TARTU GRAAFIKAFESTIVAL ⟩ Hoiatus: kunst on ohtlik

Peeter Alliku nimeline Tartu Graafikafestivali «Shadows / Varjud» Kunstimaja näitust kureerib Carlos Barbenera Nikaraaguast, kes nüüd elab ja töötab eksiilis Chicagos. Carlos Barberena de la Rocha protestigraafikal on kujutatud vasak- ja parempoolse totalitarismi vahelist räsitud rahutut maailma, kirjutab Chris Pig.

Carlos Barberena de la Rocha on üks neist kunstnikest, kes näib olevat pingevabalt virtuoosne, nagu tema oskused ja enesekindlus oleks täielikult vormunud siis, kui ta esimest korda lõikenoa kätte võttis. Tema kujundid annavad muidugi löögi vastu vahtimist, lõppude lõpuks on need lood protestist ja praegusel ajal, kui Ameerika viimase administratsiooni õudusunenägu on veel värskelt meeles, on protestimiseks palju ainest. Väga paljuski hispaanlaste protestiplakatite traditsiooni järgi nagu aktivistist graafiku Carlos Cortez näol, ei kohta tema piltidel sugugi esivanemate kodukootud rahvalikkust. Ta teosed, kuigi otsesed ja täis viha, on sellegipoolest slikid ja võrgutavad. Need on luksustooted, mida tahaks omada. Laenates Lõuna-Ameerikast populaarsed imagoloogilisi kujundeid ja tätoveeringu motiive rakendab ta need baroksete kerimismustrite ja mähkmetaustadega poliitilise sõnumi edastamiseks.

Kui Barberena 2018. aastal Ameriika Ühendriikidesse kolis, leidis ta end õigel ajal õiges kohas, et olla täiuslik kroonik «maailma veidrustest» kellegi hispaania diasporaa perspektiivist. Oma essentsiaalsele triptühhonile, mis on piisavalt tabavalt poekottidele trükitud, tuletab ta meelde, et tooted, mida me mõtlematult tarbime, on inimliku viletsuse ja ebaõigluse tagajärg. Osariikides pakuvad toitu vaesed sisserändajatest põllumehed, kes on sageli oma eluga riskinud, et seal viibida (vt trükiseid, nagu «El pollero», «Undocumented», «Strawberry Fields» ja «No human is illegal»).

Barberena sündis Nicaraguas 1972. Aastal, mil kohutav maavärin tappis 10 000 inimest. Kuus kuud pärast sünnitust jäi tema ema leseks, jättes talle viis last. Ta töötas tehases, et neid toita, riietada ja koolitada. See oli Somoza diktatuuri aeg, mis kestis 45 aastat. Seejärel võtsid 1979. aastal võimu Sandinista Guerrillas.

«Tundsime end taas vabana, meil oli tasuta haridus, tervishoid, naiste õigused, võrdsus kõigile, kuid kogu see unistus kadus silmapilkselt, kui Reagan võitis USA valimised, kehtestas Nicaraguale embargo ja ta asus Kongressi selja taga rahastama «kontraid». 1984. aastal saavutas võimu kõige radikaalsem sandinistide sektsioon marksistlikud leninistid ja nad panid vangi kõik teisitimõtlejad ja opositsiooni. Riigis valitses segadus, ei toitu ega ravimeid, inimesed nälgisid, supermarketid olid tühjad, ei olnud tualettpaberit, seepi, hambapastat ega muid põhitooteid. Nii et ma õppisin väga noorelt teistega jagama mida iganes meil oli, õppisime ellujäämiseks kauplema. Lahkusin kodumaalt 1986. aastal, ema saatis mu Costa Ricasse. Reisisin sinna 30-päevase viisaga ja viibisin seal ilma dokumentideta, kuni sain taotleda varjupaika. See oli pikk «gestaapo» stiilis ülekuulamiste aasta, kuni mind heaks kiideti. Costa Ricas tundsin esimest korda rassismi, ksenofoobiat ja diskrimineerimist; [see oli] õnnelik koht turistidele, kuid mitte immigrantidele. Seal olles tundsin, et pean midagi enda väljendamiseks ette võtma ja kunst oli minu viis seda teha,» meenutas Barberena.

