KESKKONNAKIRI ⟩ Kongo pealinna tabanud üleujutustes on hukkunud üle 160 inimese
/nginx/o/2022/02/11/14359642t1h5589.jpg)
19. detsember 2022, 19:17
Maailm põleb, upub ja sulab. Aga kus? Seda saad teada Ypsiloni iganädalasest keskkonna- ja kliimauudiste kokkuvõttest. See on kliimateemaline amuse-bouche, sest infot on palju, aga tähelepanu vähe. P.S. Sündmuste nimekiri ei ole ega üritagi olla ammendav.
Esmaspäev, 19. detsember
Kanadas Montrealis toimunud ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konverentsil COP15 lepiti kokku plaanis «30 by 30» ehk aastaks 2030 oleks looduskaitse all 30 protsenti maailma maast ja merest. Selle kõrval lepiti kokku ka plaan vähendada toetusi, mis läheks loodust kahjustavatele tegevustele nagu näiteks jätkusuutmatule põllumajandusele ja kalapüügile. Samuti anti ka lubadus, et aastaks 2030 annavad rikkamad riigid bioloogilise mitmekesisuse jaoks vähemalt 30 miljardit dollarit aastas. Kaks nädalat kestnud läbirääkimiste tulemused olid ambitsioonikad ning aeg vaid näitab, kas need ka realiseeruvad. Aastal 2010 Jaapanis kokku lepitud globaalsetest mitmekesisust toetavatest plaanidest ei ole täielikult realiseerunud mitte ükski.
Allikas: New Scientist
DEAL
— Virginijus Sinkevičius (@VSinkevicius) December 19, 2022
Tonight, we make history at #COP15.
The Kunming-Montreal deal for Nature & people all over the world.
30% degraded ecosystems on land & sea to be restored by 2030
30% terrestrial & marine areas conserved & managed by 2030 pic.twitter.com/CGVx9ilK59
Esmaspäev, 19. detsember
Kaua on räägitud mulla kvaliteedi langusest inimtegevuse tagajärjel, kuid vähe on teada mullas elavatest olenditest, kes mulla kvaliteedi eest hoolitsevad. Ühendkuningriikide teadlased uurisid andmeid vihmausside arvukuse kohta vahemikus 1928–2018 ja leidsid, et tõenäoliselt on viimase 25 aasta jooksul vihmausside arvukus ÜK-s langenud 33–41 protsenti. See on märk n-ö insectageddon'ist ehk putukate viimsepäevast. Mullas elavate selgrootute arvukuse langemine mõjutab tervet meie ökosüsteemi, näiteks sõltuvad neist toiduna mitmed linnuliigid.
Allikas: The Guardian
Reede, 16. detsember
Tšiilit tabanud kuumalaine on toonud kuumarekordeid ning vihmasaju vähesus viinud ulatuslike maastikupõlenguteni, mis on põletanud üle 7000 hektari maad. Kümned inimesed on pidanud evakueeruma ning pealinna Santiago õhk oli lähedalasuva maastikupõlengu suitsust paks. Reedel põles aktiivselt 18 maastikupõlengut. Umbes tosin kodu oli tules hävinud. Santiagos mõõdeti neljapäeval selle aasta kuumarekord 36,7 kraadi.
Allikas: Reuters
Wildfires rip through Chile as temperatures soar https://t.co/CuJdTpJtCx pic.twitter.com/gD1ZmW4CGH
— BBC News (World) (@BBCWorld) December 17, 2022
Neljapäev, 15. detsember
USA osariiki Louisianat tabas kolmapäeval metsik torm, milles hukkus kolm inimest. Torm tekitas tornaadosid, mis rändasid üle terve osariigi. Tornaadod vigastasid inimesi ja purustasid hooneid. Üle 40 tuhande majapidamise olid kolmapäeva õhtul elektrita. Torm mõjutas ka teisi USA lõunaosariike: Floridat, Alabamat, Mississippit, Texast.
Lõunast liikus torm põhja poole, tuues sinna lumetorme. Mõnes USA Kesk-Lääne piirkonnas sadas alla 1,2 meetrit lund. Tugev tuul ja lumesadu viis tuhandete lendude edasi lükkamiseni. Tormi mõjusid sai tunda suurem osa USA-st ning isegi osa Kanadast.
Traffic cam video shows a tornado touching down in New Iberia, Louisiana Wednesday. #tornado #Louisiana pic.twitter.com/ywAA25oDzG
— LX News (@NBCLX) December 14, 2022
Neljapäev, 15. detsember
Brasiilias asuva Cerrado savanni raadamine tõusis kolmandat aastat järjest. Juulist 2021 kuni tänavuaasta juulini raadati savanni 10 689 ruutkilomeetri jagu suuresti selleks, et laiendada põllumaid. Cerrado on maailma kõige liigirikkam savann, mille hävitus on viimased kolm aastat ehk president Jair Bolsonaro ametiaja jooksul kasvanud. Enne Bolsonarot oli savanni raadamine langustrendis. Lootust annab olukorrale see, et jaanuaris tuleb Brasiilias võimule uus president Lula Ignacio da Silva, kes on lubanud metsade raadamise vastu võidelda.
Allikas: Climate Change News
Kolmapäev, 14. detsember
Kongo pealinna Kinshasat tabanud üleujutustes on hukkunud 169 inimest. Lakkamatu vihm esmaspäeva õhtust teisipäevani uputas terveid naabruskondi. Üle 200 kodu on hävinud, kokku kukkunud ja mitmed neis elanud inimestest hukkunud. Palju hukkunuid on olnud mäejalamil asuvates piirkondades, kus teisipäeval toimus mitu maalihet. Üleujutused mõjutasid umbes 38 tuhandet inimest.
Kinshasa asub Kongo jõe ääres ja viimastel aastatel on linn jõudsalt kasvanud – nüüdseks elab seal umbes 15 miljonit inimest. Suur osa elamutest asuvad üleujutuste ohtlikes piirkondades ning pole vastupidavalt ehitatud. Samuti on linnas ebapiisav äravool ja kanalisatsioon, mistõttu pole veel üleujutuste puhul kuskile minna, või on majad ehitatud vee voolamisteele.
Kongo president Félix Tshisekedi seostas teisipäeval üleujutusi kliimamuutusega.
Floods in the Democratic Republic of Congo have killed at least 120 people. Watch as a bus en route to save stranded Congolese drives through high water in the capital of Kinshasa. pic.twitter.com/PV5aSF5qqF
— Steve Hanke (@steve_hanke) December 15, 2022
Teisipäev, 13. detsember
Arktika on muutumas märjemaks ja tormisemaks, mis sunnib kohalikke kogukondi, elusloodust ja ökosüsteeme adapteeruma, ütlesid teadlased oma iga-aastases Arktika hinnangus. 2022 oli Artikas kuues kõige soojem aasta dokumenteeritud ajaloos. Artika seitse kõige soojemat aastat alates 1900. aastast on olnud viimases seitse aastat. Soojemast ilmast tulenevalt sulavad liustikud ja merejää, mis suurendab laevaliiklust. Ühest küljest avab see võimalusi uutele kaubateedele, kuid teisalt võib olla kohalikule ökosüsteemile laastava mõjuga.
Allikad: CNBC, The New York Times