vahel on lihtsalt vaja
enda melanhoolias marineerida
nii päeva-kaks
et saaks jälle tõusta tuhast.
selle marinaadi seest parimas
võimalikus maitses.
vaja vahel lihtsalt end
lukustada koduukse taha.
nii et keegi ei näe
nii et keegi ei tea
ei kuule
ei haista
et see olid sina
kelle korterist imbus koridori
nädalavanuse väljaviimata biojäätmete
prügikasti lehka
nii et naabrid ilmselt arvasid:
sa oled reisil või surnud.
sest sa ei suutnud, ei
sa ei SAANUD kodust väljuda
sest vahel on nii vaja.
vahel on vaja tellida ainult Wolti
sest koduuksest väljumine tähendaks
potentsiaalselt ja väga tõenäoliselt
interaktsiooni välismaailmaga ehk inimestega
mida ja keda sa hetkel vihkad;
sest see tähendaks, et pead jälle
naeratama, samas kui iga su näolihas
ja närvirakk on praegu power saving mode'is
sest vahel on niimoodi vaja.
lasta sellel Windows'il kokku joosta
ja teha restart: have you tried turning it
off and on again?, eks ole.
vahel on vaja ära süüa terve pakk
peekonimaitselisi Lay's-e ja kaneelirulle
ja siis tellida Hesburgerist see vege burks.
siis on ilmselt vaja teha väike uinak
ja peale seda Netflixi vaadata:
binge watch'ida nii, et süda läheb pahaks.
nii, et silmad on punased ja valutavad
(südames ka valutab).
sest vahel on vaja mattuda oma kahe kihi
pimendavate kardinate taha
lasta ajul toota suuremates kogustes
melatoniini, et jätkuks kauemaks.
(kahju, et see päriselt nii ei toimi)
vahel on vaja telefoni ekraanilt vaadata
ainult kellanumbrite muutumist
kadumist igavikku, aga mis siis:
kes ütles, et igavik igav peab olema?
(mul on seal päris põnev, ma usun)
mina vajan oma igavikulist paari päeva
et jälle teie ette ilmuda ja välja näha
nagu päris inimene. sest vahel on vaja
korraks ära kaduda, et saaksid
end uuesti üles leida.