormi igasugustele isehakanud terapeutidele, tervendajatele ja kolmanda-silma-avanutele. Sellel kõigel on oma aeg ja koht, kuid Eesti loetumate väljaannete esi- ja ka kõrvallehed ei peaks olema see koht. Probleem süveneb ka siis, kui esoteeriline ja pseudoteaduslik lähenemine saab valitsevaks või ainsaks tervise teemade käsitluses ja naisteportaalid muutuvad alkeemia.ee käepikenduseks.

Näide pseudoteadusest Õhtulehe naisteportaalis. Tuleb välja, et ka meestel on emakas, mis talletab aastasadade pikkusi maagilisi ja müstilisi tarkusi esivanematelt. Foto: Kuvatõmmis Õhtulehe Naistelehelt

Samuti sätitakse horoskoop või selgeltnägijate ennustused just naisteportaalide esilehtedele. Kindlasti on kuskil statistikat, millest selgub, et naised loevadki selliseid artikleid rohkem, mistõttu neid ka naistele ette söödetakse. Surnud ring, kus alati jääb peale klikk, vahet pole mis hinnaga. Seda peegeldavad ka artiklitele ette pandavad, tihti läbiva suure tähega, tähelepanuhaarajad: «ETTEVAATUST», «PANE TÄHELE», «Hea teada», «Kas proovid», «Nüüd aitab» jne. Neid leiab küll igast portaalist, kuid naisteportaalis mõjuvad need eriti labaselt. Eriti kui need on paari pandud samamoodi emotsionaalsete ja sensatsionaliseerivate pealkirjadega.

Peamiselt kajastatakse naisteportaalides ilu, moe, suhete ja tervise teemasid. Seal kõrval paar pikemat persoonilugu, mis ei pruugi isegi naistest olla. Ning sinna otsa veel kõmu- ja kuulsusteteemad, ka lugejakirjad. Sellest kõigest moodustub üks puder ja kapsad – naisteportaalid asetuvad justkui kuskil kõmulehtede (nt Kroonika ja Elu24), alkeemia ja naisteajakirjade temaatilises ristumiskohas. Mis tekitab küsimuse: kas naisteportaale sellisel kujul üldse on vaja? Eriti olukorras, kus kõigil väljaannetel on veel kümme spetsiifilisemat portaali, kuhu need teemad ära paigutada.

Võiks ka vaielda, et miks ei ole sarnast nähtust ka meestele. Kus on Meesteleht ning Delfi ja Postimehe Mehed? Miks peavad mehed rohkem vaeva nägema, et leida teemasid, mis justkui kajastaks tänapäeva meest tema terviklikkuses? Huvitav on, et naisteportaalid on justkui ka natuke meesteportaalid, sest artikleid, mille pealkirjad pöörduvad meeste poole, on küll ja veel. Mehed aga nendeni ei jõua. Peamiselt on sellised artiklid suhete ja seksiteemalised. See, et need on paigutatud naiste lehtedele, jätab mulje, et suhtes ja seksis on naine see, kes peab teenima meest, tundma meest läbi ja lõhki, oskama meest rahuldada. Pole nagu väga 21. sajandi vaade heteroseksuaalsetele suhetele.

Naisteka esilugu. Meestele mõeldud vitamiinide sisuturundusartikkel, mida illustreeritakse kujundlikku oraalseksi tegeva naisega. Foto: Kuvatõmmis Delfi Naistekast

Samuti peegeldub sellest tugevalt naiste lehtede heteronormatiivsus. Mõnenädalase naisteportaalide jälgimise jooksul ei märganud ma ühtegi seksi- ja suhteteemalist artiklit, mis kaasaks arutellu geisuhteid või voolavat seksuaalsust. Kõik on väga traditsiooniline ja kastisisene. Naine on naine ja mees on mees. Jutul lõpp.

Riietumisele ju ometi peavad kehtima reeglid. Foto: Kuvatõmmis Postimehe Naisest

Ka ilu- ja moeteemalised artiklid on üpris traditsioonilised. Näikse nagu ilu on ainult ühte tüüpi, moodi on ainult ühte tüüpi, naine peab olema ainult ühte tüüpi. Läbivad ideed on: karvad on halvad, kui need pole ilusad pikad juuksed; kõik naised on huvitatud kaalulangetusest, uusimatest ilutoodetest, kevad-suvi-sügis-talv-moetrendidest; kõik naised tahavad olla naiselikud naised ja järgida erinevaid etikette.

Kindlasti on naisi, kes seda kõike väga armastavad ja loevad. Ja see on väga okei. Meil on vaja igasuguseid naisi, aga naisteportaalides ei kajastata maailma ja naiste mitmekülgsust. Ajakirjandus võiks toetada maailma arengut, avardada maailmapilte, pakkuda mõtteainet, mitte istuda ühes kastis koos ja marineeruda oma traditsioonilistes maailmavaadetes. Selle saavutamine nõuaks kindlasti pingutust ja mugavustsoonist väljumist neile, kes naisteportaale juhivad ja neid koostavad, aga mis on elu ilma väikse väljakutseta.

Selle kõige sees jääbki mulje, et naisteportaalid serveerivad ennast mingile arhetüüpsele lihtsameelsele naisele – 20 aasta tagusesse aega jäävale tabloid-ajakirjanduse abil mahasurutud ja dieedinippidest läbi nõrutatud patrarhaadi-tütrekese stereotüübile. Tänastes naisteportaalides on sellest kujutelmast jäänud emotsionaalsus ja lihtsustamine, teemade kergus ja sensatsionaliseerimine.

Naisteportaalid võiks aga olla koht, kuhu koondatakse lisaks ilu- ja moenippidele artikleid naistega seotud probleemidest ja võitudest. Muidu kajastatakse välismaal toimuvat küll, aga kui on otseselt naisi mõjutavad probleemid (abordiõigused maailmas nt), siis pole ei kippu ega kõppu. Naisteportaalid võiks olla koht, kus naisi võimestatakse. Kuhu klikates ei pea naine tundma pinget end kõigi sealsete nippide abil perfektseks naiseks voolida. Koht, kus on lood naistelt naistele, mitte naistelt mingile roosamannastatud ja ülelihtsustatud ideele naistest. Naise elu ei ole ainult ilu, mood, suhted ja seks. Naistel on veel pikk maa minna, et end patriarhaalse maailma kütketest vabastada. Eriti Eestis, kus palgalõhe on üks Euroopa suurimaid ja kus naisest peaministrit suudavad paljud näha vaid naispeaministrina. Ma ei väida, et naisteportaalidest peaks saama Eesti feminismi lipulaevad (kuigi miks mitte), kuid üks tervislik doos naisõiguslust teeks naisteportaalidele ainult head.