ARVUSTUS ⟩ «Villa» erutas, aga jättis lõpuks kuivale

Türgis aset leidnud klassiõhtumängude meistrivõistlused mõjusid lummava vastumürgina Eesti tele tavalisele reality-maastikule. Kõrge produktsiooniväärtus ning ilusad inimesed asetati «Õnne 13» stiilis kastmesse: 12 episoodi ja mitte ühtegi sündmust. Ning see on midagi sellist, mida korduvad lähivõtted märgadest kannidest ja rindadest kompenseerida ei suuda.

Me nägime rohkelt päikesepõletusi, valusalt saagivaid osalejaid (respekt, et Türgi fixer on nimeliselt välja toodud lõputiitrites) ning meeste puhul ajas süvenevat trendi aina vähem särginööpe kinni panna.

«Villa» kõige märgilisemaks sündmuseks kujunes poolemilline kahjunõue sisu tasuta levitamise eest. Eesti Ekspressi menetlus olukorrast vastas senisele käekirjale, üritades siduda, sarnaselt Tiine Roti saagaga, alaealist häbiposti. Aga rahvas ei lase oma kangelasi võtta. Eriti praegusel raskel ajal.

Meie seas on siiani üksikuid julgeid, kellele saab osaks kultuslikkus ja kangelaslikkus ning seda kõike läbi enese salgamise. DB Cooperi pildi kasutamine näitab selgelt kultuurilise tausta pilotaaži. Trotsides kahjunõuet, riiklikku veebilehe blokaadi ja «ja ikka veel oled enda üle uhke?» tänitavat õpetaja tooni meedias, tehti kõik 12 episoodi tasuta kättesaadavaks ja on seda siiani.

Eesti rahvas seisis siin silmitsi eetiliste küsimustega, mis puudutavad autoritele ja tööd teinud inimestele õiglase tasu maksmist, ja otsustas nii, nagu ta otsustas. Selles eetikadiskussioonis peaks olema ka arutluskäik, kus Zevakin ja ta sidekick küsivad enda käest, kui palju on neil alust siin vingumiseks, kui nad ise on oma kuulsuse välja teeninud vitamiinivee taustal teiste loodud sisule reageerides ja kommenteerides, varastades niimoodi nende vaatajaid ja reklaaminumbreid ja iseennast upitades. Looduses nimetatakse seda raipesöömiseks.

Tegemist ei ole tugevate kontseptualistidega, mis päädis sarja vaese sündmustikuga. Kõik osalejad said kiiresti aru, et kõige optimaalsem strateegia on saada laias laastus kõigiga hästi läbi, hoida oma meeskonnakaaslasega kokku (siinkohal võiks ette heita heterobinaarset vormi), Türi lillelaada karnevalimängudel punkte skoorida ning niimoodi kolm nädalat oma elust Türgi villas ära tõugata kellegi teise kulul, lootes võita 30 tuhat eurot. Saatetegijatel oleks pidanud olema meeskonnas Antonio tüüpi sotsiopaatlike kalduvustega manipulaator, kelle roll oleks esile kutsuda sündmusi ja hõõrdumisi.

Suhte-reality läbiv kontseptsioon on inimeste akvaariumisse panemine ja vaatamine, mis saama hakkab. See on suhete tekitamise süsteem ja ainuke sisuline elu sel perioodil, kui saadet lindistatakse. Ikkagi tsirkus ju, vahet pole, kus ja kes ja kuidas sa teeb.

Kuna romantikat oli vähe ning steriilsetes mängudes ei tekkinud võimalust oma konkurente huiata ega fraktsioone moodustada, kultiveeritigi one big happy fam mentaliteeti, mis on iseenesest puhkusel tore, ent mis ei tooda head reality kontenti. Me tahame näha verd, pisaraid ja nikku. Indie TV saab endale lubada seda, mida traditsioonilised telekanalid ei saa. Finaalsaates hakkasid noored machiavellistid tööle skeemide kallal, ent paraku sai finaal läbi, enne kui keegi miskit aru sai.

Iga episoodi eest peab aus maksumaksja välja käima 3,99. Seega 12 episoodi peale kokku 48 eurot. Puhas tarbijakaitse keiss.