IN MEMORIAM ⟩ Marek Rudkevitš aka Judaz aka Juut aka Tänavalaternate Alt aka Kuulivesti Maeikanna jne

Marek tuli K6VNile esimest korda 2013. aasta juunis. Algus oli kuidagi naljakas, osalt vaatasin, et ma vist peaks teda teadma, et me oleme suht ühe vanused ja samade maitsete/huvidega. Aga ei, me olime rööpselt elanud endi elusid, tema Lasnas ja ma Õikal, kes idas, kes läänes, enne kirjandusõhtut kunagi kohtumata. Mäletan, et ta luges räpplüürikat, mis kõlas veidike nagu see Prodigy MC, Maxim. Mäletan, et ta läks käpelt peale esinemist ära, et ta ei joonud ega teinud peale. Ülejärgmine kord oli sama, palus isegi ennast varasemaks esinejaks tõsta, et saaks enne üheksat lahkuda. Pidi vanaema juurde minema. Hiljem sain teada, et tal oli võru jala peal ja pidi katseajatingimuste tõttu varakult kodus olema. Hiljem muutus palju, siis kui võru ja tingimused maha tulid.

Marek 2014. aasta K6VNil Foto: Erakogu

Marek oli selline inimene, et ta oskas kõike teha maksimumi peal, isegi kui puhtfüüsiliselt tundus see võimatu. Näiteks tulistas ta minutisse nii palju sõnu, et mõni lembeluuletaja ei saa 10 mintsaga ka neid välja imetud. Näiteks Sloveenias toimunud noorteprojekti raames andsime me välja lühiproosa- ja luulekogumiku, iga osaleja sai endale 4-5 lehekülge. Marek andis 4 lehekülge luuletusi, 4 lehekülge äärest ääreni, luule seatud proosalikult ridadesse. Fakk salmid ja tavaformaat, Marek ei lugenud luulet nii nagu tavalised inimesed, ta ei pidanud ka kirjutama seda tavaliselt. Mul on ausalt öeldes häbi vaadata enda tekste samas kogumikus, kui poleeritud ja korrektsed need on, nagu mingid hiirepabulad pilpa peale ritta seatud ülejäänd idikatele esitlemiseks. Mareki tekstid seevastu mõjuvad, nagu elevant oleks pasanteerias kogumikku oma panuse and, toorelt ja jõuga. Ma vaatan imetlusega lõppematuid tekste eesti-inglise-vene keeles, ma vaatan tema lauset: «Ma ei saa m]elda ju kahe organiga korraga.» Ja olen õnnelik, et kasutasin kord sama kirjamärki «õ» asemel.

Automaatpoeesia voolab aegluubis. Rikaste pisaraid pigistan välja hommikuti tuubist. Löön terad sisse su mótteteradesse. Maailm on sinu kui panustad mõttepausidesse. Kōik su peopesa peal. Iga münt maksustatud siin kera peal. Mehaanika on viltu. Su sõnad ei mahu mulle kurku. Nii, et proovi uusi ridu vòi relvi. Ei, mina ei kannata, ei täna ega homme, kuid öeldud on, et ühel päeval tõusen ja saadan välja vägevaid pomme. Unusta vanad kombed. Ole meheks või naiseks. Ole lihtsalt tore. Bless.

Viimane lehekülg ja selle teine pool. Naine, keda tahan, kuid ei saa. Mu hetäär gümnaasiumis.

Jahtunud tekk mul kaisus. Ta just lahkus.. Mõeldes Sinule mul paisub. Vaikust! Ma ei saa m]elda ju kahe organiga korraga. Vot see, kullake, on mo laiskus.

Kriitilised kokkupõrked – kuhu jái mu voorus? Seks on teema. Seda mainis juba ema.

Marek luges mu esimese raamatu esitlusel ühe peatüki ette. Poole esinemise pealt ütles ta ühtäkki omaette: «Oi, nüüd hakkas tööle.» Ma muigasin selle peale ja sain pärast esinemiste lõppu teada, et Marek sai enne ürri Hofmanniga kokku. Kujutasin ette, kuidas mu tekstid ta silme all lainetama hakkasid ja lava valgustava prožektori kiired särasid. Ta luges teksti ilma probleemideta lõpuni, proff noh. Hiljem, peale kogu raamatu läbilugemist ütles ta, et mu raamat on hull teadvust muutev kogemus – pean seda üheks parimaks komplimendiks ja just seetõttu, et tema seda väitis.

