LINNARUUM ⟩ OÜ Noblessner Arenduse ja Linnalabori suhtumine Noblessneri külastajasse on eemaletõukav

21.11.2022, Tallinn. Kadunuks jäänud Simoni surnukeha leiti Noblessneri sadamast. Foto: Konstantin Sednev / Postimees Grupp Foto: Konstantin Sednev/Postimees Grupp
Olavi Ruitlane
, toimetaja
Copy

Varem tuli Noblessneris väikese lapsega jalutades tal igaks juhuks käest kinni hoida, sest kail piirdeid pole, mine tea, teeb poiss mingi äkilisema liigutuse ja katsu ta siis sealt akvatooriumist kätte saada. Nüüd kui ta kuuene on ja seal rattaga sõidab, seisan tavaliselt tema ja basseini vahel, igaks juhuks. Perega koos jalutades on korduvalt Noblessneri kaiäär jutuks tulnud. Lihtsalt on üks ebaturvalisena tunduv koht elumajade ja toitlustusasutuste vahetus läheduses. Kuuldatavasti on kindlustamata kaiäär ka kohalikele elanikele tõsiseks jututeemaks.

«Meri peab inimestele avatud olema,» loen ma nüüd ametnike õigustusi, «See on igal pool niimoodi, Kesk-Euroopas on sellised lahendused tavapraktikaks.» Mis asi on merele avatus? Noblessneris ei ole avatust merele ega avatud mereäärt, kus külastaja võiks merega kokku puutuda. Seal on sadam. Sadam on avatud ainult seal veesõidukeid hoidvatele inimestele. Sadamakai ja veepiiri vahe on vähemalt paar meetrit, mis välistab inimese igasuguse tahtliku kontakti veega. Noblessneris on meri ainult pilgule avatud. Poole meetri kuni 80 cm kõrgune piirdeaed ei segaks kuidagi pilgule avanevat vaadet, ei kahjustaks miljööd, küll aga välistaks tahtmatud vettekukkumised.

«Aga Kesk-Euroopas on nii,» kostavad õigustused. Aga meil siin on nii, et veetemperatuurid lähevad enne Kesk-Euroopat alla ja talvel, jäävabal ajal, loksub seal akvatooriumis 2–4-kraadine jääkülm vesi. Kaua vette kukkunud inimene sellise madala temperatuuri juures vastu peab? Kalamehed ja laevnikud, kes hooajati madalate veetemperatuuridega arvestama peavad, teavad, et üks kraad annab inimesele pääsemiseks ligikaudu ühe minuti. Seega praegusel ajal sinna sadama akvatooriumisse kukkunud inimesele jääb sealt välja tulekuks keskmiselt kolm minutit. Kolm minutit, et esimesest segadusest toibuda ja pilkasest pimedusest kaile viiv redel leida. Neid redeleidki mööda pole külmast hangununa ja veest läbi imbunud tinaraskete talveriietega lihtne ronida. Mis tähendab, et kui ülalt kedagi päästerõngast viskamas ei ole, mingit lootust pole. Nüüdseks juba kolmel inimesel pole olnud.

Mis aga õudust tekitab, on vastutavate ametnike küünilisus ja ülbus. OÜ Noblessner Arenduse eriprojektide juht Ann Virkus ütleb, et Noblessneri sadamas ei ole niisama jalutades võimalik kogemata merre astuda ja oht tekkivat ainult siis, kui kai servale teadlikult liiga lähedale minna, ja mingit vajadust selleks Noblessneri sadamas pole. Avasite mere inimestele ja nüüd väidate, et mingit vajadust ega põhjust teie poolt avatud mere äärde minna polegi?

Läheb veelgi hullemaks – Virkus mõnitab, et kui arutada piirete vajalikkust, siis tekib kohe küsimus, kui kõrge üks turvaline piire olema peaks. Noblessneri sadama töötajad on tema sõnul korduvalt turvakaamera videotest näinud, kuidas inimesed ronivad üle kahemeetrise ujuvkai värava. «Järelikult sellest kõrgusest ei piisa?» oli Virkus irooniline.

Turvakaamera videot näinud inimesed kinnitavad, et sel nädalal Noblessneri avatud merest hukkununa leitud Simon lihtsalt komistas ja libises kailt vette. Järelikult oleks inimelu säilitamiseks piisanud ka lihtsast madalast piirdest ning OÜ Noblessner Arenduse eriprojektide juht Ann Virkuse õõvastama ajav sarkasm oleks saanud olemata jääda.

Põhja-Tallinna linnaosa vanem Manuela Pihlap ütles Postimehele, et temale teadaolevalt vastab sadam kõigile kehtestatud nõutele, sh ohutusnõuetele, ja teatud riskid mere ääres ja kai peal jäävad, päris nullini neid viia pole vabas ühiskonnas võimalik. Kaks varasemat hukkunut ei ole Pihlapile korrakski pähe toonud mõtet, et võib-olla on seal koha peal, vabas ühiskonnas, midagi valesti?

Veelgi õõvastavam on Linnalabori juhi Keiti Kljavini praalimine Postimehele, et Noblessnerile pole midagi ette heita, kuna pääs merele on vajalik, ja nii linnale kui Noblessneri piirkonnale ei saa midagi ette heita. Samuti ei saa tema sõnul disaineritele midagi ette heita – Noblessneri vahetu pääs merele vastavat kaasaegsele linnaarhitektuurile.

Pääsust merele me juba rääkisime. Seda Noblessneri tavakülastaja jaoks ei ole, pääs on ainult sadamas veesõidukit hoidvale inimesele. Praegusel aastaajal käib selliseid sadamas haruharva kui üldse. Ilma üsna kõrgelt vette kukkumata, ei ole Noblessneri tavakülastajal seal kuidagi võimalik mereni pääseda.

Jutt käis madalast piirdeaiast, mitte millestki muust, et lapsed suviti jalgratta või tõukerattaga kogemata vette ei satuks, niisamuti selliste kurbade juhtumite, nagu just Simoniga juhtus, ära hoidmine. Kolm surmaga lõppenud õnnetust ja OÜ Noblessner Arenduse eriprojektide juhil Ann Virkusel ning Linnalabori juhil Keiti Kljavinil jätkub jultumust lahenduste pakkumise asemel ülbitseda?

Kui Simoniga juhtunu Noblessnerisse piirdeaiad tooks, võib-olla jääksid tänu temale järgmised traagilised õnnetused sealkandis ära. Seniks, kuni neid pole, hoian ise ja soovitan ka teistel Noblessnerist eemale hoida, põhjusel, et OÜ Noblessner Arenduse ja Linnalabori suhtumine Noblessneri külastajasse on eemaletõukav.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles