Hoiatus!

Pedofiilide foorumid ei ole nagu “Untitled12” – tõenäoliselt on iga foorumipostituse autor keegi, kes on lapsi ära kasutanud ning teeb seda veel. Need postitused on kirjutatud ohvritest.

Pedofiilidel ja lastepilastajatel, nagu teistelgi kriminaalidel, tiksub alati kuklas hirm vahelejäämise ees. Kuna ühiskonna silmis on nende teod niivõrd koletud ja jäledad, kaasneb vahelejäämisega karm hukkamõist ning võõrandumine normaalsest ühiskonnast. Sisuliselt tähendab see inimese sotsiaalset surma. Kui häbi tõttu ei minda kallale omaenda elule, nagu Eestis hiljuti juhtus, on vast mõistlikum kolida välismaale ja alustada uut elu. Seega kerkib küsimus: miks nad on nõus kõigega riskima?

Tumeveebi (darkweb) võib pidada absoluutse sõnavabaduse ja privaatsuse üheks viimaseks kantsiks. Krüpteeritud andmeside pakub turvalisust, mida vägivaldsed äärmuslased, narkodiilerid ning lastepilastajad räigelt kuritarvitavad. Lisaks lapsporno müümisele ja ostmisele, kogunevad lapsepilastajad vastavates foorumites üksteisega suhtlema, sest päriselus on raske ning riskantne leida mõttekaaslasi, kellega saaks arutada pedofiilseid fantaasiaid ja kõike sellega seonduvat. Näiteks kasutatakse foorumeid, et kurta, kuivõrd ebaõiglane ning silmakirjalik on maailm, kus 13-aastased võivad end seksualiseerida, kandes meiki ja lühikesi seelikuid, kuid täiskasvanud mehed ei või nendega seksida.

Et näha, milline on pedofiili mõttemaailm, võtsin vaatluse alla kaks tumeveebis leiduvat pedofiile koondavat foorumit: Pedo Support Community (PSC) ehk pedofiilide tugirühm ning üks tavaline 2019. aastal avatud pedofiiliafoorum, mis reklaamib ennast kui a place for child lovers (“lapsearmastajate koht” – toim.). Erinevalt PSC’st levitatakse seal osades alarubriikides ohtralt lapspornot. Just sel põhjusel jääb see foorum nimetamata.

Teemade püstitused on haiglased ega lõpeta šokeerimast. Näiteks torkab silma teemalõim “Who wants to f*ck Greta Thunberg?”. Foorumiküsitluse käigus selgus, et 86% tahaksid küll ning 14% ei taha. Need 86% ei mõtle seda naljaga, vaid täiesti tõsiselt. Greta puhul kiidetakse, et ta näeb välja noorem kui ta tegelikult on (17-aastane, kuid tundub nagu 14-aastane) ning et ta võitleb selle eest, millesse ta usub. Samas osadele ei meeldi Greta peakuju, ta poliitilised vaated või on ta nende jaoks lihtsalt liiga vana.

Artiklis jäävad kirjeldamata pedofiilide fantaasiad ja kirjeldused unistuste lapsporno videost ning kõik, mis seondub osade pedofiilide kiindumusega imikute vastu. Need on liiga räiged ka siinse artikli jaoks.

Tegemist on väga hälbeliste keskkondadega sügavalt hälbelistele inimestele. Mõlemad foorumid tekitavad vastikustunnet kõige sügavamal tasandil. Alternatiivuniversumid, kus on normaliseeritud miskit, mis väljaspool on üdini jäle. Ka tavaveebis leidub ohtralt pedofiiliale suunatud foorumeid, kuid ametivõimud on need aja jooksul puhtaks teinud – lapspornot ei jagata ning kontaktkuritegudest ei räägita.

Jagatakse nõu, kuidas vältida vahelejäämist

Vaatamata tumeveebi krüpteeritud andmesidele, on õhkkond mõlemas foorumis siiski paranoiline ja umbusaldav. Eelkõige on keelatud jagada isiklikke detaile – elamispaika võib täpsustada ainult regiooni või maailmajao täpsusega ning oma vanust umbmääraselt. Eriti ettevaatlik soovitatakse olla individuaalsete suhete tekkimisel ja üksteisega privaatselt vesteldes, sest see pidavat olema politsei peamine viis pedofiilide tabamiseks. Foorumites on erinevaid õpetusi ja juhiseid, kuidas säilitada IT-hügieen tumeveebis, alustades VPNi seadistamisest lõpetades piltidelt metaandmete kustutamisega.

Leidub postitusi, kus keegi müüb oma seninägematut lapsporno kollektsiooni tundmatult tootjalt. Kommentaarides kuulutatakse see kiiresti ebausutavaks ning tembeldatakse politseioperatsiooniks. Kui mõni kasutaja on olnud pikalt mitteaktiivne, kardetakse, et ta on vahele jäänud. On teemalõime, kus pedofiilid ja lastepilastajad paluvad abi ja nõu, mida teha, kuna neile on esitatud süüdistus või nad on lausa tagaotsitavad.

Igapäevaselt elatakse kartuses, et mõni nende ohver pöördub kunagi hiljem politseisse või see tuleb muud moodi avalikuks, isegi siis, kui laps ärakasutamise ajal ei osanud mitte millegi üle kurta. See mure kerkib korduvalt mitmetes teemalõimedes. Eriti teravalt tõstatavad seda muret isad, kes on omaenda lapsi seksuaalselt ära kasutanud. Teised kasutajad soovitavad hoida kontakti oma ohvritega, sest nii on võimalik varakult tajuda, kui ohvritel hakkab aja jooksul tekkima vaen ja viha neid kuritarvitanud inimeste suhtes, ning seda ennetada.

