Sel aastavahetusel ma ei kartnudki pauke -
paugutatud oli ju aasta läbi.
Mis sest, et naaber võttis vaevaks
paugutada tund varem,
ju ta elab ikka suveajas.
Elaks isegi, aga siia see ei kõlba -
igavene suvi.
Siis ei näeks ju eal lund, tiikidel jääd,
jääauku ja veel vähem jäälindu.
Nii, et jäägu meile neli -
talv, kevad, suvi ja sügis
oma külluses.
Põrutagu uus aasta meid
kõige heaga,
selja taha jäägu see,
mis inimest liigina ei õilista!
Hoiaks veidi enam ühte,
andestaks, prooviks mõista,
kas siis, kui mõistust ei näe.
Nii võib juhtuda õige pea,
valimised koputavad uksele.
Head uut aastat!