KESKKONNAKIRI ⟩ Kus jälle uputab? Ja kuhu kaob mollusk?

Maailm põleb, upub ja sulab. Aga kus? Seda saad teada Ypsiloni iganädalasest keskkonna- ja kliimauudiste kokkuvõttest. See on kliimateemaline amuse-bouche, sest infot on palju, aga tähelepanu vähe. P.S. Sündmuste nimekiri ei ole ega üritagi olla ammendav.

Esmaspäev, 20. juuni

Möödunud nädala teises pooles hakkas India kirdeosas ja Bangladeshis sadama katkematu vihm ning paukusid ägedad äiksetormid. Taas, nagu mai lõpuski, tuli Brahmaputra jõgi üle kallaste, tõrjudes oma kodudest välja rohkem kui kolm miljonit inimest. Veel miljoneid inimesi on hätta või lõksu jäänud, kuna teed on vee all ja abi ei jõua nendeni. Vee alla on jäänud terveid külasid ja mitmed on pidanud abi ootama oma majade katustel. Vähemalt 21 inimest on Bangladeshis surma saanud äikse tõttu. Kokku on teadaolevalt hukkunud üle 60 inimese.

Ühe Bangladeshi valitsuse eksperdi sõnul on praegune üleujutus halvim alates 2004. aastast. Sylheti piirkonnas olevat üleujutus lausa halvim viimase 122 aasta jooksul. Mitmed on uudistekanalitele öelnud, et nad pole oma elus sellist üleujutust näinud.

Allikad: Reuters, Sky News, BBC

The worst #flood in decades has hit #Sylhet and other localities in Bangladesh. People & animals stranded on rooftops. Schools, businesses & houses in undated. Electricity & transport disrupted. @GretaThunberg#Sylhetflood #Bangladesh pic.twitter.com/beETNjTIbX

— Fridays For Future - Bangladesh (@FFF_Bangladesh) June 18, 2022

Esmaspäev, 20. juuni

Nigeri lõunaosas on toit otsas ja enne vihma tulekut ei saa uut vilja maha panna. Riigi mitmes piirkonnas pole üle kümne aasta olnud head saaki, kuna vihmad pole olnud regulaarsed. Temperatuur tõuseb seal poolteist korda kiiremini kui mujal maailmas ja pidevad põuad hävitavad ka seni viljakad maad. Ukraina sõjast tekkinud toiduhinna tõus on ka Nigerisse jõudnud. Umbes 44 protsenti Nigeri lastest on alatoidetud ja 4,4 miljonit inimest, 18 protsenti Nigeri elanikkonnast, ähvardab sel aastal näljahäda.

Allikas: The Guardian

Pühapäev, 19. juuni

Nädalavahetusel tabas Hiina lõunaosa mitmeid piirkondi viimase 60 aasta suurim vihmasadu. Suvise vihmaperioodi tormid muutsid teed jõgedeks, tekitasid maalihkeid ja viisid endaga maju. On teada, et Guangxi piirkonnas hukkus viis inimest, kui puitmaja, milles nad viibisid, vihmavee tõttu lagunes. Ennustatakse, et ekstreemsed ilmaolud jätkuvad nädala esimeses pooles.

Allikad: Reuters, CNN

Weather forecasters have extended an alert for heavy rain that continues to pound southern parts of China for days. Guangdong province suffered two tornadoes in a week. Our reporter takes you to have a closer look.
#rain #flood pic.twitter.com/EOqxBM3mSw

— China Takeaway (@China24Official) June 20, 2022

Laupäev, 18. juuni

Hispaanias jätkub kuumalaine temperatuuridega üle 40 kraadi. Kuuma, kuivuse ja tuuleiilide koosmõjul on riigis mitmel pool lahvatanud maastikupõlengud. Halvim on olukord Zamora provintsis riigi loodeosas, kus üle 25 tuhande hektari maad on ära põlenud. Laupäeva pärastlõunaks oli Zamora piirkonnas evakueeritud 11 küla ja põlengu kustutamise nimel töötas umbes 500 tuletõrjujat.

Maastikupõlenguid on ka Hispaania kirde-, põhja- ja idaosas. Navarra keskosas on ettevaatusabinõuna evakueeritud 15 küla, kuna eelduste kohaselt ei anna kuumalaine enne kolmapäeva järele. Samuti on põlenguid ka Kataloonia kirdeosas – Lleidas, Tarragonas ja Garafi looduspargis. Kuumalainet ja selle mõjul tekkinud maastikupõlenguid seostatakse kliimamuutusega.

Allikad: Sky News, Reuters

In Spain, crews are battling a more than 60,000 acre wildfire that forced some communities to evacuate.