Pedofiilia kui ideoloogia

Pedofiilsete kalduvustega kaasneb ka väga spetsiifiline maailmavaade ning soov liikuda legaliseerimise suunas. Ühiskond on ülekohtune pedofiilide suhtes – nad näevad ennast seksuaalsuse spektris normaalsetena ja võrdlevad ennast homo-, bi- ja transseksuaalidega. Nende jaoks on raske mõista, miks on laste armastamine ja nendega seksimine keelatud. Eriti murdeeas lastega, kelle hormoonid põhjustavad erinevaid seksuaaltunge, ning keda ära kasutades on pedofiilid justkui abiks.

Ollakse veendunud, et lastel on võimalik nautida seksuaalsuhet täiskasvanuga. Seega võiksid seadused pedofiilide suhtes leeveneda. Näiteks lapsporno võiks olla legaalne juhul, kui see on porno, mida laps on teinud vabatahtlikult. Sinna lisandub ka lastega seksimine, kui see on olnud konsensuslik. Meenutatakse härdunult, et vanasti kehtisid teistsugused normid, kui alaealiste pildid erootikaajakirjades oli tavaline nähtus. Näiteks USA näitleja Brooke Shields 10-aastasena poseeris alasti Playboys ning vaid aasta hiljem tegi mängufilmis alastistseeni. Minevikust igatsetakse ka abiellumist väga noorte tüdrukutega.

Üks kasutaja toob eeskujuks kääbusšimpanseid, kes seksivad oma pereliikmete, laste, sõprade ja kõigiga, kellega nad tahavad, ning mitte keegi ei ürita neile ratsionaalsetel alustel selgitada, miks ei tohiks seda teha.

Pedofiilid elavad revolutsiooni ootuses – et tuleks päev, mil maailm mõistab, et pedofiilid on tavalised ja normaalsed inimesed, kes lihtsalt tunnevad laste vastu seksuaalset huvi. Selle asemel, et kõiki pedofiile üldistada ning ühiskonnast välja heita, tuleks kasutaja OneLove (profiili kohaselt eelistab 7–12 aastaseid tüdrukuid) arvates iga pedofiili puhul hinnata tema isiklikke individuaalseid väärtusi.

Sisemine võitlus pedofiiliaga

Pedofiilide tugirühma foorumis räägib üks kasutaja (eelistab 4–14 aastaseid lapsi ning kasutaja profiilipildil on kaader filmist Moonrise Kingdom, kus kaks noort peategelast suudlevad järve ääres), et ta tunneb end mugavalt oma seksuaalse orientatsiooni suhtes. Ta hindab, et umbes 10-protsendise tõenäosusega lõpeb ta elu pedofiiliast ajendatud enesetapuga. Ta küll eelistab, et see ei oleks tulemus, kuid tajub, et kõike ei saa planeerida ning asjad ei suju igavesti. Ta annab endast parima, et enesetappu vältida, aga jätab endale õiguse oma elu lõpetada juhul, kui ta peaks vahele jääma.

Üks foorumi ainsaid naispedofiile kirjeldab, et teda on nähtud tumeveebis erilisena ning seetõttu seksualiseerituna. Kui ta oli 19-aastane ning just tumeveebi avastanud, veetis ta palju aega jututubades, kus jagati lapspornot ning kus talle pöörati palju tähelepanu. See toitis tema ego, sest nendes ringkondades oli ta haruldane ja ihaldatud. Ta oli uhkusega pedofiil. Nüüd, kui ta on palju enesekindlam, üritab ta mitte lasta ennast kõigutada teiste kiitmisest, kuid ei saa eitada, et need tunded tema sees püsivalt endiselt. Samaaegselt tunneb ta end häbiväärselt ja räpaselt, mis tema arvates moodustab väga intensiivse emotsioonide segu.

Paljud kasutajad kirjeldavad, et nad tundsid esimesi märke pedofiilsetest kalduvustest juba lapse või teismelisena. Juba siis meeldisid endast nooremad lapsed või vanemaks saades jäi nende seksuaalne eelistus partneri vanuse suhtes seisma.

Pedofiilide tugirühma pervertses ja haiglases keskkonnas oli võimalik leida juhtumeid, mille puhul foorumi eksistents ennast justkui õigustab. Inimesed, kes on foorumisse pöördunud, tunnevad seksuaalset erutust laste suhtes, kuid ei ole jõudnud kontaktkuritegudeni ega vaadanud lapspornot. Vähemalt enda sõnul. Neid vaevab ränk konflikt iseendaga, kuna nad tunnevad midagi, mida nad ei tohiks tunda ning see tekitab neis segadust ja abitust. Päriselus puudub võimalus sellest kellegiga rääkida, mistõttu nad otsivad ja ka saavad selgust pedofiilide tugirühmast. Foorumis saavad nad elada välja oma tundeid nagu oleks anonüümsete alkohoolikute koosolekul.

Nende toeotsijate kõrval leidub aga tuhandeid teisi, kes lähevad pimeveebi foorumitesse, et oma perversset ja kriminaalset hälvet normaliseerida. Nad muutuvad enesekindlamaks ja ohtlikumaks, sest muuhulgas õpivad ka oma jälgi internetis paremini peitma, mistõttu on politseil neid raskem tabada.

Tumeveebi narkokaubamajade sulgemine ja pidev uute asemele tekkimine ilmestab, et tegemist on probleemiga, mida on pea võimatu lahendada. Foorumeid sirvides olen aru saanud ühest asjast – kõige rohkem kardavad pedofiilid vanglat ja keemilist kastreerimist, enesetapp on nende jaoks siiski kerge väljapääs.

Taasavaldame artikli autori lahkel loal viimaste aktuaalsete sündmuste taustal.