Kui Meelis Oidsalu vallandas tormi enda looga välisluureameti juhi lahkumise tegelikest põhjustest, siis mina võtan järje üle. Jätkan insider-ajakirjandusega (überratsionalist-liberalist Lobjaka termin, kiitus) ja vastan olulisemale küsimusele: kellest saab välisluureameti uus juht?
Igasuguste tähtsate ninadega on intervjuusid tehtud. Olulisi küsimusi küsitud. Vastustega pole küll kuhugi jõutud ja samal ajal me ikka ei tea, kellest saab siis uus juht. Pohhui see miljon eurot klaaslaele. Peaasi et ülemäära edevaks ei minda. Klaaslae asemel oleks võinud asi lõppeda ka klaaspõrandaga. Ja sellel kükkide tegemisega. Aga noh, kuna kõik on salastatud, siis ega me ei saagi kunagi teada, mis seal majas päriselt toimub. Ja võib-olla ei tahakski. Las see miljon läks.
Kurat seda teab, mida Marran ja Oidsalu seal koos tegid ja mille pärast hiljem pöördumatult tülli pöörasid. Ehk Marran ikkagi ei lõpetanud oma puhkust varem, kui talle lubati kere peale anda? Võimalik, et Oidsalu ikkagi andis talle lõuga. Ja võimalik, et kuskil on sellest ka video. Nagu ka Wayne Rooney, kes sõbraga oma elutoas poksis ja paar päeva enne liigamängu nagu kirjamark põrandale langes. Oidsalu versus Marran ei oleks kindlasti magedam. Siis saaksime peaministrite tantsuoskuste juurde ka oma Eesti Nokia luua – ametnikud, kes lahendavad bürokraatilisi vaidlusi teineteisele kaussi sõites.
Liikudes edasi ja samal ajal lähemale ka loo alguses püsitatud küsimuse vastusele, siis alles eile saime kinnitust, et politseiriik on ikkagi olemas. Lihtsalt autost asju minema võtnud teenekas riigiamentik väänatakse brutaalselt ära, millega kaasneb avalik häbi ajakirjandusveergudel. Muidugi Tarand on oma elus ka lisaks riiklikule tagakiusamisele kannatanud ka kaaskodanike vägivalla all, kui ta sai EKRE miitingul tuimalt jalaga perse. Kes videot näinud, mõistavad, kui ränk see kõik olla võis.