Foto: Erakogu

Marekiga võis rääkida asjust, mida mingisuguste vanilla normcore vendadega ei saa. Küsisin ükskord ta käest vangla kohta, suht toorelt, et miks tüübid seal endale metallkuulikese eesnaha alla suruvad? Et nagu, nahhui, on vaja seda teha, on siis tõesti parem või? Mareki vastus oli aegumatu ja universaalne, vastus küsimusele, miks tehakse igasuguseid asju, mis võivad tunduda arusaamatud ja absurdsed. Mareki vastus oli üks sõna: «Igavus.» Ta ei pidanud seda lahti seletama ega täpsustama, sest sõnad «vangla», «igavus» ja «kuulikesed eesnaha all» moodustasid automaatselt loogilise jada.

Marek liikus teistmoodi, vabamalt. Sloveenias olles ööbisime me noortekas olevas hostelis. Mehed olid kõik koos ühes suures narivooditega ruumis ja igal grupil oli üks võtmekaart sinna: üks kaart itaallastel, teine eestlastel, kolmas sloveenlastel ja neljas rumeenlastel. Kui kaart ei olnd sinu käes, siis pidi koputama või kellegagi koos sisse saama. Umbes neljandal päeval tekkis mul küsimus, et kuidas Marek terve aja linna peal jauramas käib ja siis keset ööd sisse saab. Tuli välja, et ta oli kohe esimesel päeval endale isikliku kaardi sebinud. Paar päeva hiljem tahtsin ma pesu pesta, aga pesuruum oli lukus ning respa suletud. Kurtsin seda Marekile, kes läks seepeale respaleti taha ja võttis kuskilt kapi otsas olevast kausist pesuruumi võtme. Sama lugu oli ka köögivõtmega. Tal olid skeemid selged. Paar aastat hiljem müüsin Congo Natty kontserdil pileteid, ta liikus turvadest läbi minu juurde, ütles, et Tarrvi pani teda listi. Ma ei teadnud listist midagi, aga see on ju Marek, muidugi ma lasen ta sisse. Pool tundi hiljem nägin teda backstage'is, ju siis oli sinna ka listis.

Marek rääkis teistmoodi, seetõttu paljud inimesed ei osanud teda kuulata ja sidetrack'isid tema narratiive kui suvalist rämblimist. Ühel K6VNil hakkas ta mulle lugu rääkima esimese pausi ajal ning sai selle lõpetatud peale ürituse lõppu. See oli megakreisi lugu tema ämma probleemidest tolliga. Marekit oli lisaks kuulamisele ka raske kätte saada, seda vaatamata asjaolule, et tal olid kõikides sotsiaalvõrgustikes kontod ja pidevalt kaks või enam mobiili. Mul oli üks hetk neli numbrit nimedega Marek rudkevitch, Marek uus, Marek uhiuus, Marek juut uusuus jne. Mul on kahju, et ma ei kuulanud teda rohkem ja ei otsinud tema uhiuusuusimat numbrit, see oli minu viga ja kaotus.

 

 

 

 

View this post on Instagram

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

A post shared by viimane neljapäev (@k6vn_only)

Kunagi oli Koplis üks tibukollane maja, tegime seal erinevaid üritusi. Ükskord oli mingi luulesaate lindistus või midagi sellist, võib-olla Tolerastani Rahvavabariik või Uudiseid Perifeeriast. Igastahes, Marek oli seal. Ja ma ka, ajasin JFLiga juttu ja ta ütles midagi stiilis, et kui Puškin oleks elus, siis ta hängiks siin ja loeks luuletusi. Ma kuulsin seda mõtet, aga sidusin Mareki Puškiniga, et kui Puškin oleks siin, siis ta oleks Marek. Seoseid on mitmeid, lisaks lüürilistele annetele oli mõlema päritolu polüetniline ning hetke rahvuslik/etniline olek ambivalentne. Ja siis loomulikult see naiste värk ka…

«You’re wearing panties and I’m a bit doped» Foto: Erakogu

Marekil oli alati kott kaasas. Mitu kotti isegi: barõõgakas vahel, seljakott sageli, lisaks veel kilekott või spordikott või midagi sellist. Tal oli igasuguseid asju nendes, viina ja pealekat, longerot või siidrit, pähkleid, vahetusriideid, adaptereid, läpakaid, telefone, vihikuid, kaustikuid ja lahtiseid pabereid, lüürikat ja proosat, lüürikat ja muid tablakaid, krõbisevaid lehti ja kommipabereid. Vahel tundus, et tal oli terve elu kaasas.

