Hoiatus!

Lahkun kodust, naise kodust. Möödun Õismäest, emade kodust, endisest kodust. Vihma sajab räigelt, ladinal. Kahtlen valikus sel korral rattaga tulla, ent tänane teadvust muutev tseremoonia püha taimega Ameerikast toimub kodule liiga lähedal, et mitte seda võimalust kasutada. Möödun oma usu spatsiaalsest keskmest, möödun oma usu riitustest, ortodoksiast ja ortopraksisest. See teekond on emade nimel – vanaemale, emale, naisele. Jurema pidavat ka naine olema, täpsemalt vanaema Ayahuasca tütretütar, samuti DMT-d sisaldav taimejook, mida tarbitakse spetsiaalsetel tseremooniatel

Kohale jõudes kohtan osalejaid, kohtan tuttavaid vanaema Ayahuasca ja vanaisa Peyote tseremoonialt, kohtan võõraid, veel tundmatuid osalejaid, kohtan Algupäraseid inimesi ja muzungusid. Kohtan kogumiskasti, kuhu tseremoonial osalemise eest «energiavahetuse tasu» poetada. Sõnan bismallah (Allahi nimel), kogumiskasti hoidev osaleja mõistab selle teo tähendust, sest ta teab, et nädal tagasi lõppes ramadaan ja ma poetasin sama sõna korrates raha zakaati ehk almuse kogumiskasti. Kohtan ruumi, mis toimis pikalt hoopiski teistel eesmärkidel, disainelementjäänukeid nõukogude aegadest, vineere ja pappuksi, kohtan mistraid põrandal, Uue-Maailma mitraid laupadel, kohtan imelisi viiruki aroome ja orientaalseid kujukesi.

Vahetan märjad riided kuivade vastu ja leian endale koha tseremooniaruumis. Istun taaskord Sulislõvi vasakule käele, minu vasakule käele jääb megailus Algupärane naisterahvas Euraasia põhjaaladelt. Ajame veidike juttu, üks osaleja viib läbi rapee rituaali ja ta otsustab ka järjekorda võtta. Ma ei tee rapeed, olen avastanud, et see ajab mind vaid aevastama, psühhosomaatiline efekt on vaid ärritus, nina limaskesta ja mõistuse ärritus. Võtan topsi ja otsin vett. Juues mõistan, kui tühi mu kõht on – ramadaan lõppes vähem kui nädal tagasi, pidasin Eiidi ehk püha, sõin ja nautisin ning seejärel hakkasin uuesti paastuma, et selleks tseremooniaks valmistuda. Paastureeglid olid samad, mis Ayahuascale eelnevalt: ei tohi seksida ega süüa liha, piima- ja nisutooteid ning suhkrut-soola. Lisaks sain teada, et ei tohiks juua kohvi, mille peale hakkasin naerma, sest jõin ka Ayahuasca tseremooniaeelsel hommikul kohvi. Ning Sulislõvi sõnutsi jõi Ayahuasca šamaan veel paar tundi enne tseremoonia algust kohvi ja tegi tobi. Enivei, see on tunnetuse küsimus, ma tean oma limiite kohviga.

Jälgin mõnda aega ruumis olevaid inimesi: kes mediteerib, kes laob taro kaarte, endale või teistele, kes teevad rapeed, kes ajavad Jurema šamaaniga juttu. Jurema šamaan on muzungu nagu Ayahuasca oma, ent silmnähtavalt tundub, et indiaanlased ei ole talt ei nahka nülin’d ega ka skalpi maha võtt’. Jätan ruumi ja lähen koos Sulislõviga tubakarituaalile. Seisame õues parklas ja tobitame, kõht koriseb iga mahvi peale, ütlen Sulislõvile, et homme saab lõpuks saia ja tussi süüa. Naerame. Parkla kõrval olevate majade katustel on sitaks naerukajakaid, kisa on kõrvulukustav, meie naeru summutav.

Tseremooniaruumidesse tagasi jõudes avastan, et samal ajal, kui meie õues naersime, muutus Euraasia põhjaosast pärit Algupärase naisterahva rapee rituaal emotsionaalseks läbielamiseks ning nüüd nutab ta tualetis. Lisaks empaatiale tunnen pinget, õhus keerlevat pinget, justkui äikese-eelne elekter. Seda ei põhjusta mitte Algupärane iludus — Algupärased inimesed ei põhjusta selliseid asju nagu pinge — vaid kahe muzungu šamaani vaheline kokkupõrge. Tundub, et Jurema šamaan ei kiida heaks teise šamaani rapee rituaale ja selle tulemusi: «You have to deal with what you have done, this is your doing.» Rapee šamaan otsustab üleüldise positiivse vibe’i taastamise nimel lahkuda. Olen hetkel erapooletu ja lihtsalt jälgin võimumänge, kuidas kaks muzungu meest üksteisega võitlevad, noks noksi vastu. Šamaanid on ka inimesed.

