MAGALATUUR VÄIKE-ÕISMÄEL VOL.10 ⟩ Plahvatuslikke uudiseid suvest ja miks Maiduk tiigi äärde minna ei saand
15. september 2022, 10:23
Kevad ja suvi möödusid märkamatult ning absoluutselt süüdimatult jätsin ma magalatuuril osalejad Harku järve äärde pinki otsima, ise aga suundusin Ringo juurde religioone studeerima, mööd’ Evroopijat rändama, lahkunud luuletajat leinama, teadvust muutvatele tseremooniatele ning Igor Volkega UFOsid ja muid anomaaliaid jahtima. Ent Õika ei kadunud kuskile ja sügiskuu puhul võtan taaskord tuuritajad sappa ning esmajärgus vaatame, mis poole aasta jooksul muutunud on.
Uudised
Meediamonitooringut tegevad Õika fännid on raudselt järgnevate teemadega kursis, ent alustuseks on hea meelde tuletada, et kevad-suvi on olnud sarnaselt muule maailmale ka Õikal sündmusterohked, kui mitte öelda plahvatuslikud.
23. mail ilmub Postimehes uudis, et turvafirma Forus hakkab kohalikke Õika joodikuid «ohjeldama» – ilmselgelt kirjandusliku liiandusena võib öelda, et kohalik kunn Oleg Siljanov võtab oma lääni korda seadma turvafirma kostümsikut kandvad ambaalid ning need käivad siis tiksi ääres või mujal õlli libistavaid kodanikke rappimas. Variant oleks loomulikult triple X Maxima taha Piisoni baari ehk kohalikku bomšikunurka paar pinki panna ja kohalikud viinakuradi küüsi sattunud aborigeenid sinna kupatada (varuvariandiks on loomulikult Harku Sõudebaasi ümbritsev mets ja haljasala), aga siis ei saaks ju turvafirmale nutsu visata ja valijatele tulemuslikku tööd näidata.
Enivei, ega need turvafirma ambaalid ka eriti seda tööd ei viitsi teha ja vähem kui kuu aega hiljem ehk 21. juunil toimub tiigi ääres plahvatus – eeldatavasti panid mingid nagad suuremat sorti pauguka kärisema, see pani hullu litri, paneelide vahel kajas see veel kõvemalt kui muidu, nagad panid litri peale liduma ning kätte ei saadud kedagi. Videos on näha, et paugukast jäi ka päris korralik suitsupilv maha, mis muutiski teema veidike paeluvamaks, sest paugutamises endas ei ole midagi erilist. Näiteks Facebooki gruppi Õismäe elanike teated postitati 30. mail video eelmisest päevast, kus kohalikule elanikule üldse ei meeldi saluudi laskmine pühapäeva hilisõhtul.
Suuremat sorti pauku oleks saanud ka 4. mail, mil Nurmenuku bussipeatuses põles «lausleekides» väiksemat sorti sõiduauto, aga see vist lisaks leekidele ja tossule muud ei teinud. Keegi seal maha ei kärvand ja eeldatavasti oli tegemist lambi rikkega, sest kes paneb keset päeva ja keset peateed auto põlema? Peaaegu mitte keegi, aga on üks mees, kes oleks siukeseks asjaks võimeline.
Tähelepanelikum magalatuuride lugeja võib-olla mäletab mõnesõnalist vihjet juhtumile, mis leidis aset 10. juulil 2017, kus Õismäe tee 150 ees süüdati üks auto, aga maha põles neid terve hunnik. See saaga jõudis lõpule juba 2018. aastal, kui Erkki Pärna nimeline isik mõistetakse süüdi süütamises (ta manipuleeris sõbra Raimondi tikku tõmbama) ja muudes kuritegudes. Selle aasta 30. augustil on ta taaskord kohtupingis ning seekord kuuluvad süüdistuste hulka «süstemaatilised vargused koos sissetungimisega, korduv juhtimisõiguseta sõiduki juhtimine kui ka eraviisiline jälitustegevus, millel puudus seaduslik alus».
