EBAPOPULAARNE ARVAMUS ⟩ Reeturlikel sakslastel on veel omajagu võlgu, mida tasuda

Sakslaste puhul on reeturlik käitumine normaalne – nad olid seda herr Hitleri aegu ja on praegu samuti. Me võtsime 1941. aastal neid nagu vabastajaid lilledega vastu ning olime kohe valmis liitlastena nendega sõtta minema, et kommunistide vastu võidelda, aga ega nad meid väga ei usaldanud ja üle käsirelvade mingit raskemat relvastust meile ei andnud. Eesti riigi taastamisest polnud juttugi ja 1944. aastal lõid nad meile selgelt noa selga.

Pärast seda, kui Eesti Vabariigi peaminister presidendi ülesannetes Jüri Uluots oli kutsunud eestlased liituma Saksa mobilisatsiooniga, saadeti Eesti diviis rindele jälle ilma raskerelvadeta ja tegelikult võitlesid Eesti mehed Sinimägedes (omateada Eesti vabaduse eest) selle eest, et sakslased saaksid raskerelvastuse ja oma väed Eestist rahulikult evakueerida. Suur osa eestlastest jäeti maha ning nad lõpetasid Siberi vangilaagrites – sisuliselt eestlased reedeti.

Sama teevad sakslased ka täna. EL oleks justkui Saksa-Prantsuse koloniaalprojekt, mille eesmärk on äärealade ressursside – tooraine ja inimeste – ärakasutamine metropoli huvides. Selles mõttes on Saksa raha paigutamine muuhulgas Eestisse investeering, mille eesmärgiks on rajada enam-vähem tsiviliseeritud infrastruktuur, mis võimaldab kohalikel omandada metropolis toimetamiseks sobilik haridustase, ideoloogia ja keel. Paremad ja edasipüüdlikumad lähevad Euroopasse ja integreeritakse koloniaalstruktuuridesse, teised saavad teha musta tööd, kõige hirmsamad jäävad eestlasteks... Eeskujuks ilmselt omaaegne Rooma impeerium, mis just nii toimiski – metropol neelas kõik provintside paremad inimesed alla. Isegi Jeesuse jüngrid, kes alustasid tegevust Juudamaal ja Jeruusalemmas, jõudsid lõpuks sinna välja ja rajasid just sinna ülemaailmse kirikliku keskuse. 

Vaatamata sellele, et Venemaa pole EL-i liige, toimis viimase 30 aasta jooksul nende suhtes sama poliitika – ajud maksti üle ja korjati ära, maha jäid need, kellest tolku polnud. Pole ka mingi ime, et venelased on lääne suhtes vaenulikud. Nad ju tahaksid samuti sinna, kus neid aga keegi ei oota. Ilmselt võib samast fenomenist leida ka osa EKRE toetusest. Kuna erakond on EL-i kriitiline, siis toetavad neid n-ö eurovastased, kellest aga enamus on ilmselt inimesed, kes samuti tahaksid Eurosse, aga ühel, teisel või kolmandal põhjusel seda ei saa ega suuda, allakirjutanu kaasa arvatud. 

Mis puudutab Schröderit, siis selle papi eest, mis ta Venemaalt on saanud, oleks ilmselt iga teinegi valmis Putini mune lakkuma. Seejuures peaks alati küsima, et mida ma ise teeksin? Vastus on väga lihtne – selle rahaga kindlustaksin ma oma lapsed ja lapselapsed seitsmendast põlvest saadik või veelgi kauem. Teine võimalus oleks jätta nad lihtsast ja rikkast tulevikust ilma. Õpetasin ka õpetajana lastele, kellel oli kalduvus näppamisele, et muidu pole varastamine ilus, aga kui kuidagi muudmoodi ei saa, siis peab varastama nii palju, et pärast vahele jäämist ei oleks häbi, umbes nii, nagu tegi Avo Viiol. Sama on ilmselt ka Schröderil, ta on saanud nii palju, et häbi tal kindlasti ei ole, ta võib oma papihunnikuga kõik häbistajad lihtsalt laiaks visata.

Saksa maksumaksja raha juures ei maksa aga unustada tõsiasja, et Lääne-Euroopa ja USA reetsid oma huvides 45. aastal kogu Ida-Euroopa. Nende rikkus ja heaolu on kogutud ja loodud sellal, kui meil siin voolas veri ja inimesed surid selle sõna otseses mõttes vägivaldset ja mõttetut surma, mida ühel tsiviliseeritud maal ei oleks pidanud surema. NSV Liit ehitas samal ajal, kui läänes rajati turvalised heaoluriigid, idas sisuliselt sunnil ja orjandusel põhineva ühiskonna. Ilmselt oli heaoluühiskonna roosade prillide läbi sellest ka üsna lihtne mööda vaadata. Las saksa maksumaksjad maksavad, see ei ole mitte meie, vaid nende võlg, mida nad tasuvad.