Mis need narkootikumid ikka on kui puhas keemia ja keemiat on kõik keskhariduse saavutanud õppinud. Natuke süsinikku, natuke vesinikku, natuke lämmastikku ja ongi pulber koos, mida tänavale müüma minna. Kõlab ju lihtsalt ja kõla järgi võikski igaüks omaenda «Breaking Bad’i» korraldama hakata. Kuid, nagu ka seriaalist selgus, pole tegemist mingi lusti ja lillepeoga. Siiski on ka Eestis neid, kes oma nõu ja jõuga rahvatervist kahjustada proovivad.
Eestis avastatakse igal aastal keskmiselt kolm-neli narkolaborit, rääkis keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegude büroo juht Ago Leis. Kunagise siseakadeemia tudengi Erich Ermi lõputööst «Narkolaborid Eestis 1996–2006» selgus, et selles vahemikus avastas keskkriminaalpolitsei 27 narkolaborit, mis teeb aasta keskmiseks 2-3. Kusjuures esimene narkolabor avastatigi 1996. aastal. Seal valmistati amfetamiini.
Amfetamiin on siiani üks levinumaid Eestis valmistatavatest narkootikumidest. Selle kõrval istub troonil GHB. 2016. aastal avastati ka esimene fentanüüli sünteesi labor ning pärast seda on sarnaseid tuvastatud veel. Siiski on narkolaborite näol Eestis tegemist tavapäratusega. Ago Leisi sõnul on Eestis tuvastatud narkolaborid ka pigem lihtsakoelised, n-ö köögilaborid. «Pigem on tegemist näiteks kohaga, kus aineid kokku segatakse või kuivatatakse,» rääkis Leis. «Narkolabori, ka väiksema köögilabori üles seadmine on kurjategijate jaoks siiski riskantne, sest kohapealne tootmisvõimekus mõjutab narkoturul pakkumist ning see on tuvastatav.»
Üldiselt ongi Eestis toodetavad narkootikumid ka siinsele turule mõeldud, sest kogused ei ole reeglina väga suured. Need, kes on suuremalt toota tahtnud, on vaadanud ka riigist väljapoole. Näiteks otsustas Eestis pärit toona oma hiliskolmekümnendates Amid Magerramov hakata tootma fentanüüli ja karfentanüüli – fentanüüli umbes tuhat korda kangemat venda – USA turu jaoks. Mõeldud-tehtud ja labor pandi püsti Taanis. Seda arvates, et Eestis on suurem tõenäosus politsei kiirele sekkumisele.
Mida aga Eesti mees ei teadnud, oli see, et üks tema peamistest koostööpartneritest oli USA DEA (ingl k Drug Enforcement Administration) informant. Informant jättis Magerramovile mulje, et ta on tegija Kolumbia narkokartellis ja pakkus abi narkootikumide USA-sse viimisega. Eesti mees haaras võimalusest kinni ja andis informandile aja jooksul ligi 6 kilo narkootikume, mis muidugi ei jõudnud USA tänavatele, vaid politseilaborisse. Kogu jant päädis sellega, et Magerramov tunnistas 2021. aasta mais USA kohtus oma süüd ning kannab seal nüüd 10-aastast vanglakaristust, mille kandmist loetakse aga juba 2018. aasta septembrist. 17. augustil tuli uudis, et Magerramov sai loa täita karistus lõpuni Eestis.