T, 16.04.2024
Ilm
Horoskoop
Insta
FB
Twitter

KESKKONNAKIRI ⟩ Vesi toob õnnetust, kui seda on liiga palju või liiga vähe

Linnuvaade rannaäärsetest kodudest pärast orkaan Nicole'i hävitustööd. Foto: RICARDO ARDUENGO/AFP
Jete-Ri Jõesaar
, reporter-toimetaja
Copy

Maailm põleb, upub ja sulab. Aga kus? Seda saad teada Ypsiloni iganädalasest keskkonna- ja kliimauudiste kokkuvõttest. See on kliimateemaline amuse-bouche, sest infot on palju, aga tähelepanu vähe. P.S. Sündmuste nimekiri ei ole ega üritagi olla ammendav.

Esmaspäev, 14. november

Tugev vihmasadu tõi Austraalia kaguossa äkküleujutused, mis jättis mõned külad ligipääsematuks ja sundis tuhandeid evakueeruma. Vee alla jäid teed, sillad, põllumaad. New South Walesi ja Victoria osariikides on hetkel kokku üle 180 üleujutuse hoiatuse, mil mõndades piirkondades sadas 24 tunni jooksul alla rohkem kui terve kuu jagu vihma. Ka Lõuna-Austraalias oli nädalavahetusel tugev äiksetorm, mis tõi üleujutusi ning viis elektri tuhandetelt.

Allikas: Reuters

Laupäev, 12. november

Neljapäeval jõudis orkaan Nicole USA osariigi Florida rannikule esimese kategooria orkaanina. Torm tõi suure vihma, üleujutused ning tugeva tuule, mis langetas elektriposte ja viis elektri sadadelt tuhandetelt majapidamistelt. Hukkus teadaolevalt viis inimest. Ühes piirkonnas hävis täielikult kuus ookeani äärset maja. Veel kümneid maju hinnati pärast tormi elamiskõlbmatuks.

Floridast edasi liikudes torm nõrgenes ja see kategoriseeriti post-troopiliseks tsükloniks. Torm tõi tugevad äiksetormis nii Lõuna- kui Põhja-Carolinasse ja ka Virginia osariiki. Vihma ja tugevaid tuuli tõi torm nädalavahetusel ka Kanadasse. Orkaan Nicole oli esimene orkaan 40 aasta jooksul, mis USA rannikule novembrikuus jõudnud on. Viimane suurem orkaan, mis USA-d ja täpsemalt Floridat tabas, oli septembrikuine orkaan Ian. Nicole’ist ja Ianist järele jäänud hävitustöö summa küündib sadadesse miljonitesse dollaritesse.

Allikad: Reuters, AP News, CNN

Reede, 11. november

Oktoobrikuine metsa raadamine Brasiilia Amazonase vihmametsas lõi taas rekordi. Möödunud kuul raadati vihmametsa ligi 904 ruutkilomeetri jagu, mis alates 2015. aastast, mil mõõtmine algas, oktoobrikuine rekord. Jaanuarist oktoobrini on raadatud 9494 ruutkilomeetrit vihmametsa, ületades eelmist, 2019. aasta rekordit 12,7 protsendiga. Brasiilias aga valiti oktoobri lõpus uus president Luiz Inacio Lula da Silva, kes on lubanud Amazonase vihmametsa kaitsta.

Allikas: Reuters

Neljapäev, 10. november

Üle 30 riigi, mis on kliimamuutuse ees ohustatumad, koostavad «õitsengu plaane» (ingl k «prosperity plans»), mille abil vähendada kliimamuutuse negatiivset mõju majandusele. Plaanide koostamise eesotsas on Senegal ja Costa Rica. Õitsengu plaanide eesmärk on kasutada valitsustelt ja pankadelt saadud raha, et tõmmata ligi ka erainvestoreid. Plaanid hõlmavad näiteks kliimamuutusega adapteerumist kui ka kliimamuutusele vastupidamist.

Allikas: Climate Change News

Kolmapäev, 9. november

Kolmapäeva varahommikul tabas Nepaali 6,6-magnituudiline maavärin. Hukkus kuus inimest, neist neli lapsed, kes värina tõttu hävinud mudast ja telliskividest valmistatud maja alla jäid. Maavärina epitsenter oli hõredalt asustatud Doti piirkonnas. Veel viis inimest said tõsiselt vigastada. Kokku kukkus kaheksa maja.

Allikas: Reuters

Kolmapäev, 9. november

Jordaanias hakkab vesi otsa saama. Jordaania on juba niigi üks maailma kuivemaid riike. Tavalisteltki tuleb seal kraanist vett vaid 36 tunnil nädalas. Viimastel aastatel aga on seegi veevarustus vähenema hakanud ühest küljest kliimamuutuse teisalt kasvava nõudluse tõttu. Sel suvel näiteks jäid kraanid kuivaks tervelt kolmeks nädalaks ja elanikel tuli varuda vett muudel viisidel.

Riigi veevarustus tuleb peamiselt riigipiiridel asuvatest allikatest, mistõttu tuleb vett sisemaale transportida ning tõusnud kütusehinnad ohustavad seda protsessi. Kliimamuutuse tõttu on viimastel kümnenditel vihmasadu märgatavalt vähenenud ja isegi kui sajab, aurab vesi kuumade ilmade tõttu kiiremini ära. Näiteks on Jordaania jõe veetase oma ajaloolisest keskmisest nüüdseks vaid alla kümne protsendi.

Allikas: The New York Times

Kolmapäev, 9. november

Umbes 40 protsenti noortest üle maailma on hakanud kliimamuutuse pärast kaaluma laste saamise ära jätmist, leidis UNICEF selle aasta juulis ja augustis läbi viidud uuringus. Uuringus osales 243 512 noort 163 riigist. Aafrika riikides oli mure kliimamuutuse pärast suurem, kus kahtlust laste saamise üle väljendasid ligi pooled vastanutest. Põhjuseks neis piirkondades on lähedasemad kogemused kliimamuutusega – raskendatud ligipääs toidule ja veele, ekstreemse kuumuse ja põua kogemine jne.

Allikas: UN News

Teisipäev, 8. november

Heategevusühing Oxfam avaldas uuringu, kust selgus, et maailma 125 kõige rikkamat miljardäri eritavad oma investeeringute kaudu igal aastal 393 miljonit tonni süsihappegaasi. See on võrdne terve Prantsusmaa emissioonidega. See tähendab ka, et ühe miljardäri keskmine heidete hulk on rohkem kui miljon korda suurem kui 90 protsendil maailma kõige vaesematest. Uuringus leiti, et 14 protsenti miljardäride investeeringutest on saastavates tööstustes, mil keskmisel investeerijal on see näitaja umbes poole väiksem.

Allikas: CNBC

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles