E, 6.02.2023
SPOTIFY WRAPPED ⟩ Andmekaitsemured muudeti turundusvõtteks
Foto: Midjourney AI
Kaspar Hintser
, gümnasist
Andmekaitsemured muudeti turundusvõtteks
Facebook Messenger LinkedIn Twitter Whatsapp

Andmete kogumine internetis on tänaseks päevaks paratamatus. Selle eest ei ole mitte mingit pääsu. Kunagisest vandenõuteooriast kasvas välja moraalipaanika ja hirm oma privaatsuse üle, kuid tänaseks on needki minetatud. Isegi Hiina luurele andmete andmine ei heiduta inimesi TikToki kasutamast. Spotify hoiab oma andmekogumise ohvreid õnnelikuna, kuvades neile kord aastas Wrapped’i.

«Olen tutvunud ja nõustun kasutaja tingimustega» – tegelikkuses ei keegi meist. Andmete kogumine on erinevates rakendustes ja sotsiaalmeedia kanalites niivõrd suureks läinud, et ilmselt teavad platvormide analüütikaosakonnad sinu kohta rohkem, kui sa ise enda kohta tead. Samas aga pakkumine on algselt peale vaadates ju hea, paari kliki kaugusel on miljardeid tunde tasuta muusikat, mida kuulata ja avastada, ning mis veel parem – Spotify õpib tundma su muusikaeelistusi ning hakkab teiste kasutajate eeskujule vastavalt sulle veel muusikat soovitama ja ta on selles päris hea.

Spotify on artistidele maksmise koha pealt aga üpris ebaeetiline. Ühe kuulamise pealt peaks artist saama umbes 0,003–0,005 eurot ning kui lugu saab miljon kuulamist, siis võib oodata umbes 1000–8000 euro suurust «palka». Miks see vahemik nii suur on, sõltub mitmest faktorist, näiteks sellest, kas palad on ise välja antud või mõne plaadifirma alt, kes neid turustab jne. Näiteks Mackenzie Milleri uut laulu kuulati nädala jooksul umbes 14 tuhat korda, kuid kontole laekus selle eest vaid 5 eurot.

Kui nüüd võtta põhifookusesse suurkorporatsioonidele jagatav andmekogumik, võib see tulla mõnele ehmatusena. Alustame algusest. Avastad esimest korda näiteks Spotify ja kavatsed sinna luua endale konto. Juba selle konto loomisega saab korporatsioon ligipääsu väga suurele osale sinu isiklikest andmetest (nimi, IP-aadress, sünnikuupäev, meil jms), mille hulk läheb suuremaks, kui sa näiteks mõne paketi soetad või seod oma Spotify kasutaja oma Facebooki kasutajaga.

Spotify teab iga tarbija kohta kõike – neil on teada sinu kuulatud laulu, sinu kuulatud muusika kogumahtu, mis emotsioonid sind valdavad, nad teavad, mis sulle meeldib ja mis mitte. Nad teavad, mis sa reede öösel tegid, kui lasid 9 tundi järjest kiiret techno't ja jungle'it. Nad teavad, et sa läksid oma kaaslasest lahku läksid, kui kaks nädalat järjest Adele'i kuulasid.

Eelmise aasta alguses kinnitas Spotify patendi oma algoritmile, mis kuulab ja analüüsib muusikakuulaja rääkimist läbi telefoni või kõrvaklappide mikrofoni, et paremini oma tarbija emotsionaalset seisundit mõista ja selle järgi talle muusikat playlist'i panna. Analüüsitavateks parameetriteks on näiteks intonatsioon, stressitase kõnes ja kõnerütm, mis annab vihjeid sellele, kas inimene on õnnelik, vihane, õnnetu või lihtsalt tujutu. Kõik selleks, et hoida tarbijat kauem platvormil muusikat kuulamas.

Tegelikkuses esitavad teatud platvormid ja just muusika platvormid neid andmeid tarbijale kampaaniatena. Näiteks saab siinkohal võtta Apple Musicu või Spotify aastalõpukampaaniad. Neis kampaaniates esitatakse tarbijatele nende endi andmed kuulamisharjumuste näol lõbusate interaktiivsete kaardikestena. Sul on võimalik näha, mida, keda ja kui palju aega oled sa kedagi kuulanud. Siinkohal tulevadki välja loo alguses mainitud andmed, mida sa ise ka enda kohta ei tea, nagu näiteks sinu aasta vältel kuulatud muusika kogumaht minuti täpsusega või kui suur fänn sa ülemaailmselt protsendi täpsusega mõnel artistil oled.

Samas ei saa tehisintellekt kampaaniates anda sinu kuulamisharjumuste kohta täiesti täpseid andmeid, kui sa kasutad muusika kuulamiseks mitut teist erinevat platvormi veel, näites Youtube'i, Soundcloudi, iTunesi või CD plaate autos. Mitmekülgsuse hindamisele vastupidiselt tekitab see paljudes tarbijates rahulolematust ja justkui kibestumust, et neil pole suurt ülevaadet kõigest, mida nad on kuulanud. Seda seetõttu, et siis ei ole ju sinu Instagrami story's jagatud indo täpne – sina ju tead, et sa oled rohkem kuulanud ja teisi artiste ka, aga Spotify Wrapped teab, et vähemalt Spotify'd oled sa peaasjalikult 5miinuse kuulamiseks kasutanud. Ja keegi ei saa enam kindel olla, et sa muul ajal kvaliteetmuusikat kuulad.

Kui aga mõni lugeja soovib täpsemat ülevaadet oma kuulatud muusikast, siis tuleks ilmselt kasutusele võtta Last.Fm keskkond, kus tehisintellekt peale täpsemate andmete kogumise annab sulle ette ka suurema plaani, mida maailmas inimesed kuulavad või kes kuulab sarnast muusikat nagu sina.

Nii kaua kuni kuulaja ei lähe tagasi Limewire’ile ja Winamp'ile, ei ole võimalik muusikat kuulata ilma oma andmeid loovutamata. Spotify Wrapped on vaid jäämäetipp sellest, kuidas su muusikamaitset analüüsitakse, kuid kindlasti kõige silmapaistvam. Tõtt öelda, geniaalne ja midagi sellist, mida nüüdseks FSB kaitse all elav Edward Snowden ei osanud ette ennustada.

Tagasi üles