Marek oli enamasti kavaarne oma mõtteavaldustes, tihti ka vulgaarne. Aga ta ei olnud kunagi labane või rõve, üle reaalse taluvuspiiri. Minu arust pani ta naisi naerma oma avaldustega, veidike õhetama, aga mitte piinlikkust tundma. Olen näinud isegi kväärfeministe tema roppuste üle kihistamas. Marek tundus populaarne naiste seas olevat ja samas ta ise näitas välja tibakest ükskõiksust – ma nagu ei mäleta, et ta oleks kellelegi keelt kõrva ajanud või Gollumi moodi sabas nikku mangunud, tundus, et tüdrukud ootavad teda või siblavad talle järgi. Võimalik, et nii mõnigi neist nägi temas ideaalset makeover projekti, nagu kodutu lemmikloom, keda toita ja pesta. Aga Marekil olid kotid asjadega kogu aeg kaasas, teadis, kus on võtmed, ja lasi ennast pidevalt välja. Võimatu kodustada ju sellist. Üks naine suutis, müts maha tema ees.

Foto: Erakogu

Puhka võimsalt kuni taaskohtumiseni, sa olid üks Õiglastest Õpetajatest – võtan jäädavalt sult õppetunde enda riimide seadmisel. Meie vahel oli vaid buss nr 13, Teadmine ja Mõistmine, et tegelt ei ole Metsik Ida-Tallinn ja Metsik Lääne-Tallinn üksteisest üldse kaugel.

Foto: Kuvatõmmis

Loomingut Mareku avaldamata luulekogust «Juudi elu»

Tulerasta TOleratasta Rasta misata ?

Adiketsidest bassi retsilt

mendid kasti, maas verest plekid

happeviin ja lauapiim, mul sakusmendiks kalamaim ja wiid,

gaasi pole peegelpildis palju,

hei teleport, lord, tere droog, odavaim on perepood,

kas algab veretoost

?

kitsaks muutub prisma, jahtub Peetri lita, suitseb suus mul Priima

striimitroopika turist agulist, toss ja kannabiss, aken alla, viis sotti, vana moskvits

vasakuga põrgus, kaua ei jaksa

laske maha või lõika ära enne õmme kurvi, sule silmad enne Rapla posti

sittagi tilgu mu tuhhhhhh

Lits on Oslost, Kalev Katlerist, Võsu Kabelis

Must leib ja Priiisle Sbul, ellab Silku , Felix, Saku, sada sammu tik tak

----

Mul on alus, mul on hea, mul on reeglid, mille vastu astuda, omanikud, kelle vastu haukuda

mul on uus riiul IKEAst,

minu jogurt koosneb Niveast

mul on klotsi, legoblokke, Ranna barbi trikoloris trikoo.

lüüriline derižaabel jookseb mööda relsse, söön te narkoteste hommikuks spagette ja hulga tekste, kõik, mmis kuuled uuekoolia ajal vanakooli stiilis,

minu peas oled punkt, oled Saarepeedi leedi, 500 jälle letti, kannabiss kops, Cocast ketti, Chilli Pepper põhja, ella menti, astuge sekti, Viimastel vaja konti.

Jedi Knight, kel A le Coq, otsib Bitcoini, hallo Robocop,

Mattias lehtmets - aktuaalne psühhopaat, adidas, jim beam - dublikaat, nümfo neelab punast, kuigi jõulud liiast

Kus on Tampax, mul on Durex, Hitchkok muneb, Pähklipureja väikses sportionservis kinnii jubaammu, minu reas sada sammu, Eesti kiidab, viru niidab

5+ siiralt, piparkook, mul üledoos, nüüd Bond suitseb

----

Tähed ja kiri: Seewald, Rimi, xanax ja Pentax, olen paks juut, kes mulle maksaks, anarhstlikud rastad, senned, mis ei laksa, vanahea vanaema Vilma vakstu vasta, las ma laastan, las ma saastan, seltsimees Saatan, Vihalemma tarakan, hommikused lubadused - parakad,

oleks teind abordi - parakad,

juba väljas väiksed paraparakad

tegemata kontrolltehe matas näpukas

laua viin või samakas- rasta patsid, vaporizer, dormeo madrats või torso tiger, mul seekord nike,, mic, haip, taas viimaste lüriline taip

Gripis uued augud - parakad

Kella pole kaasas - parakad

Subtiitrid sekund kiiremad / telekas

Troonide mängu ei vaata / telekas

Eestis pole mägesid * parakas

Tutvun läbi akna * parakas

Ikka elan Lasnas- parakas