veel eelmisel aastal
võis jõululaupäeval
kohata torupilli selveri
peasissekäigu ees
kadrioru kerjust
põlvili ilasel asfaldil
lõhkenud prügikasti kõrval
vapralt langetatud pilk
musta markeriga
kritseldatud plakat
hargnenud käpikute vahel
mingi stamptekst
anna raha
mõtle mulle
on siiski
jõulud
pigem nagu
lase mind uksest sisse
tropp
kadrioru kerjus on fenomen
kohata võib teda tõesti vaid
jõululaupäeva õhtul
mil kohalik rahvas
viimaseid portereid
ja viinushkaid
poest krahmamas käib
kus on kadrioru kerjus
ülejäänud 364 päeva aastas
kas ta pole siis kerjus
nagu ma eeldaks näha
seda tüüpi veidi tihemini
äkki ta maskeerib end räbalaisse
vaid efekti pärast
muul ajal liigub ringi
kui tehtud poiss
paneb augustis
minu kõrval pirita rannas
vähegi odavamat laket
sumpab hilissügisel
pargi lehekõdus
nagu minagi
litsub kastaneid sodiks
pärast on kadrioru parm
364 päeva aastas
erudeeritud kultuuritegelane
käib tihemini
tammsaare raamatukogus
kui mina
kultuurkapitali poolt
premeeritud
kuule
kadrioru kerjus
sa langed madalale
et püüda kõrgelt
mõned langevad sendid
eestlane ei anneta
kadriorus pole raha
ära vahi mind
ma olen vaene üliõpilane
mul pole sulle midagi anda
vaevu suigun siin isegi
kiirnuudlite peal
viimased joogid
lähevad ikka oma hinge alla
ka mul on kehvasti
ja üldse
mine sa ka oma
jõulujutuga
ja jeesusele
apelleerimisega
sinna kohta
eestlane on niigi
kõige vähem
religioosne rahvas maailmas
jumalakartus meid ei kimbuta
kuid noh
katsetada ju võib
äkki leidub mõni üksik
kes usub et
jõululaupäeval
saab karma tagasi teenida
saab ehk viimaks andeks
ja eluga edasi liikuda
lubada olla parem inimene
ühiskonna hüvanguks
või vähemalt
kellegi konkreetse
kellegi konkreetse nimel
mida iganes
see
kes jagab
jõululaupäeval
sulle raha
ja endale lubadusi
pole enam ammu
mina