EESTI NARKOLABORID ⟩ Drooge saab toota nii Nõmme eramajas kui ka merekonteineris

Mis need narkootikumid ikka on kui puhas keemia ja keemiat on kõik keskhariduse saavutanud õppinud. Natuke süsinikku, natuke vesinikku, natuke lämmastikku ja ongi pulber koos, mida tänavale müüma minna. Kõlab ju lihtsalt ja kõla järgi võikski igaüks omaenda «Breaking Bad’i» korraldama hakata. Kuid, nagu ka seriaalist selgus, pole tegemist mingi lusti ja lillepeoga. Siiski on ka Eestis neid, kes oma nõu ja jõuga rahvatervist kahjustada proovivad.

Eestis avastatakse igal aastal keskmiselt kolm-neli narkolaborit, rääkis keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegude büroo juht Ago Leis. Kunagise siseakadeemia tudengi Erich Ermi lõputööst «Narkolaborid Eestis 1996–2006» selgus, et selles vahemikus avastas keskkriminaalpolitsei 27 narkolaborit, mis teeb aasta keskmiseks 2-3. Kusjuures esimene narkolabor avastatigi 1996. aastal. Seal valmistati amfetamiini.

Amfetamiin on siiani üks levinumaid Eestis valmistatavatest narkootikumidest. Selle kõrval istub troonil GHB. 2016. aastal avastati ka esimene fentanüüli sünteesi labor ning pärast seda on sarnaseid tuvastatud veel. Siiski on narkolaborite näol Eestis tegemist tavapäratusega. Ago Leisi sõnul on Eestis tuvastatud narkolaborid ka pigem lihtsakoelised, n-ö köögilaborid. «Pigem on tegemist näiteks kohaga, kus aineid kokku segatakse või kuivatatakse,» rääkis Leis. «Narkolabori, ka väiksema köögilabori üles seadmine on kurjategijate jaoks siiski riskantne, sest kohapealne tootmisvõimekus mõjutab narkoturul pakkumist ning see on tuvastatav.»

Üldiselt ongi Eestis toodetavad narkootikumid ka siinsele turule mõeldud, sest kogused ei ole reeglina väga suured. Need, kes on suuremalt toota tahtnud, on vaadanud ka riigist väljapoole. Näiteks otsustas Eestis pärit toona oma hiliskolmekümnendates Amid Magerramov hakata tootma fentanüüli ja karfentanüüli – fentanüüli umbes tuhat korda kangemat venda – USA turu jaoks. Mõeldud-tehtud ja labor pandi püsti Taanis. Seda arvates, et Eestis on suurem tõenäosus politsei kiirele sekkumisele.

Mida aga Eesti mees ei teadnud, oli see, et üks tema peamistest koostööpartneritest oli USA DEA (ingl k Drug Enforcement Administration) informant. Informant jättis Magerramovile mulje, et ta on tegija Kolumbia narkokartellis ja pakkus abi narkootikumide USA-sse viimisega. Eesti mees haaras võimalusest kinni ja andis informandile aja jooksul ligi 6 kilo narkootikume, mis muidugi ei jõudnud USA tänavatele, vaid politseilaborisse. Kogu jant päädis sellega, et Magerramov tunnistas 2021. aasta mais USA kohtus oma süüd ning kannab seal nüüd 10-aastast vanglakaristust, mille kandmist loetakse aga juba 2018. aasta septembrist. 17. augustil tuli uudis, et Magerramov sai loa täita karistus lõpuni Eestis. 

Üles seadmine

Kui tahta narkootikume tootma hakata, on vaja laboriseadmeid ja lähteaineid. Viimaseid Eestis kohapeal ei toodeta, need tulevad siia imporditult. Suuremad laborid, kus valmistatakse nii lähteaineid kui valmisprodukte, on Lääne-Euroopas. Sealt sõuavad või jõuavad need siia, kust edasi lähevad tellija kätte. Või siis mitte. Nagu juhtus Kaspariga, kes tellis postisaadetisega Suurbritanniast endale äädikhappe anhüdriidi, millest kodustes tingimustes fentanüüli valmistada.

Mehe kodust leiti kokku 133 laborivarustuseset ja lähteainet. Kogu oma varustuse potentsiaali ära kasutades oleks Kaspar teeninud tulemeid müües ligi 700 tuhat eurot. Samuti leiti tema kodust üheksa tulirelva ja 476 ühikut laskemoona, kusjuures mehel relvaluba polnud. Leiti ka püssirohtu ja lõhkeaine valmistamiseks vajalikke lähteained. Ja seda kõike Nõmmel asuvast eramajast.

Eramajast angaari

Mil kodulaborid on kõige levinumad, on ka neid, kes võtavad natuke põnevamalt asja ette. Näiteks vennad Uku ja Anti rentisid kaarhalli, millesse tõid merekonteineri, kus hakata mefedrooni valmistama. Uku töö oli hankida varustus, Anti tegeles labori üles panemisega. Mehed jõudsid valmistada ligi 25 kilogrammi vedelal ja 120 grammi pulbrilisel kujul mefedrooni. Anti kodust leiti osa mefedroonist ja ka kokaiini. Anti sai kuus ja Uku neli aastat vanglakaristust.

2016. aastal avastas keskkriminaalpolitsei Harjumaal esimese fentanüülilabori. Ning tegemist ei olnud ka mingi väikse kalaga. Labor oli ehitatud eramaja treppide alla keldrisse, kuhu pääses läbi salasissepääsu. Ruumi oli spetsiaalselt kohandatud narkolabori vajaduste järgi – seal oli lausa ventilatsioon ja kanalisatsioon. Laboriga seoses arreteeriti kuus meest, kes said kolm kuni kümme aastat vanglakaristust. Kriminaalmenetluse käigus konfiskeeriti laborist muu asjakohase seas kollast värvi sangadega kasutatud ja rebenenud kilekott Hullud Päevad Stockmann, kaks supilusikat ja toiduvalmistamise vann.

Õhus on narko haisu

Kuigi need on ekstreemsed näited ja tavainimese jaoks võrdlemisi peidetud, siis Ago Leisi sõnul on ka tunnuseid, mis võivad tavainimesel häirekellad lööma panna. Leis rääkis, et narkootikumide tootmisele võib viidata ebatavaline lõhn, mis eriti kortermajade puhul trepikojas tunda on. «Samas tasub tähele panna, kui näiteks mõne mahajäetud ja tühjana seisva maja ümber algab kahtlane tegevus ning näiteks leitakse seal kinniseid ämbreid ja tünne, mis seal varem ei ole olnud,» rääkis ta. Tavainimeste vihjed võivad aidata politseil tuvastada ka varasemalt teadmata diilereid.

1996. aastal esimene Eestis avastatud narkolabor oli üles seatud Lasnamäe korteri kööki. Kokku pandud käepärastest vahenditest. Vahepeal on olnud nii sarnaseid kui veidigi filmides nähtud narkootikumide tsehhide lähimaile kategoriseeruvaid. Oleme veel kaugel suurtootmise tasemest, kuid nagu Erich Ermi oma lõputöös kirjutas: ​​«Narkokuritegevus on oma loomult väga latentne eelkõige põhjusel, et see on väga kasulik kõigile osalistele ja otsest kannatanut on selle kuriteoliigi puhul raske välja tuua. Põhilised kulud, mis on seotud selle kuriteoliigiga tuleb tasuda kõigil ühiskonna liikmetel solidaarselt.»