Sügisel saab Eesti esimese naisteajakirja Linda ilmumisest 135 aastat. Selle asutas naisõiguslane Lilli Suburg, kelle eesmärk oli naisi harida ja võimestada, mitte ainult koduhoiu nippidega kostitada. Täna on meil naisteajakirju rohkemgi kui küll. Nende kõrval tegutsevad ka naistele suunatud portaalid – Postimehes Naine, Õhtulehes (samuti) Naine, Delfis Naistekas –, mis on justkui nähtus omaette. Naised neid juhivad, naised tõenäoliselt loevad ka, aga tänapäevast naist kumab sealt sisust vähe.
Mõte kriitilise pilguga naistele suunatud portaalidele otsa vaadata tuli Twitterist, kus kasutaja @t2hen2rija regulaarselt naisteportaalide kapsaaedadesse kive viskab. Peamiseks kriitikapunktiks on tal see, et naisteportaalid annavad lakkamatult platvormi igasugustele isehakanud terapeutidele, tervendajatele ja kolmanda-silma-avanutele. Sellel kõigel on oma aeg ja koht, kuid Eesti loetumate väljaannete esi- ja ka kõrvallehed ei peaks olema see koht. Probleem süveneb ka siis, kui esoteeriline ja pseudoteaduslik lähenemine saab valitsevaks või ainsaks tervise teemade käsitluses ja naisteportaalid muutuvad alkeemia.ee käepikenduseks.
Samuti sätitakse horoskoop või selgeltnägijate ennustused just naisteportaalide esilehtedele. Kindlasti on kuskil statistikat, millest selgub, et naised loevadki selliseid artikleid rohkem, mistõttu neid ka naistele ette söödetakse. Surnud ring, kus alati jääb peale klikk, vahet pole mis hinnaga. Seda peegeldavad ka artiklitele ette pandavad, tihti läbiva suure tähega, tähelepanuhaarajad: «ETTEVAATUST», «PANE TÄHELE», «Hea teada», «Kas proovid», «Nüüd aitab» jne. Neid leiab küll igast portaalist, kuid naisteportaalis mõjuvad need eriti labaselt. Eriti kui need on paari pandud samamoodi emotsionaalsete ja sensatsionaliseerivate pealkirjadega.
Peamiselt kajastatakse naisteportaalides ilu, moe, suhete ja tervise teemasid. Seal kõrval paar pikemat persoonilugu, mis ei pruugi isegi naistest olla. Ning sinna otsa veel kõmu- ja kuulsusteteemad, ka lugejakirjad. Sellest kõigest moodustub üks puder ja kapsad – naisteportaalid asetuvad justkui kuskil kõmulehtede (nt Kroonika ja Elu24), alkeemia ja naisteajakirjade temaatilises ristumiskohas. Mis tekitab küsimuse: kas naisteportaale sellisel kujul üldse on vaja? Eriti olukorras, kus kõigil väljaannetel on veel kümme spetsiifilisemat portaali, kuhu need teemad ära paigutada.