EBAPOPULAARNE ARVAMUS ⟩ Eesti inimene vastas hinnatõusule jooma hakkamisega

Sõda, surm, veri, pisarad. Inimesed langevad, varad kukuvad. Täna hommikul langes toornafta hind alla 120 dollari. Kahju, et toornafta hinda inimese kombel maha ei saa lasta. Nasdaqi futuuridele lubatakse peagi lausa 2,4 protsendilist langust. Aasia Dow kaotas ligi 3 protsenti, suurimaks langejaks oli Hongkongi Hang Sengi indeks, mis kaotas 3,5 protsenti. Bitcoin kukkus 25 193 dollarini, Ethereum on hetkel 1263 peale kukkunud. Ilge jama.

Samas mulle see hindade dünaamika meeldib. Läbi aastate. Näiteks, toornafta hind maailmaturul tõuseb ja selsamal hetkel saab kogu vana hinnaga sisseostetud kütus kõigist Eestimaa tanklatest ühekorraga otsa. Tallinnas, Tartus, Põlvas ja Moostes. Seletamatu jõud joob relatiivsusteooriale sülitades mitmekordse valguskiirusega kõik tanklad odavast kütusest tühjaks. See on ainult pool müstikat. Füüsikaseadustele mittealluvad ülikiired mehhanismid täidavad sama kiiresti kõik mahutid uue, maailmaturuhinnaga ostetud kütusega. Seal taga on inimestele teadmatud füüsikalised protsessid. Teised seletused aegruumile ja relatiivusteooriale üldse.

See toimib paraku ainult ühtepidi. Kui toornafta hind langeb, siis hüperkiire kütusemoondus mahutites ei toimi. Siis tuleb inimestel see kallis nafta ära tarbida ja see võtab mõne päeva aega. Kõik asjad ei töötagi mitut pidi, täiesti selge ju, autoga on ka täiesti mõttetu tagurpidi Tallinnast Tartusse sõita.

Loen, et kriisid kergitavad ka erivajadusega inimeste abivahendite maksumust. On tõusnud nii transpordi kui tooraine hind. Selge ju, et kargud ise kohale ei kõnni. Vanasti käis eestlane endale Saksamaalt autot tooma. Nüüd tuleks erivajadusega inimesel ise Saksamaale karkude järele minna. Saad transpordikuludeta, kui omal jõul tagasi koju kargutad. Aga liiga odavalt ei saa enam ka Saksamaalt, kuna raud ja plastik läksid ka kallimaks. Ja kui tee peal häda peale tuleb, tuleb arvestada, et umbes 25 protsenti on kallinenud ka erivajadusega inimestele mõeldud mähkmete valmistamiseks vajalik tooraine, mistõttu maksavad needki nüüd rohkem.

Pole halba ilma heata, hinnatõus on riigile hea, aprillis suurenes käibemaksu laekumine 30 protsenti. Alkoholiaktsiisi tasumine võrreldes eelmise aastaga on juba teist kuud näidanud väga kiiret kasvu. See näitab, et hinnatõus on kohale jõudnud ja inimesed otsivad aktiivselt probleemile lahendust.

Sügisel, uue kütteperioodi algul tuleb tõenäoliselt üle 20 aasta taas autol ööseks kojamehed maha võtta. 90-ndate alguses tegime ju nii. Metalli ja kummi hind tõuseb. Targemad keerasid autol rattad alt ja viisid ööseks tuppa, tõenäosus muidu hommikul auto telliskividele asetatult leida oli 50:50.

Tõnäoliselt maapiirkonnad elektrihindadega talvel nii rajult pihta ei saa kui linnad. Maal elab ära. Kui maakaablid ja õhuliinid jälle öösiti sisse vehitakse, pole võimalik elektritarbimisega liiale minna. Käsitsi saab ka pesu pesta. Sõõrumaa saab veel kaks korda rikkamaks. Iga viimasegi elekrimootori juurde tuleb USS-i turvamees palgata, kui ei taha, et vasktraat sealt seest pihta pannakse.

Miks on elekter praegu keset suve nii kallis? Kas see on ka koos kütusehindadega relatiivsusteooria alluvusest välja läinud? Ei, räägitakse, et süsinikukvoodi hind on kaks korda kõrgem kui aasta tagasi. Kvoot on kvoot. Ja gaasist toodetud elektri hind püsib kõrgel, kuna Norra hüdrojaamade reservuaarid on tühjad, Balti riikides napib tuuleenergiat...

Ühesõnaga – miks tanklates kütus murdosa sekundi jooksul tõuseb, aga ei lange, ja miks Norra hüdroelektrijaamade reservuaarid tühjad on – seda teab vaid tuul. Ja pole kellegi käest ka küsida, sest, võta näpust, tuult lihtsalt pole.