​Schröderi kassiga on asi lihtne. Esiteks pole üldse teada, kas see on olemas. Teiseks pole teada, kus ta on. Ja kolmandaks pole teada, kas ta on elus.

On põhjust oletada, et see kas asub või ei asu Nord Streami mõnes gaasitorus. Aga millises neljast ta asub või ei asu, ei ole võimalik teada enne, kui torudesse on topitud vastavalt Puutin, Lavrov, Šoigu ja Puutini kukk. Arvatakse, et sealt, kust hakkab kostma šoigumist, ongi kass. Siiski on tõenäoline, et šoigumise kohta ega aega ei õnnestu üheaegselt tuvastada.

Kuigi võib-olla olematu ja ilmselt ei elus ega surnud, mõjutab Schröderi kass ometi meie kõigi elu. Nimelt paistab, et hr Scholtz ei suuda otsustada, kas vabastada leopardid enne, kui Schröderi kassiga on selgus majas. Et aga selgus ei saabu niipea, kui üldse, pole ilmselt kiiret ka leopardide vabastamisega. Ja mitte ainult nende leopardide, kes Saksa riigi kaitseväe kasutuses on, vaid igaks juhuks tuleb hoida kinni neidki, kes sõbralikele ümbruskonna kuningriikidele varem lahkesti müüdud.

Seniks aga, kuni hr Scholtz (kes juba räägib avalikkuse ees täitsa adekvaatset juttu) ei suuda üheselt anda luba leopardide vabastamiseks, peavad Ukraina sõdurid meie kõigi ühise vabaduse nimel surema.

Hr Scholtz, ehk vabastaksite lõpuks need leopardid? Seda on vaja kogu Euroopa tuleviku jaoks. Sõja «mitte-eskaleerimise» hind inimeludes on juba liiga kõrgeks läinud.