K, 7.12.2022
TRELLIDE TAGANT ⟩ Osa 3. Krooniaja palk vangla hipikommuunis
Eesti Vanglatööstusel on tootmisüksus peale Viru vangla ka Tartu ja Tallinna vanglas. Kõige rohkem kinnipeetavaid − ligikaudu 100 − on ametis Jõhvis, kuhu on plaanis üle tuua ka ettevõtte peakontor. SCANPIX Foto: Viru vangla
Osa 3. Krooniaja palk vangla hipikommuunis
Facebook Messenger LinkedIn Twitter Whatsapp

Vanglas pakutav toit on köögis töötavate kinnipeetavate valmistatud ja valvuri saatel kätte jagatud. Laenutatud raamatutega tegeleb ja nende üle peab arvet raamatukogus töötav kaasvang, kõikide voodipesu ja riideid pesevad ja tagastavad need süüdimõistetud, kes pesulaos töötavad. Vangid on ise need, kes koristavad, sorteerivad prügi, niidavad vangla alal muru, lükkavad lund ja nõnda edasi. Krooniaegne seadus kohustab maksma kinnipeetavatele 38 senti tunni eest, kuid justiitsministeeriumi sõnul makstakse keskmiselt 60 senti tunnis.

Ametlikult Riigi Kinnisvara AS-is töötades, kuid eesmärgiga rehabiliteerida, teevad kinnipeetavad vanglas mitmesuguseid jooksvaid hooldus- ja remonditöid. See tähendab, et kui kellelgi on mure, et kambris olev kleeptahvel enam ei kleepu, siis vastavad tööd teeb ära mõni kaasvang. Ka torumehe teenuseid pakub üks vang koos n-ö «päris» torumehega.

Tööl või koolis käimise võimalus on peamiseks taasühiskonnastamise võtteks ning põhimõtteliselt kohustuslik. Seaduse järgi peab kinnipeetavale täistööaja eest maksma 65,4 eurot kuus ehk 38 senti tunnis, ent justiitsministeeriumi sõnul makstakse täna täiskohaga töötavale kinnipeetavale keskmiselt 95,87 eurot ehk 60 senti tunnis. Kuid igaühele rakendust ei jätku, Tallinna Vanglas tagatakse  tööhõive 613 süüdimõistetust umbes saja kahekümnele. 

Suurem osa kinnipeetavaid töötab EVT-s ehk AS Eesti Vanglatööstuses, mis on täielikult riigile kuuluv ettevõte. EVT peamine eesmärk on selle kodulehe sõnul vangide tööle rakendamine ja sellega nende oskuste ja tööharjumuste tõstmine. Justiitsministeeriumi avalike suhete nõunik toonitas vastuses Ypsilonile, et erinevalt vabaduses viibivatest isikutest on vanglas inimesed riigi ülalpidamisel: «Riigi kanda on kõik vangi ülalpidamisega seotud kulud, sh toit, eluase, meditsiini kulud, raadio- ja televisioonisaadete jälgimise võimaldamine jms.»

«Tööharjumuse kujundamine aitab kahtlemata vähendada tõenäosust, et kinnipeetav paneks pärast vabanemist toime uue kuriteo, kuna tal puudub oskus ja harjumus tööl käies õiguskorda rikkumata elatist teenida. Kõike eelnevat arvesse võttes ei ole kinnipeetavale makstava töötasu alammäära kehtestamisel keskne, kas ette nähtud summa eest on kinnipeetaval võimalik n-ö ära elada või mitte,» lisas justiitsministeeriumi esindaja.

Krooniaegne palk euroajal

Tsoonitoodang. Stoveman brändi toodangut müüakse parimates ehituspoodides üle Eesti.
Tsoonitoodang. Stoveman brändi toodangut müüakse parimates ehituspoodides üle Eesti. Foto: stoveman.ee

EVT tootmisosakonnad asuvad Tallinna, Tartu ja Viru vanglas. Tartus valmistatakse grille ja suitsuahjusid ning valmistatakse eritellimusel erinevaid metalltooteid. Viru vanglas toodetakse peamiselt Stovemani brändi all müüdavaid saunakeriseid ning erinevaid metallkonstruktsioone. Tallinna vangla naiste osakonnas õmmeldakse põhiliselt voodipesu ja tööriideid.Kokku töötas eelmisel aastal EVT-s 353 kinnipeetavat, tehes kokku 235 000 töötundi. Eelmine aasta oli EVT käive 3,49 miljonit eurot.

Nõnda võttes tundub vangla olevat armas community, kus kõik/paljud panustavad sealsesse ühisesse ellu, millel on laiem eesmärk muutuda paremaks inimeseks. Hipikommuuni kasuks räägib veel fakt, et palk tööde eest on praktiliselt olematu – nimelt 59 senti tunnis. Iga laekumise nii omateenitud palga kui väljastpoolt vanglat tuleva raha pealt läheb sellest automaatselt maha 70 protsenti, millest 50 protsenti hagide katteks ja 20 protsenti vabanemisfondi. See teeb keskmisele vangile tegelikuks töötasuks veidi vähem kui 0,19 eurot tunnis, viiel päeval nädalas kaheksa tundi päevas töötades saab kinnipeetav kätte 28,76 eurot.

Riigiteatajast õigusakti «Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise kord» uurides selgub kaunis vastuolu. Kinnipeetava töötasu alammäär täistööaja korral on 95,87 eurot kuus. Hetkel kehtiv seaduse redaktsioon on muudetud viimati 2011. aastal, sellest varasem 2009. aastal, kusjuures viimane muudatus teisendas 2009. aastal määratud summa täpse kursi järgi kroonidest eurodesse (vt kuvatõmmised 1 ja 2). See tähendab, et praegune kehtiv vangide palk on sama, mis 2009. aastal. Miinimumpalk on sellest ajast saadik tõusnud veidi üle 135 protsendi (278 eurot kuus astal 2009 ja 654 eurot aastal 2022). Eesti vangidele pakutakse sõna otseses mõttes üle-eelmise kümnendi palka.

Olgu siia veel lisatud, et Euroopa Nõukogu koostatud ja kõikidele Euroopa vanglatele kehtivates reeglites on muuhulgas kirjas«: Prison work [---] should be of a useful nature, provide fair payment.» Ehk eesti keeles: vangla töö peab olema kasulik ja pakkuma õiglast palka.

Vabanemisfondi olemasolu on küllaltki kaunis, kuid sedagi vaid idees. See on kolme kuu miinimumpalga suurune ning, nagu nimigi viitab, on see vabanemisel eks-vangi majanduslik stardiplatvorm, millega uut elu alustada. Arvutuste kohaselt on fondi täis saamine väga pikaaegne protsess – 60-sendise tunnipalgaga võtab fondi täis saamine ligi 20 aastat. Seda juhul, kui miinimumpalk ei tõuse, mida see erinevalt vangide töötasust pea iga aasta teeb. 20 aasta pikkune vangistus on vähestel. Justiitsministeeriumi andmetel on 2000 vangist vabanemisfond täis 235 kinnipeetaval. Kõik ülejäänud peavad vabanedes vähemaga hakkama saama ning seega enamikul juhtudest fond oma eesmärki ei täida.

Tormi töötegemisele seega ei joosta. Ülot ei motiveeri samuti palk – ta teeb tööd, kuna see annab tegevust ning pakub tervitavat vaheldust. Raha kogumiseks või hagide maksmiseks töötada on üsna mõttetu, münte maast otsides või taarat korjates saaks samad summad ka kiiremini kokku. Vähemalt on kinnipeetavatele pakutav palk siiski krooni-, mitte rublaaegne.

Krooniaegne palk
Krooniaegne palk Foto: Ekraanipauk Riigiteajast

Nagu öeldud, siis igaühele töökohta ei jagu – mitu venda ikka lappi lükkama saab panna, põrandad saavad ju üks hetk puhtaks. Avavanglasse pääsenutel on võimalusi aga rohkem – erinevates ettevõtetes töötanud avavangla vangide arv oli justiitsministeeriumi andmetel 255. Avavangla vang töötab keskmiselt 40 tundi nädalas. Ligikaudu pooled avavangla kinnipeetavad töötavad väljaspool vanglat, ülejäänud on aga hõivatud majandustöödega vangla territooriumil.

Sisse õigusrikkujana, välja keevitajana

Ametikoha puudumisel saab vang tõsta hoopis oma haridustaset ja täiendada enda kutseoskusi.

Õppida saab vanglas keevitajaks, maastikuehitajaks, puidutisleriks, puhastustööliseks ja abikokaks. Kuna plaatimise osakond asub kollases ehk naiste majas, said seal veel eelmine aasta õppida ainult sealsed elanikud. Hariduskorraldaja ütles, et sellega tegeletakse, ja tegeletigi – sellest aastast saavad plaatijaks õppida ka mehed.

Maastikuehitajaks ja abikokaks saab õppida, kui õpetaja on olemas. Eelmine aasta neid erialasid tööjõu puudumise tõttu ei avatud. Õpet pakuvad Teko ehk Tallinna Teeninduskool ja Tallinna Ehituskool. Olles lõpetanud vähemalt viis klassi, saab kinnipeetav jätkata oma põhi- ja keskharidusteed. Vanglas keskkooli lõpetades saab kinnipeetav oma diplomi Lasnamäe täiskasvanute gümnaasiumist.

Vanglas õpetatavad erialad eriti motiveerivad Ülo sõnul pole: «Võiks siis mingi normaalne reaalne ehituseriala ka olla, aga siin suunatakse ainult rottidele töökohtadele. Natuke kõlab nagu narrimine, et ega need vangid rohkemaks suutelised nagunii ei ole. Ei tahetagi võimalust anda.» Selliste nigelate erialade valikuga surutakse tema hinnangul vangid üsna konkreetsetesse ja kitsatesse raamidesse, andes tugevalt tunda, et ega (eks)vangidest rohkem ühiskonnale tolku ei saakski olla kui vaid tsehhi töölistena.

Normaalsema inimesena tundmine on taasühiskonnastamise seisukohalt sama oluline kui tööharjumuse kujundamine. Kui vangide võimalustele vaadatakse juba ette viltu, ei tekita see ka ei võimalusi ega motivatsiooni nõiaringist väljumiseks. N-ö normaane inimene-vang või hea raha ja prestiižiga harjunud narkodiiler väga ei lähe tema sõnul keevitajaks. Arvestatav osa sealseid elanikke on tõepoolest parajad mölluskid, kuid Ülo sõnul oleks veidi etematest erialadest huvitujaid piisavalt. Kolmekuuline arvuti algkursus on samuti valikus, kuid see on pigem suunatud 15 aastat srokki tõuganutele, kes võib-olla hästi ei tea, mis asi see Excel on.

Jõud muutuda vihajuhtijaks

Kooli ja töö kõrval osalevad vangid ka erinevates sotsiaalprogrammides. Igale vangile koostatakse süüdimõistmise järgselt IKT ehk individuaalne täitmiskava. Riigiteataja sõnul on tegu «karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programmiga, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik». Seal on kirjas kõnealuse isiku vanglas töötamise kohustus, määratavad sotsiaalprogrammid, olemasolevad kutseoskused, esimene ennetähtaegse vabanemise võimalus, esimene võimalik avavanglasse saamise aeg ja mida ta pärast avavanglat tegema peab. Karistuse ja toimiku põhjal määratakse vangidele ka nende ohtlikkuse tase: oled kas vähe ohtlik, ohtlik, kõrgohtlik või üliohlik.

IKT koostab ning täitmise eest vastutab kontaktisik, kes on igal vangil isiklik. Kontaktisik on kui klassijuhataja, kes kontrollib vangi käekäiku ja kelle poole muredega pöörduda saab. Riigiteataja järgi «vestleb inspektor-kontaktisik kinnipeetavaga vähemalt üks kord kuus», kuid praktikas võib minna tema kätte saamiseks ka terve kvartal.

Kohustuslikuks täitmiseks mõeldud sotsiaalprogramme on vanglas mitu. Valikus on sotsiaalse rehabilitatsiooni programmid nagu «Viha juhtimine», mis on mõeldud neile, kel on raskusi enda tunnete valitsemisega; «Agressiivsuse asendamine», mis on suunatud vägivalda kasutanud kõrgema retsidiivsusriskiga süüdimõistetutele; «Liiklusohutusprogramm» õigusrikkujatele, kes on süüdi mõistetud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest; «Jõud muutuda» kui terapeutilistel alustel põhinev ja uimastisõltlastele suunatud kognitiiv-käitumuslik programm ja nõnda edasi.

Oma programmid on seksuaalkurjategijatele ja lähisuhtevägivallatsejatele, on ka kristlikke programme, sotsiaalseid oskusi käsitlevaid kursuseid ja eraldi venekeelsetele kodanikele suunatud kavasid. IKT võib süüdimõistetu suunata ka AA-sse ehk anonüümsete alkohoolikute või narkomaanide kogunemistele, olgugi et eriti anonüümne sealsetes tingimustes olla ei saa.

Programmid, kus Ülo on käinud on kujunenud oodatust meeldivamaks. Siiski on puudu n-ö kogemusnõustajatest ehk endistest kurjategijatest, kes oma kogemuse jagamisega programmid realistlikumaks ja samastutavamaks muudaks.

Üldjuhul kui programmid on läbitud ja ohtlikkuse aste lubab, avaneb vangidel võimalus saada avavanglasse, kus vang saab käia tööl vanglahoonest väljaspool. Palgast saab hagide ja vabanemisfondi täitumiseni kätte siiski vaid 30 protsenti, kuid see-eest on kinnipeetaval võimalus näha midagi enamat kui betooni ja tunda end grammikese võrra lähemal ühiskonnas aktsepteeritud inimesele.

Tagasi üles