Jurema tseremoonia algab peale päikese loojumist, jõuan veel enne käia päikeseloojangu palvet lugemas, leian selleks ühe koha tseremoonia ala läheduses, kus seina najal seisab raamitud šahada ehk ilusas araabia kalligraafias kirjutatud Islami usutunnistus. Loen oma palved ja istun tagasi tseremoonia ringi.

Seekord on osalejaid 19, koos šamaani ja tema abilistega. Šamaan alustab tseremooniat sellega, et räägib oma teest Jurema juurde. Ta räägib sellest, kuidas võttis esimesi kordi osa Ayahuasca tseremooniast, kuidas need olid erinevad kogemused ja kuidas üks hetk sai teada Juremast, koges seda ning sai kutse osaliseks, kutse just Juremaga Ayahuasca asemel tegutseda.

Ühe põhjusena näeb šamaan seda, et valik Juremaga töötada on ökoloogiliselt parem kui Ayahuascaga. Mainisin juba esimeses raportis Ayahuasca kohta, et tegemist on kahest taimest koosneva tõmmisega, kus ühes on DMT-d ja teises MAOI-d ehk monoamiini oksüdaasi inhibiitoreid. MAOI-d saadakse kaapiväädist (Banisteriopsis caapi), mis kasvab pikka aega ning üpriski piiratud alal Lõuna-Ameerikas. Juremat tehakse see-eest vaid ühest taimest ladinakeelse nimega Mimosa tenuiflora ning see kasvab üpriski suurel alal alates Brasiiliast kuni Mehhikoni. Eesti keeles teatakse Mimosa tenuiflorat kui nahamimoosi. Lisaks kasvab too mitmeaastane põõsas palju kiiremini kui kaapiväät ja šamaani sõnutsi sisaldab ta rohkem DMT-d kui Ayahuascas kasutatav nägemuse-rögajuur (Psychotria viridis).

Mimosa tenuiflora ehk Jurema, jurema preta, calumbi, tepezcohuite, carbonal, cabrera, jurema, must jurema, binho de jurema ja nahamimoos Foto: João Medeiros / Wikimedia Commons / CC BY 2.0

Tagantjärele teemat uurides satun ma ühe probleemi otsa: kui Juremat tehakse ühest taimest, mis sisaldab teadaolevalt vaid DMT-d, siis kust saadakse sinna MAOI-eid, mis takistavad kehal DMT-d enne veresüsteemi jõudmist äraseedimast? Ühe variandina pakutakse välja, et Jurema traditsioonid on tänu Lõuna-Ameerika Esimeste Rahvaste kallal toimunud genotsiidile lihtsalt kaotsi läinud ja retseptist on üks taim puudu. 1998. aasta MAPSi ajakirjast (Multidisciplinary Association for Psychedelic Studies on üks peamisi USA psühhonautika eestkõnelejaid ja uurijaid koondav organisatsioon) leiab pikema artikli Jurema rituaalidest Põhja-Brasiilias Yatra-W.M. da Silveira Barbosa sulest, kelle sõnutsi Jurema kultus Brasiilias kannatab just selle käes, et neil ei ole MAOI-d sisaldavaid taimi. Lisaks teevad nad tõmmist külma ekstraheerimise teel ning ei keeda taime. Tema panuseks kohalikku traditsiooni on see, et ta tutvustab Brasiilia juremeiro'dele (Jurema tõmmise valmistamisega tegelev isik) Peganum harmala nimelise taime kasutamist – tegemist on Marokost Hiinani kasvava umbrohuga, mida mingitel hetkedel on pakutud ka tõenäoliseks kandidaadiks müütilisele soma/homa joogile Vana-Iraani ja Vana-India traditsioonides. Igastahes hakkas Jurema jook peale selle MAOI-d sisaldava taime lisamist kohalikega korralikult tööd tegema.