Strong winds are making it difficult for firefighters to control the blaze. #Spain pic.twitter.com/kfwfOec3SI

— WeatherNation (@WeatherNation) June 20, 2022

Reede, 17. juuni

Vahemeres elab mollusk Pinna nobilis, kes on selle ökosüsteemi jaoks elutähtis. Alates 2016. aastast on selle kogus aga 99,9 protsenti kukkunud. Üheks põhjuseks parasiit, mis on ebatavaliselt surmav ja mille päritolu pole teada. Olukorda uurinud teadlased kahtlustavad, et parasiidi tulek on inimtegevusega seotud – olgu selleks allikaks kliima soojenemine, laevandus või põllumajandus. Teiseks põhjuseks on otseselt põllumajandus ja täpsemalt väetised, mis põldudelt vette jõuavad. Mar Menori laguunis on Pinna nobilise arvukus langenud 1,7 miljoni pealt vaid 1000 peale väetiste vette voolamise tõttu kõrgenenud lämmastiku taseme tõttu vees. Ebro jõe deltas vähendab nende molluskite arvukust sinikrabi, mis on seal võõrliik, mille on toonud USAst sinna laevad.

Pinna nobilis on tähtis, kuna piirkondades, kus mereorganismidel pole kuskile mujale kinnitud, saavad nad kinni haarata molluskist. Pinna nobilis on suuruselt teine mollusk maailmas, kuna see võib kasvada kuni meetri pikkuseks oma 15-aastase eluea jooksul.

Allikas: The Guardian

Mollusc mass mortality event: can Spain’s giant fan mussels recover?
Pinna nobilis is vital to the Mediterranean ecosystem, but since 2016 numbers have plummeted by 99.9% – and saving it from extinction is no easy taskhttps://t.co/T2q91pKUVd pic.twitter.com/3PTMp0lBfu

— Alfons López Tena 🦇 (@alfonslopeztena) June 17, 2022

Neljapäev, 16. juuni

Grupp USA keskkonnaorganistatsioone kaebasid möödunud nädalal Bideni administratsiooni kohtusse eesmärgiga takistada riigimaale nafta ja gaasi kaevandamise lubade andmist, mida on sisse antud üle 3500. Kasvavate energiahindade juures on Bideni administratsioon julgustanud energiafirmasid rohkem kaevandama ja taotlema olemasolevaid lubasid. Keskkonnaorganisatsioonid vaidlevad, et Bideni administratsioon pole kaalunud fossiilkütuste kaevandamise mõju ohustatud liikidele ja kliimamuutusele.

Allikas: CNBC

Teisipäev, 14. juuni

Metaaniheiteid jälgiv satelliit märkas jaanuaris suurimat ühest asukohast tulevat metaaniheidet. See tuli maa-alusest kivisöe kaevandusest Venemaa keskosas. Satelliit tabas ühe möödumise jooksul kolmteistkümmet metaanikoonalt Venemaa suurima kivisöe kaevanduse, Raspadskaja kaevanduse kohal. Metaani lendus kaevandusest 87 tonni tunnis. Raspadskaja emafirma Evraz eitas selliste numbrite võimalikkust.

Metaanil on süsihappegaasist 30 korda suurem soojendamispotentsiaal 100 aasta jooksul. 30–50 protsenti praegusest kliima soojenemisest on seostatud metaaniga, mistõttu on metaaniheidete vähendamine väga tähtis.

Allikad: BBC, The New York Times

GHGSat detected the biggest emission from an individual facility it has ever seen: nearly 90 tonnes of methane (CH4) being released every hour from a coal mine in Russia.

Read the full story here: https://t.co/KimDwaUSJ4 pic.twitter.com/JlCA8dM1CG

— GHGSAT (@ghgsat) June 15, 2022

Esmaspäev, 13. juuni

Üle ligi 9000 ruutkilomeetri laiuv Yellowstone’i rahvuspark suleti esmaspäeval esimest korda 34 aasta jooksul, kuna parki tabasid rekordilised üleujutused ja selle mõjul kivide langemine. Kolme päeva jooksul sadas seal alla tavalise terve juunikuu kahe- või kolmekordne vihmakogus. Üleujutusi on nimetatud kord-viiesaja-aasta-jooksul sündmuseks. Vesi uhtus minema mitmeid teelõike, sildu ja isegi terveid maju. Pargist evakueeriti üle 10 tuhande külastaja. Osa pargist plaanitakse sel nädalal avada, kuid pole teada, millal taasavatakse terve park. Praeguste hinnangute järgi võib pargi taastamine võtta aastaid ning üle miljardi dollari.

Allikad: Reuters, CNN, CNBC

Yellowstone National Park officials announced Monday that all five entrances have temporarily closed to visitors — including those with lodging and camping reservations — after unprecedented amounts of rainfall created “extremely hazardous conditions.” https://t.co/zB60FgFjcg pic.twitter.com/sCzg1UDHRY

— The Washington Post (@washingtonpost) June 14, 2022