EBAPOPULAARNE ARVAMUS ⟩ Narva tankimonumendi kangutajad on Kremli kasulikud idioodid

Juba mitmendat nädalat käib üks tont ringi mööda Eestit. See on Narva tankimonumendi tont. Tundub, et mingil seltskonnal ei tule und, kuni see ajalooline rudiment pole kiirkorras õhku lastud, vanametalliks pressitud ja/või Narva jõe põhja uputatud. Retoorika on kohta muutunud nii destruktiivseks, et tekivad küsimused.

Kelle huvides kogu see poleemika on? Kelle huvides on potentsiaalne pronksiöö-laadne stsenaarium Vene piiri ääres? Kelle huvides on rahvustevahelise vaenu õhutamine ajal, kui geopoliitilised pinged on vaat’ et Kuuba raketikriisi tasemel ning rinne läheb mööda Narva jõge ? Eesti huvides see ju ometi pole. Vastupidi – tankimonumendi kangutamine oleks praegu ainult Kremli režiimi huvides.

Hoomatavas tulevikus, kui Ukraina sõda on lõppenud ning pinged lahtunud, saaks selle tüliõuna loomulikult kuskile ajaloomuuseumisse teisaldada. Alternatiivselt võiks Ida-Viru kaitseliitlased masinal ka punased tähed roheliseks värvida ning masina suunaga Moskva peale keerata. Oleks naljakas. Või veel parem – teeme ukrainlaste auks korraliku monumendi samasse T-34 kõrvale. Poolakate annetatud T-72 Ukrainast kohale vedada, samasuguse postamendi otsa panna ja toru ida poole suunata. Nagu yin ja yang. Kuid see on tulevikumuusika.

Tegelege päris probleemidega

Praegu on Ida-Virul sootuks muud vaja. Esmajoones tuleb tagada, et järgmise talve saabudes ei külmu sealsed elanikud korterites surnuks. Teiseks peab ka keskmine eestlane aru saama, et meil on tegemist ühe suurima etniliste venelaste osakaaluga regiooniga Venemaa piiri ääres – 71 protsenti. Rohkem on neid vaid Ukraina Donbassis, kurikuulsad Krimm ja Latgale jäävad aga kaugele tagapoole.

Sellest lähtuvalt peaks kindlustama, et Ida-Viru kõigis koolides töötavad õpetajad, kes on võimelised ja motiveeritud lastele riigikeele suhtlustasandil selgeks õpetama. Samuti võiks olla iseenesestmõistetav, et ajalooõpetajad õpetavad päris ajalugu, mitte ei vea neid tänaseni punastel tähtpäevadel punaste monumentide juurde. Kremli kanalid keerati kinni lootusetult hilja, kui sõda Vene lebensraumi laiendamiseks oli juba alanud. Narvas elavad Venemaa kodanikud, kolmandik sealsest elanikkonnast, võib aga tänaseni seaduslikult relva kanda, kui soovib.

Nende küsimuste lahendamine on palju keerulisem, kui ühe tanki postamendi otsast maha tõmbamine. Tark on aga pikemat perspektiivi vaadata ning midagi uut proovida. Seda, et Eesti riik oskab politsei selja taha pugedes monumente pihta panna, me juba teame. Tegemist pole mitte viitega pronkssõdurile, mille kõrvaldamine oli igati õigustatud, vaid Lihula samba fiaskole. Populistid kasutavad seda käkki tänaseni ära. Tõeline “edulugu”.

Võtame jutu keskse mõtte lühidalt kokku. Eesti patrioodid, ärge käituge Kremlile kasulike idiootidena. Ja kui kellelgi tekib küsimus, et miks mingi pealinna tolgus Ida-Viru teemadel möliseb, siis vabandust, aga mu vanavanaema talu on kogu täiega Narva veehoidla all. Südamelähedane teema, mõistate. Eelistaks piirilinnas turismitamas käia, mitte kuskil Jõhvi taga võsas roheliste mehikestega sõdida.