Barberena naasis Nicaraguasse esimest korda 1993. aastal...ja õhus oli tunda hirmu. Pärast mitme neoliberaalse valitsuse ebaõnnestumist naasid sandinistid 2006. aastal võimule uue ideoloogiaga, mis oli nüüd sotsialistlik ja kristlik. Seesama marksistlik president, kes võitis valimised 1984. aastal, oli nüüd kristlik sotsialist ja on võimul tänaseni.

Motiiv, mis uuristab teed läbi paljude Barberena teoste, on üldlevinud konsumerismi sümbol M, mis tähistab McDonaldsit. Nagu tema autoportrees «McShitter» me näeme teda toaletis istumas, macbook põlvedel, söömas hamburgerit.

McShitter (2013) Foto: Carlos Barberena de la Rocha / https://www.carlosbarberena.com/

Me märkame seda tema versioonist Düreri «Apokalüptiliste ratsanikest» ja võluvast interpretatsioonist Dore õlimaalist «La Mort du Saltimbanque».

Ta on rahutu «maailma lõhkuja», mis on rebitud nii vasak- kui parempoolse totalitarismi poolt ja nende vahelisest pettumusest, milleks on osutunud laissez-faire kapitalism, võõrtööliste oletatav püha graal.

Barberena reageering Trumpile oli napisõnaline. Üks tema ootamatumaid kujundeid on Fuck Your Wall, mis hiilgab barokses liialduses ja meenutab William Morrise loomingut. Kõige rohkem vaidlusi tekitanud teos oli Trumpi kujutis natsistiilis mundris, «Niisiis, kui te imestate, miks minu graafiline pilt enam voos pole» ja postitasin muid töid HOIATUS: Kunst on ohtlik. «See oli minu kampaania tsensuuri vastu ja pärast, kui palusin raportit, nad ennistasid postituse. Naljakas selle loo juures on see, et ma tegin selle trükise 2017. aastal, vaid paar kuud pärast tema võimuletulekut ning peale vihaste kommentaaride ja solvangute, mille postitasin Facebooki ja Instagrami, ei tsenseeritud seda kunagi kuni selle päevani.»

«Ma ei saa hingata»

Küsisin Barberenalt, kas hispaanlasena tunneb ta, et on vähem ohustatud kui Trump on kõrvale jäänud: «Ma arvan, et USA on ikka veel nii lähedal fašistlikuks ja autoritaarseks riigiks muutumisele, Trump on hetkel lahkunud, kuid vabariiklaste partei on ikka veel siin ja nad rakendavad ning kehtestavad demokraatiavastaseid seadusi. Praegu on vabariiklastest seadusandjad valijate juurdepääsu piiramiseks esitanud üle 250 seaduseelnõu 43 osariigis. Hispaanlaste-ladina kogukonnas on palju tööd teha, me ei hääleta nii, nagu peaksime ja ma ei räägi presidendivalimistest – ma räägin rohkem kohalikest valimistest, need mõjutavad meie kogukonda rohkem. Me peame oma häält võimendama ja looma liite teiste vähemustega.»

Barberena vastus George Floydi tapmisele oli luua George'ist võimas portree ja avaldada see allalaaditava failina, mis oleks solidaarsusžestina kõigile juurdepääsetav: «Ma arvan, et iga värviline inimene tunneb end USA-s ohustatuna – alates koroonapandeemia on Aasia kogukond rohkem sihtmärgiks olnud. Ameerikas on viha värviliste inimeste vastu olnud sellest ajast peale kui USA asustati. Mind isiklikult on USA ähvardanud juba enne minu sündi, sest nad toetasid diktaatoreid ja terroriste Nicaraguas, nii et nüüd, kui ma elan koletise kõhus, pole vahet.»

Tõlkis Taje Paldrok, algselt ilmus tekst väljaandes Printmaking Today

Festivali info

Tartu Graafikafestival kannab esmakordselt Peeter Alliku nime, austamaks Allikut kui festivali asutajat. Kunstnik on festivali käimalükkavast ideest kirjutanud nii: «Vana hea graafika on võimalus isegi siis, kui kõik muu kaob, täieliselt vaba eneseväljendus, igamehe trükitud omaajakirjandus, mistahes demokraatliku või totalitaarse korralduse tingimustes.»

Festival toimub regulaarselt alates aastast 2012 ning on tänavu kavandatud toimuma tema interdistsiplinaarses vaimus suve jooksul üle linna. Aset leiavad erinevad näitused, rahvusvahelised performance-aktsioonid, Peeter Alliku nimeline maleturniir ning töötoad.

