KESKKONNAKIRI Pakistanis on lisaks kliimakatastroofile ka humanitaarkriis

5. septembril tehtud droonifoto Pakistani Balochistani provintsist. Foto: Fida Hussain/AFP/Scanpix
Copy

Maailm põleb, upub ja sulab. Aga kus? Seda saad teada Ypsiloni iganädalasest keskkonna- ja kliimauudiste kokkuvõttest. See on kliimateemaline amuse-bouche, sest infot on palju, aga tähelepanu vähe. P.S. Sündmuste nimekiri ei ole ega üritagi olla ammendav.

Esmaspäev, 5. september

Nädalaga on Pakistani üleujutustes hukkunute arv kasvanud 1061 pealt vähemalt 1314-ni. Üle 33 miljonit inimest mõjutanud üleujutused on lisaks kliimakatastroofile ka humanitaarkriis. Kodutuks jäänud inimeste arv kuhjub ning ligipääs puhtale veele ja toidule on mitmel pool väga keeruline. See omakorda tõstab haiguste levikut, kus lapsed on väga suures ohus.

Hinnanguliselt on üleujutused juba tekitanud 10 miljardi dollari jagu kahju. Ligi pool riigi viljapõldudest on hävitatud. Pakistani valitsus on vastu võtnud raskeid otsuseid, et vältida kahju suurenemist. Nimelt otsustati ise tuua üle kallaste riigi suurima magevee järve vesi, jättes peavarjuta 100 tuhat inimest, kuid lootes, et see aitab järve veetaset piisavalt vähendada, et vältida suuremat üleujutust. Siiski püsib veetase järves väga kõrge.

Pakistani panus ülemaailmsetesse süsinikuheidetesse on vähem kui üks protsent, kuid riik on üks kümnest kliimamuutusest enam mõjutatud riigist.

Allikad: CNBCReutersBBC

Esmaspäev, 5. september

Somaalia kaks piirkonda lähenevad kiirelt näljahädale. Järeleandmatu põud ja sisekonfliktid on Baidoa ja Burhakaba piirkondades tekitanud olukorra, mille kohta ÜRO ütles, et oktoobri ja detsembri vahel tekib seal näljahäda, kui humanitaarabi ei tõsteta. Põud on riigis kestnud juba pikalt – neli vihmahooaega on olnud vajalikust kuivemad ja põud on ainult süvenemas.

Somaalias oli viimati näljahäda aastatel 2010–2011, mil nälga suri umbes 260 tuhat inimest, neist pooled lapsed.

Allikas: The Guardian

Esmaspäev, 5. september

Äkküleujutused Sudaanis on tapnud 112 inimest alates maikuust. Veel 115 inimest on haavata saanud. Ebatavaliselt vara alanud vihmahooaeg on uputanud umbes 85 tuhat hoonet – nende seas kodusid, haiglaid, koole. Üleujutused on mõjutanud 258 tuhandet inimest üle Sudaani.

Allikas: AP News

Esmaspäev, 5. september

Hiina Sichuani provintsi, mis on viimastel kuudel vaevelnud nii põua kui üleujutuste tõttu, tabas 6,8 magnituudiline maavärin. Maavärina epitsentri lähedal tekkis maalihkeid, mis kahjustasid maju ja teid, samuti elektriliine. Sichuani kohaliku omavalitsuse sõnul hukkus maavärinas vähemalt 30 inimest.

Allikas: Reuters

Laupäev, 3. september

USAs California osariigis maadlevad tuletõrjujad mitmete maastikupõlengutega, mil kõrvetav suvekuumus ei taha järele anda. Kuuma ja kuiva ilma tõttu kiirelt liikuvad maastikupõlengud on sundinud evakueeruma umbes 5000 inimest. Üks põleng kasvas tunni jooksul kahe ruutkilomeetri suuruseks ning katkestas mõnel pool elektriühenduse, põletas maju ja haavas inimesi. Haiglasse oli sattunud ka seitse tuletõrjujat.

Pühapäeval teatas Siskiyou maakonna šerif, et piirkonna põlengus on hukkunud kaks inimest.

Allikad: The GuardianNBC Bay Area

Neljapäev, 1. september

Inglismaal oli alates 1884. aastast, mil temperatuuri mõõtmist alustati, üks kuumimimates suvedest – 2022. aasta suvi jagab esimest kohta 2018. aasta suvega. Üle terve Ühendkuningriigi oli tänavune suvi neljas kõige kuumem. Selle 138 aasta jooksul on neli viiest kõige kuumemast suvest Inglismaal olnud pärast 2003. aastat. Möödunud suvi oli Inglismaal ka kuues kõige kuivem suvi alates mõõtmise alustamisest 1836. aastal ning kõige kuivem alates 1995. aastast. Inglismaa kohalik meteoroloogiateenistust ennustas, et edaspidi ongi Inglismaa suved kliimamuutuse tõttu pikemad ja kuivemad.

Allikas: Sky News

Esmaspäev, 29. august

Ajakirjas Nature Climate Change avaldatud uuringus leiti, et isegi kui inimkond lõpetab täna päevapealt kasvuhoonegaaside õhku paiskamise, on maailmamere veetaseme tõus vältimatu. Uuringus leiti, et Gröönimaa jääkate sulab umbes 3,3 protsenti, mille tulemusena tõuseb maailmamere veetase umbes 25 sentimeetrit aastaks 2100. Sellel on laastav mõju rannikurahvastele – maailmamere veetaseme tõus ähvardab kliimapagulasteks muuta ligi 200 miljonit inimest.

Allikas: CNBC

Tagasi üles