VÄLISLUUREAMETI UUS JUHT Mina, Mikk, Ints ja Mell

Foto: Madis Veltman / Ypsiloni fototöötlus
Copy

Kui Meelis Oidsalu vallandas tormi enda looga välisluureameti juhi lahkumise tegelikest põhjustest, siis mina võtan järje üle. Jätkan insider-ajakirjandusega (überratsionalist-liberalist Lobjaka termin, kiitus) ja vastan olulisemale küsimusele: kellest saab välisluureameti uus juht?

Igasuguste tähtsate ninadega on intervjuusid tehtud. Olulisi küsimusi küsitud. Vastustega pole küll kuhugi jõutud ja samal ajal me ikka ei tea, kellest saab siis uus juht. Pohhui see miljon eurot klaaslaele. Peaasi et ülemäära edevaks ei minda. Klaaslae asemel oleks võinud asi lõppeda ka klaaspõrandaga. Ja sellel kükkide tegemisega. Aga noh, kuna kõik on salastatud, siis ega me ei saagi kunagi teada, mis seal majas päriselt toimub. Ja võib-olla ei tahakski. Las see miljon läks.

Kurat seda teab, mida Marran ja Oidsalu seal koos tegid ja mille pärast hiljem pöördumatult tülli pöörasid. Ehk Marran ikkagi ei lõpetanud oma puhkust varem, kui talle lubati kere peale anda? Võimalik, et Oidsalu ikkagi andis talle lõuga. Ja võimalik, et kuskil on sellest ka video. Nagu ka Wayne Rooney, kes sõbraga oma elutoas poksis ja paar päeva enne liigamängu nagu kirjamark põrandale langes. Oidsalu versus Marran ei oleks kindlasti magedam. Siis saaksime peaministrite tantsuoskuste juurde ka oma Eesti Nokia luua – ametnikud, kes lahendavad bürokraatilisi vaidlusi teineteisele kaussi sõites.

Liikudes edasi ja samal ajal lähemale ka loo alguses püsitatud küsimuse vastusele, siis alles eile saime kinnitust, et politseiriik on ikkagi olemas. Lihtsalt autost asju minema võtnud teenekas riigiamentik väänatakse brutaalselt ära, millega kaasneb avalik häbi ajakirjandusveergudel. Muidugi Tarand on oma elus ka lisaks riiklikule tagakiusamisele kannatanud ka kaaskodanike vägivalla all, kui ta sai EKRE miitingul tuimalt jalaga perse. Kes videot näinud, mõistavad, kui ränk see kõik olla võis.

Ja kõik see ebaõiglus meie õigusriigis saab viia meid ühiskonnana ainult ühe järelduseni: Tarandile peab selle kõik hüvitama, sest juba algne mõte saata niivõrd teenekas kodanik Minskisse, on ilmselgelt ülekohtune ja tänamatu.

Võimalik, et olen esimene, aga kindlasti liitub minuga veel inimesi. Nimelt esitan Indrek Tarandi välisluureameti juhi kohale. Kui Marran võis edevusest kanda luuraja kohta liiga hästi istuvaid ülikondasid, siis Tarandi puhul seda muret ei ole. Lisaks sellele on Tarandil veel omadusi, mis teevad ta suurepäraseks luurejuhiks.

Esiteks on tema konspiratsiooni võimekus olematu, mees läks kõigest autost asju võtma, aga lõpetas pokrimajas. Ilmselge, et tegemist ei ole Herman Simmiga, kes suudab aastakümneid venelasi infoga varustada ning mitte vahele jääda. Teiseks ei taha Tarand enamasti oma ausaid silmi Eesti rahvale näidata – see diskreetsuse küsimus on oluline ühele õigele luurejuhile. Isegi kui tal pole prille ees, saab ta alati prillid ette tõmmata ning muutuda anonüümseks Matrixi agendiks.

Kolmandaks saime just teada, et tsoonis selle mehe selgroog ei murdu. Kui keegi nägi intervjuud, mis tehti Tarandiga vangimajast lahkumisel – nina püsti, ülbust täis, õigust veel ülegi, selgroog tassib teda hästi. Võib kindel olla, et see hoiab Eesti saladusi ka Vene kinnipidamiskolooniates, kui peaks juhtuma halvim ning meie luurejuht üle piiri läheb.

See-eest nädala selgroogu murdmisi tuleb nädalas ette rohkem kui korra – see toob luuraja töösse mõnusat vaheldust. Särk seljas on selline, nagu sõbra diivanil magades ikka. Kui nädala selgroo murdmisi tuleb ette veel rohkem, siis võiks käivitada kampaania – luurejuht sinu kodudiivanil. See võimaldaks tal paremini teha välitööd, mitte pelgalt istuda Rahumäel kõrgete seinte taga ja uhke klaaslae all.

Seega, tuleb alustada toetuskampaaniaga, et aidata Indrek Tarand välisluureameti uueks juhiks. Kampaaniaidee jooksis juba ka Twitterist läbi. Kui see õnnestub (ei ole suuremat kahtlust), siis vaatame ja joonistame edasi.

Ja kui Tarand lõpuks kaineks saab, siis visiooni on tal ikka rohkem kui Marranil. Selles ei pea kahtlema. Kui vahepeal olete sattunud kuulma mõnda kaineid päevi nautivat napsu- ja naljameest, siis teate, millest ma räägin.

Üleskutset jääb lõpetama Tarmo «Lädra» Laane legendaarsed sõnad ja päevinäinud luuraja silmad (no, proovige sealt midagi välja lugeda):

Artikli foto
Foto: Ekraanipauk videost
Tagasi üles