K, 7.12.2022
EBAPOPULAARNE ARVAMUS ⟩ Brigitte Susanne Hunti must auk
Brigitte ja must auk Foto: Remo Tõnismäe / Postimees / Alain R, Wikimedia Commons, CC BY-SA 2.5
Olavi Ruitlane
, toimetaja
Brigitte Susanne Hunti must auk
Facebook Messenger LinkedIn Twitter Whatsapp

Suvi. Inimesed on keskendunud suvistele asjadele. Pensionärid on keskendunud kuumarabanduse ärahoidmisele, jorsid istuvad grilli taga ja kärsatavad liha, selle kuumaga juua ei jõua ega tahagi, aga midagi peab tegema. Suurem osa tervetest Eesti meestest on registreerinud end Brigitte Susanne Hunti taha järjekorda. Telesaate «Vallaline kaunitar» kaudu pääseb nimelt üks Eesti mees otse Brigitte avatud südamesse. Kuna on mingi lootus, et pääseb ka mujale, on kandideerijate hulk meeletu. Arvatavasti see, mis seal avatud saab, pole mingi jõulutunnel, mis halastust otsib ja tröösti pakub, see neelab ühe väärt Eesti mehe pea ja kõrvadega. Eestlane on lotorahvas ja no alati veab kellelgi. Peaks. Võiks.

«Vallaline kaunitar» on Brigitte kosmoseprogramm. Võitja viiakse taevasse, Brigitte avab äravalitu jaoks oma musta augu ja see, mis saab väljavalitust siis, kui see on ta sisse imenud, on juba teaduse seletada.

Teadlaste arvates jaguneks musta auku sisenemise reaalsus kaheks: ühes põleks lotovõitja ära, teises liiguks ta mustas augus edasi ega saaks üldse viga.

Brigittel on, mida pakkuda, must auk on vähemal väga tihe, selles on teadlased ühel nõul, selle tekkeks sobiva tiheda mateeria saab luua ainult suur täht, mida Brigitte kahtlemata ka on. Samas teeb mõtlikuks see, et musta augu moodustab täht, mille põlemismaterjal on otsa saanud, sestap seal tekibki nii tugev gravitatsiooniväli, et selle eest ei põgene isegi valgus.

Sügavamale musta auku liikudes tõmbub ruum aina enam kaardu ja on musta augu keskel lõpmatult kooldunud. Seda nimetatakse singulaarsuseks. Aeg ja ruum kaotavad oma tähtsuse ning füüsikaseadused seal enam ei kehti, sest need põhinevad ruumi ja aja mõistete kasutamisel.

Juba tegelikult musta augu äärel ei ole inimene võimeline enesele selgitama, mis temaga päriselt toimub.

Suures plaanis võib Eesti meeste südasuviseid märgasid unenägusid Brigittest põhjendada sündmuste horisondiga. Musta augu nähtavat piiri nimetatakse sündmuste horisondiks, mõnikord ka lõkspinnaks või Schwarzschildi raadiuseks, ehkki see viimane pole täpne. See on punkt, kus külgetõmbejõud alistab valguse püüde põgeneda. Niisamuti mõistuse püüde jalga lasta. Kui see piir ületada, pole enam mingit pääsu.

Mis juhtub aga selle õnnelikuga, kes saab sündmuste horisondist sammu Brigitte suunas astuda? Enamus teadlasi on seisukohal, et me näeksime tema kujutist seiskumas nagu siis, kui ekraanil jooksev film pausile panna. Kujutis püsiks liikumatult, horisondile laiali venitatud, kasvava kuumuse võimuses. Ruumi venimine, aja seiskumine ja Hawkingi radiatsiooni kuumus muudaks õnneliku lotovõitja tuhaks.

Samas ükskõik, Brigitte on ise ka öelnud, et ta armastab ise sünnitamiseks liiga palju šampust ja kasutaks selleks parema meelega surrogaatema.

Tagasi üles