veel eelmisel aastal
võis jõululaupäeval
kohata torupilli selveri
peasissekäigu ees
kadrioru kerjust
põlvili ilasel asfaldil
lõhkenud prügikasti kõrval
vapralt langetatud pilk
musta markeriga
kritseldatud plakat
hargnenud käpikute vahel
mingi stamptekst
anna raha
mõtle mulle
on siiski
jõulud

pigem nagu
lase mind uksest sisse
tropp

kadrioru kerjus on fenomen
kohata võib teda tõesti vaid
jõululaupäeva õhtul
mil kohalik rahvas
viimaseid portereid
ja viinushkaid
poest krahmamas käib

kus on kadrioru kerjus
ülejäänud 364 päeva aastas
kas ta pole siis kerjus
nagu ma eeldaks näha
seda tüüpi veidi tihemini
äkki ta maskeerib end räbalaisse
vaid efekti pärast
muul ajal liigub ringi
kui tehtud poiss

paneb augustis
minu kõrval pirita rannas
vähegi odavamat laket

sumpab hilissügisel
pargi lehekõdus
nagu minagi
litsub kastaneid sodiks

pärast on kadrioru parm
364 päeva aastas
erudeeritud kultuuritegelane

käib tihemini
tammsaare raamatukogus
kui mina

kultuurkapitali poolt
premeeritud

kuule
kadrioru kerjus

sa langed madalale
et püüda kõrgelt
mõned langevad sendid

eestlane ei anneta

kadriorus pole raha

ära vahi mind

ma olen vaene üliõpilane
mul pole sulle midagi anda
vaevu suigun siin isegi
kiirnuudlite peal
viimased joogid
lähevad ikka oma hinge alla

ka mul on kehvasti

ja üldse
mine sa ka oma
jõulujutuga
ja jeesusele
apelleerimisega
sinna kohta

eestlane on niigi
kõige vähem
religioosne rahvas maailmas
jumalakartus meid ei kimbuta

kuid noh
katsetada ju võib

äkki leidub mõni üksik
kes usub et
jõululaupäeval
saab karma tagasi teenida
saab ehk viimaks andeks
ja eluga edasi liikuda
lubada olla parem inimene
ühiskonna hüvanguks
või vähemalt
kellegi konkreetse

kellegi konkreetse nimel

mida iganes

see
kes jagab
jõululaupäeval
sulle raha
ja endale lubadusi
pole enam ammu
mina