Soovitan lugeda nii eelnevalt lingitud artikleid kui ka Delfi oma, sest kuritegude nimekiri on pikk ja värvikas – võimalik, et uus Bemmi-Kristjan on meie silme all tekkimas. Bemmi-Kristjanit ennast kahjuks meie hulgas enam ei ole, ta suri mõned nädalad peale Magalatuur vol. 5 ilmumist. Mis juhtus? Täpsemaid asjaolusid teavad lähedased, aga kuulujuttude järgi said saatuslikuks steroidide liigtarbimisest tekkinud komplikatsioonid, mille tulemusena tekkisid hingamisraskused. Kui see vastab tõele, siis nägime kõik pealt, kuidas mees ei surnud autoga tänavaposte maha niites, aga lõppeks lämmatas teda oma enda ego.
Suvel aktiveerus võimsalt ka eelnevalt mainitud Facebooki grupp Õismäe elanike teated – postitusi on igasuguseid ja nii palju, et vanemaid asju otsides paneb veebibrauser pidevalt pange. Kohalikud postitavad kuulutusi, leitud asju, üritusi, viimasel ajal on trend teha pilte loojuvast päikesest või kohalikust loodusest, üks isik lisas ka lahedaid retro pilte. Loomulikult saavad elanikud sinna panna ka pilte ja videosid korrarikkumistest, nagu eelnevalt mainitud paugutamine, ning lisaks ka täissoditud munitsipaalvarast: uued ja vanad mänguväljakud langevad pidevalt kohalike grafomaanide ohvriks. Eriti närvidele käidi hiljuti ühe mänguväljaku valge värviga kokkumäkerdamisega, sest kuidagi suudeti sinna ka Z-tähti maalida, see on juba ilmselge avaliku korra rikkumine. Seda, et Paldiski maantee 167 maja peal oli suve alguses ligemale kaks kuud haakrist, seda ei pannud keegi tähele. Siuksed ajad on. Aga päikeseloojangud on ilusad.
ERAVALDUS!!!
Olen seda eelnevate magalatuuride ajal maininud, et kuigi magala peaks olema ilma piirdeaedade ja taradeta ala, siis tuleb siin-seal ette mingeid liikumispiiranguid – tiigist peab ringiga mööduma ja koolidele on aiad ette pandud. Suvel aga ilmus Õikale uus nähtus – oleme seda ka kindlasti mujal näinud, ent magalas suht ainukordne –, mille käigus paigaldatakse enda «valduses» olevale maa-alale silt ERAMAA/ERAVALDUS. Õismäe tee 140 on läinud seda teed ja sildid välja pand, nähtavasti toob keegi oma koera sinna häda tegema ja Õismäe tee 140 elanikele käis selline käitumine nii närvidele, et nad panid mitte ühe, mitte kaks, ja isegi mitte kolm silti, vaid neli silti, kus peal suurelt ERAVALDUS, ja lisaks 2 väiksemat, millel kakavat koera keelav märk. Kuna ei suudetud kindlaks teha koeraomanikku või isegi seda, kas neid on mitu, jäi ka teadmata, kas tegemist oli naaberparaadna omadega või üle ringi külalisega või isegi enda maja omaga, siis pandi silte igasse suunda, itta-läände ja lõuna ning üks silt jõllitab isegi enda maja elanike suunas. Ma siiralt loodan, et nad saavad asjad jonksu, et lõppeb ükskord see nende maa peal ringi uitamine ja koerte pissutamine. Ja et nad kunagi ei tee oma rõdusid ühesuguseks – viimane paraadna terves Hiina müüris, mida ei ole veel standardiseeritult üheülbaseks tehtud – ja et see viinapuuväät kasvab ükspäev üheksanda korruseni. Inshallah.
Domeen tiik.ee on hetkel dekonstrueerimisel
Hiljuti toimus Ypsiloni toimetuse suvelõpuläbu ja mu juurde lendas ühtäkki Kebabi-Maiduk. Rääkis, et käis Leedus mingis Sarapuu nimelises ringlinnas, mis on neli korda suurem kui Õika ja kus kõik on ringikujuline, isegi garaažid pidid ringikujulised olema – tundub, et peaks komandeeringusse minema ja ise ka seda lätlaste Õikat tšekkama. Lisaks oli Maidukil suur mure, nimelt kurtis ta, et tahtis suvel üks päev tiigi äärde minna, aga aed oli ees. «Kuidas saab tiigi kinni panna? Mis jama see on?» Maiduk on Keila kutt, neil seal ikka seaduskuulekad kodanikud, aga siit ka üks õppetund Õikale suunduvatele välismaalastele – see, et aed on ees, ei tähenda kohalikele essugi, tuleb läbi, üle või alt minna, piirid on vaid su enese peas. Ja maja number 140 juures, loomulikult.
Aga for realz, oligi siuke suvi, et tiks oli lukus, ajutine aed ees ja muud jutud, ning põhjuseks oli hetke valitsejate tahe see tiks tiptop korda teha. Uudis ise tuli juba kevadel välja, 1 727 000 euro eest saavad maksumaksjad järgnevat:
«...puhastatakse Õismäe tiik mudast ja seda süvendatakse, laiendatakse tiigi siseringi äärset kõnniteed ja korrastatakse kaldakindlustus. Lisaks rõõmustab tiigi ääres jalutajaid peagi ka uus programmeeritava iluvalgustuse ja veerežiimiga purskkaev. /--/ Tiiki ümbritsevatele laugetele nõlvadele istutatakse vabakujulised grupid sahhalini kirsipuudest ja murukattega aladele rajatakse harvem niidetavad alad, kuhu külvatakse õitsvate taimede seemnesegu. Tiigiala siseringi ääristavatele pärnadele ja pargialal kasvavatele põõsarühmadele tehakse hoolduslõikus, samuti korrastatakse kogu pargiala puistu üldist ilmet. Tiigi lähiümbruse pargis uuendatakse valgustust ning välisringi metsaalusele jalutusrajale pannakse graniitsõelmetest kate. Välja vahetatakse amortiseerunud treeninguvahendeid, uuendatakse pinke ja prügikaste ning paigaldatakse statsionaarne tualettmoodul.»
Tänaseks on kõik tööd tehtud, avamispeod peetud ja lindid läbi lõigatud, kõik on chill ja tore. Aga suvi mööduski nii, et kõigepealt ronisid üle aia või pugesid selle vahelt, peale paari nädalat olid aiad täiesti maatasa, siis tulid tiksi äärde, kust pingid olid minema viidud, ja otsisid endale mingi enam-vähem viisaka jupi maatükki kivikuhjade ja mudavallide vahel ning kükitasid seal. Häng ehitusplatsil, põhimõtteliselt.
Kas ma nurisen? Ei nurise, uued pingid pandi ja need on okeid, kiikpingid ei ole head, aga see on suva, kruusateeke on ka okei, jooksin just üks õhtu seal ja norm oli, treeningukohad on ka mõnnad. Uus purskkaev on päris trippy, seda peaks üks õhtu koos lisanditega nautima. Kirsipuud tiigi ääres oleks pidanud seal olema juba 40 aastat tagasi, nagu rusikas silmaauku sobivad need sinna. Progress. Jääme ootele, mida järgmine kunn teeb, eelmine tegi amfiteatri, uus tiksi korda. Isiklikult tahaks, et tiks aetaks kinni ja sinna tehtaks mingi Jaapani aia stiilis (tiigi ja ojad näiteks) ühisaiand või kogukonnaaed. Elame, näeme.