Jurema taim ehk Mimosa cabrera Foto: Duemmler, Ferdinand.; Karsten, Hermann; Schmidt, Carl Friedrich Wilhelm / Wikimedia Commons

Teise variandina võib tuua välja Jonathan Otti artikli Pharmahuasca, Anahuasca and Vinho da Jurema: Human Pharmacology of Oral DMT Plus Harmine 1997/98 aasta etnomeditsiini aastaraamatus, kus tema sõnutsi võib Juremas olla meile teadmata MAOI ühendit või on DMT Juremas ühendatud suuremate molekulidega ning seetõttu on kehal neid raskem enne ajju jõudmist ära seedida:

«Since the ayahuasca effect depends on presence of ß-carboline alkaloids from Banisteriopsis spp. or other plants, which render DMT orally-active by inhibiting MAO, there has been speculation concerning a lost or missing ingredient to vinho da jurema, or regarding purported content of ß-carbolines in jurema preta. /–/ As there exist non-ß-carboline MAOI, there is the possibility some unknown MAOI compound exists in jurema preta. On the other hand, preliminary analyses of Mexican root-bark suggest that, apart from free DMT, jurema preta contains DMT bound or complexed to larger molecules which might protect against deamination by MAO and allow transport to the brain [where free DMT would probably have to be generated by action of another enzyme] (Callaway, 1998).»

Kui antud teema peaks kellelegi suuremat huvi pakkuma, siis võin soovitada ka ühte varasalve Erowid.org’is, kus dr. Ott vastab veelgi põhjalikumalt antud probleemile, kiidab heaks külma ekstraheerimise ning räägib ka enda kogemustest ja eksperimentidest. DMT-d sisaldavatest taimedest ja nendest valmistatavatest jookidest ning DMT ja MAOI farmakoloogilistest ühenditest võib lugeda otsides märksõnu pharmahuasca ja anahuasca. Pika kõrvalepõike lõppeks võib tõdeda, et planeet Maa ja sel pesitsev floora on justkui Allahi loodud suur-suur minigrip ning võtmeid hüperruumi ukse avamiseks leidub igas maailmajaos.

Tagasi tseremooniaruumi – šamaan jätkab Juremast rääkimist ning annab juhiseid, kuidas peaks seda jooma. Nimelt ei ole Juremaga samamoodi nagu Ayahuascaga, et saad topsi, kallad endasse ja jääd rännaku algust ootama. Juremaga on hoopis nii, et saad suure topsi tumepunakaspruuni jooki (seda tehakse Mimosa tenuiflora koorest/juurtest, mis sisaldavad korralikes kogustes mõru maitset ja värvust andvat tanniini) ja kõrvale väiksema topsi, kuhu seda valada, et siis vaikselt öö läbi seda täita ja sealt sõõmukesi võtta. Miks mitte suurest topsist? Kui osaleja ei joo öö jooksul kogu suurt topsi tühjaks, siis ei saa esiteks hügieenilistel põhjustel järgi jäänud vedelikku tagasi kallata ning lisaks pidavat inimese sülg reageerima DMT-ga ja seetõttu väheneks järelejäänud tõmmise toimimisvõime.

Jurema koor Foto: Wikimedia Commons

Ruumi keskel on altar, laud küünalde ja jaaguari kujuga, šamaan räägib ka sellest, aga mu kõrvust jookseb mööda kellele/millele on see pühendatud (näiteks vanaema Ayahuasca oli pühendatud «väärikusele ja rahule»), kõlama jääb mõte, et me oleme siin celebrate’imiseks – see ingliskeelne sõna tähendab üheaegselt nii pidutsemist kui ka pühitsemist ja seega jääb eesmärk tsipake ambivalentseks. Küll aga kõnetab mind see, et altar on suunatud seitsmesse suunda: põhja, lõuna, idasse ja läände, üles ja alla ning lõppeks ka sisse! Uuf, see on diip, suund sisse, minu jaoks suund tõelise pühamu, tõelise Kaaba, südame Kaaba poole. Nii diip, et kajab. Esoteerilistest sfääridest tagasi eksoteeriasse maandudes mõtisklen selle üle, et Ayahuasca tseremoonial istus šamaan altarist läänesuunal, Jurema omal on šamaan aga idasuunal, esimene vaatamas päikesetõusu, teine aga loojumise poole – ma ei tea veel, miks, aga selles on sümboolselt midagi väga tähenduslikku.

