LÜTZERATH ⟩ Väikses Saksa külas käib võitlus kivisöe kaevandamise pärast

Kokkupõrge meeleavaldajate ja politsei vahel Lützerathi külas. Foto: IMAGO/Jochen Tack
Jete-Ri Jõesaar
, reporter-toimetaja
Copy

Aastal 1168 mainiti esimest korda Lützerathi küla Saksamaal. Aastal 2023 sai see Saksamaa kliimavõitluse epitsentriks. Küla kui sellist enam pole. On ainult tuhanded kliimaaktivistid ja tuhat politseinikku keset mudapõlde maadlemas. Ühed tuleviku eest, teised tööstuse ja tööandja.

Võitlus Lützerathis kivisöekaevanduse loomise vastu on kestnud tegelikult juba aastaid. Kunagi elas seal kuni 90 inimest. Nüüdseks ligi kaks kümnendit tagasi jäi küla pea et tühjaks. 2013. aastal andis riigikohus RWE-le, elektrifirmale loa laiendada Garzweileri söekaevandust, mis asub Nordrhein-Westfaleni liidumaal riigi lääneosas. Väidetavalt on liidumaa keskosa pinnase all 1,3 miljardit tonni ligniiti ehk pruunsütt. Kaevandatava piirkonna alla jääb ka Lützerath, kuhu ajapikku kolis elama kümneid kliimaaktiviste nii rentijate kui skvattijatena.

2022. aasta oktoobris otsutas riik, et 2030. aastaks võiks ju kivisöekaevandamise ära lõpetada, aga Lützerathi tõmbame ikka maha ja pärast kaevandamist jääb sinna küla mäletama vaid järv. Huvitav on selle juures see, et selle diili RWE-ga tegid roheliste parteide ministrid. Viimane talunik Lützerathis oli selleks ajaks juba ära kolinud ja küla saatuse eest võtsid vastutuse enda kanda kliimaaktivistid. Eelmisel nädalal aga algas nende jõuline külast eemaldamine. Mil esimene eemalduslaine läks suuresti plaanipäraselt – lendasid mõned kivid ja veidi ka toidupoolist –, ei osanud vast keegi kaugelt ette näha, et olukord eskaleerub rahvusvaheliseks mureks ja võitluseks.

Laupäeval, 14. jaanuaril marssis läbi Lützerathi hinnanguliselt 15 tuhat meeleavaldajat. Nende seas ka kliimavõitluse posterlaps Greta Thunberg, kes on väitnud, et kohapeal võis lausa olla 35 tuhat aktivisti. Ning see ei läinud enam üldse nii «plaanipäraselt». Eesti ajakirjanduses, peamiselt ERRis on tähelepanu olnud paljuski sellel, et vigastada sai 70 politseinikku. Politsenike andmeil viidi aktivistide seast haiglasse üheksa inimest. Reaalne vigastatute arv aktivistide seas on aga kindlasti palju suurem, kui vaadata sotsiaalmeedias jagatud videoid, kus on näha politseinike küllaltki suure jõuga olukorrale lähenemist. Samuti on sotsiaalmeedias levinud väiteid, et politsei pole lasknud meedikuid läbi aktiviste aitama.

ERRi kajastust kritiseeris Twitteris Eesti kliimaaktivist Kertu Birgit Anton, kes tõi lisaks vigastatute arvu dissonantsile välja ka muud, mis tema arvates ERRi kajastusest välja oli jäänud. Täpsemalt viitas ta portaalis Scientists4Future 11. jaanuaril avaldatud avalikule kirjale, millele on kirjutanud alla üle 500 teadlase. Kiri seab suure küsimärgi alla Lützerathi evakuatsiooni ja lammutamise vajaduse. Allakirjutanud väidavad, et selline lähenemine olukorrale devalveerib tugevalt Saksamaa kliimapoliitika ja -lubaduste usutavust. Kirja väitel pole Saksamaa elektrivõrgustikul realistlikult isegi vaja Lützerathi all olevat ligniiti – olemasolevad varud ja kaevandus on piisavad – ning selle kaevandamine läheb vastuollu Pariisi kliimakokkuleppe ja Euroopa kliimaseadustega.

Sellise pealiskaudse kajastuse tulemust illustreerib hästi EKRE uudistekanal Uued Uudised, kus ERRile viidates on asjast oma versiooni kirjutanud. Tähelepanu on pööratud ainult sellele, et politsei eemaldas füüsilise jõu abil Thunbergi külast ning olukord aktivistide ja politsenike vahel muutus vägivaldseks. Samuti on seal välja toodud ilmselgelt ahhetamapanev statistika, et vigastada sai 70 politseinikku. Algne info pärineb Politicost, mida ERR parafraseeris täpselt, kuid Uued Uudised jätsid välja selle väikse asja, et aktivistid on ka vigastada saanud. Katkine telefonimäng, mis kaevab ainult suuremaks lõhe aktivistide ja skeptikute vahel.

Ligniit – täiesti mõttetu kütus

Saksamaa on olnud Euroopa suurim ligniidi tarbija ja kaevandaja maailmas. Ligniit on samas ka ainus Saksamaal kaevandatav fossiilkütus. Seejuures on ligniit aga kõige halvema kvaliteedi ja kõige madalama energiatihedusega süsi. Ligniidi kõrge niiskustaseme ja madala süsiniku sisalduse tõttu paiskab see põletamisel õhku rohkem süsihappegaasi kui must süsi või gaas, mistõttu on see üks halvimaid fossiilkütuseid. Samuti on selle kaevandamine väga keskkonnavaenulik, kuna nõuab suurte maa-alade täielikku üles kaevamist.

Meeleavaldus aga ei piirdunud kaugeltki vaid nädalavahetusega. Teisipäevaks oli Lützerath küll meeleavaldajatest tühjaks tehtud, kuid hommikul teatati sotsiaalmeedias, et aktivistid on okupeerinud lähedalasuvas Indeni linnas RWE kivisöekaevanduse ekskavaatori. Edukas okupatsioon kestis seitse tundi, kuni võimud aktvistid selle juurest minema eskortisid. Väidetavalt oli politsei lubanud aktiviste mitte kinni võtta ja identifitseerida, kuid lubadust murti.

Eile võeti vahi alla ka Greta Thunberg ja teisi aktiviste. Nad lasti vabadusse hiljem samal õhtul. Piltidel vahistamisest on Thunbergi nägu rahulik ja sotsiaalmeedias levib videoid sellest, kuidas ta politseinike käte vahel seistes näiliselt rahulikult jutustab ja naerab. See on juba tekitanud vandenõuteooriaid, et Thunbergi vahistamine oli kokkulepitud kommunikatsioonitrikk. 

On, mis on, aga võitlus Lüzerathi eest on muutunud võitluseks kogu maailma kliimaõigluse eest. See ei ole veel läbi. Süsi on veel maa sees. Ja võitlus käib edasi. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles