K, 7.12.2022
CLUB SOCIAL DE CANNABIS ⟩ Hispaania mudel kanepi dekriminaliseerimiseks
Foto: Wikimedia Commons / Zarateman / CC0
Hispaania mudel kanepi dekriminaliseerimiseks
Facebook Messenger LinkedIn Twitter Whatsapp

Laual «Rick ja Morty» pildiga tuhatoos ja valges plastpotis väike sukulent – ma ei saa välisel vaatlusel aru, kas see on päristaim või plastist, ent ega sel tähtsust polegi, sest sel toal pole niikuinii aknad. Siin hästiventileeritud ruumis on vaid valged seinad ja beežide kahhelkividega kaetud põrand. Muusika taustal mängivad telekas naised ragbit ning kolm briti kiilakat räägivad üksteisele võidu lugusid joomiskäikudest ja kellelegi lõuga andmisest: «So the other geezer…» – nad on ristirüütlid kunagistel mauride aladel.

Club social de cannabis on Hispaania viis kanepi dekriminaliseerimiseks. Seaduslikult hallis alas tegutsev kohvik tohib kõssi müüa ning kohviku piires on külastajate jaoks omamine ja tarvitamine legaalne. Kahe neljakümnendates eluaastates teenindajate taga on purgid, kus on kümneid sorte käbisid ja hašišit ning kogu vajaminev tarvitamise varustus. Pluss Pringlesi purgid, külmikus Coca-Cola, Fanta, Sprite, vesi ja jäätee, tellida saab ka kohvi ja teed.

Esimese hooga on raske uskuda, et selline näebki välja sotsiaalmajanduslike kahjude vähendamine ja rahvatervise edendamine, ent hiljutised teadusuuringud kinnitavad seda. Uksest väljaspool, avalikus ruumis on tarvitamine keelatud, ent kodus võib omatarbeks kanepitaimi kasvatada. Kindlat taimede piirarvu Hispaania võimud määranud pole, seega on see jäänud politsei enda tõlgendamiseks, kas tegemist on enda tarbeks kasvatatamise või eesmärgiga edasi müüa. Ning taimed ei tohi olla avalikust ruumist vaadates nähtavas kohas – ei kodus akna peal ega maja ees peenras kasvamas.

Ühes väikses paarikümne tuhande elanikuga Hispaania rannikulinnas asub selle ainuke club social de cannabis elamumajade vahel, väike ja anonüümne, õuest ära tuntav vaid sildi järgi. Kella laskmise peale tuleb teenindaja uksele ning laseb mind läbipaistmatute tuhmide klaasidega väiksesse esikusse. Esimese külastuse puhul küsib teenindaja dokumenti ning vormistab nimelise klubiliikme kaardi, tasu kümme eurot. Teenindaja sõnul on neil liikmeid 300 ringis.

Identifitseeritud liikmelisus on selliste asutuste puhul seadusesse kirjutatud nõue. Kusjuures, klubi liikmed võivad kohviku pinnal omavahel käidelda kanepit, mida on koos kasvatatud. Oluline on ka mainida, et CSC ei tohi teenida märkimisväärset kasumit ning müügihind peaks olema väga lähedal toote omahinnale.

Dekriminaliseeritud moel ühine kanepitaimede kasvatamine põhineb kahel omavahel kombineeritud uimastitega seotud juriidilisel kontseptsioonil. Kui isiklik tarvitamine on lubatud, peab olema järelikult lubatud taime(de) kasvatamine eesmärgiga hoiduda illegaalsest turust, ning kui ühiselt tarvitamine on lubatud, siis loogiliselt on lubatud ka ühiselt kasvatamine. See ongi seaduslik alus CSC-de pidamiseks, kuid Hispaanias on käimas kohtuvaidlused selle õigusjärgsuse üle. Keskvõim on andnud otsustamisvabaduse kohalike autonoomsete piirkondade võimuesindajatele.

Kusjuures naaberriigis Portugalis, kus igasugune narkootikumide tarvitamine ja omamine on dekriminaliseeritud, on taimede kasvatamine keelatud.

Uuringute kohaselt on CSC-sid Hispaanias 800 ja 1000 vahel ning esimesed avasid oma uksed 90ndate lõpus. Juba Barcelonas ja selle ümbruses on hinnanguliselt üle 200 klubi. Hispaaniast on CSC'd veel edasi levinud Belgiasse, Maltale, Šveitsi, Tšehhi, Ühendkuningriikidesse, Austriasse, Saksamaale, Sloveeniasse ja muidugi Hollandisse. Malta on ainuke riik, kus taolised klubid on selgesti seadusandlikult reguleeritud, kuid mujal toimivad need juriidiliselt hallis ala.

Viimase tunni jooksul on siit läbi käinud üle kümnekonna inimese, kohalikke ja turiste, kellest suurem osa on peale ostu läinud omavastutuse teed. Ning ostud on olnud selgelt liiga mahukad, et neid saaks pidada kohapealseks tarbimiseks. Neile, kes kõnnivad grip-kott käes ukse poole, tuletakse valjuhäälselt meelde panna see omale taskusse või kotti. Ning see on väga selge seaduse ja CSC kontseptsiooni rikkumine, mistõttu on käesolevas artiklis jäetud mainimata konkreetne asutuse nimi ja asukoht – ypsilon ei snitch'i.

Üle poolte hispaanlaste toetab kanepi konkreetsemat legaliseerimist mingil moel
Üle poolte hispaanlaste toetab kanepi konkreetsemat legaliseerimist mingil moel Foto: Statista

Nii jõuamegi CSC kriitikani – piir mittetulundusliku klubi ja organiseeritud grupiviisilise tootmise ja käitlemise vahel kasumi eesmärgil on äärmiselt õhuke. Hispaania ülemkohtu praktika järgi peetakse kanepi organiseeritud, institutsionaliseeritud ja püsivat kasvatamist eesmärgiga seda levitada uute liikmete vahel narkokaubanduseks, mis on võimaldanud algatada ja jätkata kriminaalmenetlusi taoliste klubide suhtes, kuigi valdav enamus neist on kaasa toonud õigeksmõstva otsuse või protsessi peatamise. Sellegipoolest mõisteti 2019. aastal süüdi ühe Barcelonas tegutseva 4000 liikmega CSC juht viieks aastaks vangi ning analoogseid juhtumeid on olnud aastate jooksul veel.

Ja lõpetuseks – kui lugejal on terve aja olnud küsimus, et kuidas selline dekriminaliseerimise mudel Eestisse sobitub, siis artikli autoril ei ole sellele küsimusele vastust. Turusituatsioonid Eestis ja Hispaanis on sootuks erinevad. Viimasesse voolab iga aasta tonnide kaupa kanepit ja hašišit Marokost, lisaks üle ookeani tulev kokaiin Lõuna-Ameerikast ning soodne kliima, mille tõttu annab põllumajandus aastas vähemalt kaks saaki. Seega turul pakkumist on ning grammihind on odav - teadjadmehed oskavad rääkida, et mustal turul on kanepi hind Eestiga võrreldes neli-viis korda odavam, mis on avaldanud Hispaania võimudele palju rohkem survet jaemüügiturgu reguleerida.

Ent teisalt on täna jõutud konsensuseni, et reguleerimata turg, mida võimukandjad ei suuda piirata ega likvideerida, on ühiskonnale kõige koormavam lahendus. Selge on see, et lähitulevikus ootab meid ees seadusandlik diskussioon, kas ja kuidas reguleerida kohalikku kanepiturgu kahjude vähendamise eesmärgil.

Tagasi üles