Maiade jaaguari jumalanna Ix Chel. Maiade mütoloogias on ta ämmaemanduse ja meditsiini jumalanna. Foto:  Museum of Fine Arts Boston / Wikimedia Commons

Sealt edasi hakkab aga šamaani jutt minu jaoks lappesse minema. Korraks on huvitav kuulda kosmogoonilist arutelu sellest, et vanaema Ayahuasca on kui anakonda ning seetõttu on ta seotud allmaailmaga ja seal tegutsev entiteet; tütretütar Jurema seevastu on kui jaaguar või mõni muu suur kaslane ning tegutseb maa peal ehk elavate inimeste hulgas. Taevas ehk hingede maailmas lendab kondor, aga ma ei kuule šamaani suust seda, milline püha taim kondoriga seotud on. Selles arutelus on Uue Maailma mütoloogilist stiilipuhtust, ent peale seda hakkab asi sogaseks minema. Ühekorraga seob ta Ayahuasca tütretütre Jurema Artemise/Dianaga, mängu tulevad tšakrad ja pineal gland, astraalkehad, Lakota talking stick'id ja isegi kosmoselaevad, millega me nüüd rändama hakkame. Oeh, mul tuli Universaal Universumi mekk keele peale, post-production dekonstruktsioon on siinkohal absoluutselt vajalik.

Diana Renato Torrese loodud gobelään Foto: TapestryDiana / Wikimedia Commons / CC BY-SA 4.0

Kuigi see on loomulik, et keel ja kultuur lubavad ühendada erinevaid tegelasi samaväärsete ja -sugustega, et sõnad ja rituaalid avavad uksi, et on olemas augud süsteemis, läbi mille tähistaja satub hoopiski uue tähistatava peale, sümbolid teisenevad, mõisted hargnevad, objektid svingerdavad, siis olen ma samas väga tundlik meelevaldse eurotsentrilise sünkretismi osas – kõik Algupäraste inimeste entiteedid ja kultuuriheerosed ei ole nagu [sisesta Kreeka-Rooma jumaluse nimi], kõike ei saa suruda mingisse koloonialsesse ürgmonismi, iidsesse valgesse Jahvesse. Artemis/Diana on seotud metsade ja vegetatsiooniga ning samas on tegemist astraaljumalannadega, keda me 21. sajandil uurime enda arusaamadele kohaselt ning see arusaam on 2000 valgusaasta kaugusel päriselt Artemise kultuses osalenud kreeklase arusaamast. Artemis/Diana neopaganlikus kultuses on seevastu ruumiliselt tuhandete kilomeetrite kaugusel Amazonase vihmametsades elavast Juremast.

Pineal gland ehk käbikeha on siuke jubin aju sees, et kuna selle toimimine on tavainimese jaoks veits müstiline, väike pähkel aju keskel, siis seda on lebo igasuguse hämaga siduda. Descartes viskab esimesed kondid valgenahaliste humanitaaride hambusse, teosoofia looja Madame Blavatsky aga seob käbikeha kolmanda silma ehk aadžna tšakraga ja sealt läheb kogu neoesoteerika trall selle ümber lahti. Minu silmis ainuke usaldusväärne mõttekäik peitub Georges Bataille arutlustes, kui ta peale viiendat katset loobub pineal gland'iga tegelemast või nagu seletavad tema feili see projekt lõpuni viia Hollier ja Wing raamatus Against Architecture: The Writings of Georges Bataille:

«The pineal eye does not let itself be put together into a concordant discourse. This failure results from the excessive, disruptive energy turned loose by the pineal eye, to be dispersed outside the book in the writing of a text, whose law it will provide. This law, precisely, is one of dispersion, discord, disunity—the book's transgression as the impossibility of summing it up with a single point or of summarily laying out its contents. The pineal eye «appears» in place of summing up. In the place of: occupying the place but not filling it. The pineal eye, therefore, just as easily does not appear (is not published) in the place of summing up. The pineal eye is dismissed, following upon the failure of the book project.» (lk 118)

Üheaegselt sunniitliku ja šiiitliku moslemina, kes pigem vaatab maailma uusreligioosse 5% liikumise vaatenurgast ning harrastab lisaks ortodoksele Ainujumala kontseptsioonile ja hardale ortopraksisele ka enteogeenset heteropraksist, ei peaks ma eriti midagi neoesoteeriliste liikumiste kohta ütlema. Löön iseendal kolmanda silma siniseks ning võtan kätte tuhandeid kilomeetreid Jurema kasvualadest eemal pärineva Lakota talking stick'i — šamaan paneb selle üks hetk päripäeva käima ja kõik osalejad saavad esitada oma taotluse-palve enne tseremoonia algust — ning teatan:

«Homme on emadepäev ja mu mõtted on emade peal. See rännak on mu ema, mu vanaema ja mu naise nimel, kõikide emade nimel. Aho!»

Kõik osalejad vastavad sõnaga «Aho!», see on kinnitus nagu «Aamen!» sellistel tseremooniatel. Ringi lõppedes haarab šamaan palo santo lõhnapirru ja asub järgemööda kõiki osalejaid suitsuga puhastama, pikki kehakontuure eest ja tagant.

To be continued…