T, 7.02.2023
KESKKONNAKIRI ⟩ Californiat on terve aasta torm tormi järel räsinud
Auto sõitmas üleujutunud teel Sebastopolis, Californias 5. jaanuaril 2023. Foto: Josh Edelson/AFP/Scanpix
Jete-Ri Jõesaar
, reporter-toimetaja
Californiat on terve aasta torm tormi järel räsinud
Facebook Messenger LinkedIn Twitter Whatsapp

Maailm põleb, upub ja sulab. Aga kus? Seda saad teada Ypsiloni iganädalasest keskkonna- ja kliimauudiste kokkuvõttest. See on kliimateemaline amuse-bouche, sest infot on palju, aga tähelepanu vähe. P.S. Sündmuste nimekiri ei ole ega üritagi olla ammendav.

Esmaspäev, 9. jaanuar

Eelmisest nädalast saadik pole tormide seeria USA-s Californias järele andnud. Neid torme nimetatakse atmosfääri jõgedeks ehk tormideks, mis jõe jagu vihma taevast alla saadavad. Tormid on Californias uputanud teid, langetanud puid, toonud mägedesse suure lumesaju. Tuhanded on pidanud evakueeruma. Sajad tuhanded jäänud ilma elektrita. Pühapäeva pärastlõunal oli ilma elekrita 424 tuhat kodu ja äri. Vihm oli pühapäeval lakkamatu ja selle jätkumist ennustati ka uude nädalasse. On suur äkküleujutuste oht. Viimase 10 päeva jooksul on tormides hukkunud vähemalt 12 inimest. Mitmed neist hukkusid langevate puude tõttu. Osariigis on kehtestatud hädaolukord.

Allikad: ReutersCNBC

Pühapäev, 8. jaanuar

Pakistani tabasid möödunud aasta juunist oktoobrini rekordüleujutused, kus hukkus vähemalt 1700 inimest ja koduta jäi umbes kaheksa miljonit inimest. Suurem osa tulvaveest on nüüdseks tagasi tõmmanud, kuid taastustööd majade, teede, raudteede kallal alles hakkavad. Selle töö maksumuseks on hinnatud 16,3 miljardit dollarit. Pakistani valitsus on valmis katma sellest poole, kuid ülejäänud raha leidmiseks on korraldanud Pakistan ühes ÜRO-ga Genfis konverentsi. Konverentsil panustas taastamisse näiteks Euroopa Liit 500 miljoni euroga. 

Allikas: CNN

Pühapäev, 8. jaanuar

Austraalia loodeosas toimuvad suured üleujutused, mida on nimetatud «kord sajandis» sündmuseks. Hajusalt asutatud Kimberley piirkonnas algasid üleujutused, kui piirkonda räsis möödunud nädalal troopiline tsüklon Ellie, mis tõi endaga suure vihmasaju. Sellest tekkis Lääne-Austraalia mäletatava ajaloo halvim üleujutus. Mõnel pool on tulvavesi katnud üle 50 kilomeetri pikkuseid alasid. Sajad inimesed jäid vee tõttu lõksu ja neile pidi appi tulema helikopteritega, et nad vee vahelt välja tõsta. Kopteritega tuuakse kohalikele ka toiduvaru, sest teed on vee all.

Allikas: Reuters

Pühapäev, 8. jaanuar

Inglimaa plaanib keelustada ühekordsed plastnõud ja -kandikud reostuse vähendamise eesmärgil. Umbkaudselt kasutatakse Inglimaal igal aastal 1,1 miljardi plasttaldrikut ja 4,25 miljardit plastsöögiriista, millest ümbertöötlusse jõuab vaid 10 protsenti. Täpsemad detailid keelustuse osas on veel teadmata – keeld võib puudutada ainult toiduärisid, mitte müüki poes. Inglismaal on aastast 2020 keelatud juba plastikõrred, -segamispulgad ja -vatitikud. Šotimaal ja Walesis on juba ühekordsed plastnõud keelatud.

Allikas: The Guardian

Laupäev, 7. jaanuar

Põhja-Indiat on tabanud tõsine külmalaine. Mõnel pool on temperatuur langenud miinus kuueni. India pealinnas Delhis on temperatuud langenud 2,2 kraadi peale. Tavaline jaanuari madalaim temperatuur on seal umbes 9,2 kraadi. Külm on raskendanud transporti jäätunud veekogudel ning teinud raskeks liikumise ka tavateedel. Lõhkenud on veetorusid ja häiritud on kaubavedu, mis on teinud põhiliste vajaduste täitmise mõnel pool keeruliseks. Suur osa koolidest on kinni. Koos külmaga on Delhis ka kõrge õhusaaste tase. Kahe häirija koosmõjul on häiritud ka rongiliiklus ning surve elanike tervisele veel eriti karm.

Allikas: BBC

Kolmapäev, 4. jaanuar

Brasiilia uuel presidendil Lula da Silval oli kolmapäeval esimene päev ametis. Silva asus kohe oma lubadust täitma, milleks oli Amazonase vihmametsa kaitse, ning allkirjastas seitset direktiivi sisaldava dokumendi, mille eesmärk on saada vihmametsa raadamine kontrolli alla ja taastada riigi keskkonnainstitutsioonid. Näiteks ennistas Silva Amazonase fondi, mis on 1,2 miljardi dollariline fond suunatud Amazonase kaitseks.

Allikas: Climate Change News

Kolmapäev, 4. jaanuar

Aasta esimene päev tõi mitmetesse Euroopa riikidesse kuumarekordeid. Hispaanias Bilbao lennujaamas mõõdeti õhutemperatuuriks 25,1 kraadi. Prantsusmaal Besançonis 18,6 kraadi, mis on 1,8 kraadi kõrgem eelmisest, 1918. aasta rekordist. Saksamaal Dresdenis jäeti 31. detsembril aastaga hüvasti 19,4 kraadiga, mis on 1,9 kraadi kõrgem 1961. aasta soojarekordist. Poolas Varssavis oli aasta viimasel päeval 18,9 kraadi – lausa 5,1 kraadi kõrgem viimasest, 1993. aasta rekordist. Taanis Lollandi saarel mõõdeti 1. jaanuaril 12,6 kraadi. Säärane soe ilm tekkis, kui kohtusid Vahemere kõrgrõhkkond ja Atlandilt tulnud madalrõhkkond. Sellised ekstreemsused aga tõotavad tulevikus aina tihedamaks muutuda, selgub IPCC analüüsist.

Allikas: UN News

Märksõnad
Tagasi üles