Tartu Kunstimaja rahvusvahelist näitust «MASTERS OF LINOCUT AND WOODCUT – Shadows» kureerib Nicaragua juurtega Chicagos tegutsev Carlos Barberena. Näitusele on koondatud linoollõike meediumi kõige säravad pärlid üle maailma.

Eksponeerimisele tulevad esmakordselt ka Peeter Alliku poolt ja temaga tehtud laiemalt esitlemata videomaterjalid, intervjuud ja Alliku lavastatud lühifilmid. Näituse kujundaja on Taje Paldrok.

Avamise rongkäik jätkus (10.06) kell 20.00 Tartu Kaubamaja II korrusele Anonymous Bohi näitusele ja liikus edasi Peeter Alliku loodud Baltimaade väikseimasse Poissmeeste Maja galeriisse. Tegevuskunstnikena astusid üles Jürgen Rooste, Danny Gonzalez USAst, Mathieu Sylvestre Prantsusmaalt, Hyunji Park ja Jaesik Park Lõuna-Koreast ja Dariya Stiletskaya (DI) Ukrainast.

Näitusel osalevad kunstnikud:

Indiosindios Lopez MEX Fernando Polito ARG, Lucie Schreiner BRA, Ramon Rodrigues BRA, Oscar Gonzalez CHL, Xilotropico CHL, Jorge Crespo Berdecio / Crespo CRI, Salomon Chaves Badilla CRI, Yula Cambronero CRI, Alex Fernandez / FDEZ DOM, Marc Brunier-Mestas FRA, Adriana Rios / Adrivers MEX, Andrea Narno MEX, Alan Altamirano / Mkabrito MEX, Alejandro Pérez Cruz / Gráfica Actual MEX, Burro Press MEX, Iván Bautista MEX, Edith Chavez MEX, Alberto Cruz MEX, Misayo Tsutsui MEX, César Chavez MEX, CHema Skandal! MEX, Hoja Santa Taller / Daniela Ram MEX, Humberto Valdez MEX, Joel Castillo / Kalako MEX, Luisa Estrada MEX, Mizraim Cárdenas MEX, Pavel Acevedo MEX, Sergio Santamaría / Grabador1976 MEX, Tres Gatos Press MEX, Alejandra Mares MEX, Luis Xavier Moreno MEX, Violeta Juarez MEX, Yescka MEX, Carlos Barberena NIC, Carolina Florez NIC, Cesar Barberena NIC, Robert Barberena De La Rocha NIC, Kill Joy PHL, Poli Marichal PRI, Chris Pig UK, Olesya Dzhurayeva UKR, Abel Alejandre USA, Benjamin Muñoz USA, Celeste De Luna USA,David Barthold USA, Diana Solis USA, Eric J Garcia USA, Horned Toad Prints USA, Francisco Delgado USA, Manuel Guerra USA, Raúl Monarrez USA, Jacoub Reyes USA, Jamaal Barber USA, Jason Limberg USA, J. Leigh Garcia USA, Juan de Dios Mora USA, Jose Luis Gutierrez USA, Joseph Velásquez USA, Kevin Clinton USA, Marco Sanchez USA, Mike Pennekamp USA, Rebecca Gilbert USA, René Arceo USA, Salvador Jimenez Flores USA, Sandra C Fernandez USA, Tenjin Ikeda USA, Tony Drehfal USA, Toomas Kuusing EST, Al Paldrok EST, Taje Paldrok EST, Per William Petersen DNK, Reinaldo Gil Zambrano VEN.

Festivali korraldaja Al Paldrok

Tartu Kunstimaja näitus on avatud 10. juulini.

Peeter Alliku nimeline Tartu Graafikafestival «Shadows / Varjud» jätkub Tartu Kunstimajas, Poissmeeste galeriis ja Kaubamajas (11.06-10.07), Promenaadiviies (avatakse koos Peeter Alliku nimelise maleturniiriga 18.06), Soho hotellis 18.06 – 31.08), augustis Jakobi galeriis (1.08 – 31.08), workshopid-töötoad Kunstimuuseumis juunis ja Jakobi galeriis augustis.

Dariya Stiletskaya avaperformance Tartu Graafikafestivalil Foto: Ove Maidla