KESKKONNAKIRI ⟩ Üleujutused Balkani poolsaarel tekitasid jõele prügisaare

Maailm põleb, upub ja sulab. Aga kus? Seda saad teada Ypsiloni iganädalasest keskkonna- ja kliimauudiste kokkuvõttest. See on kliimateemaline amuse-bouche, sest infot on palju, aga tähelepanu vähe. P.S. Sündmuste nimekiri ei ole ega üritagi olla ammendav.

Esmaspäev, 23. jaanuar

Jaanuari algusest on Filipiinid kannatanud lakkamatu vihma ja selle tagajärjel tekkinud ulatuslike üleujutuste all. Vihm on tekitanud ka maalihkeid. Hävinud on kodusid, põllumaid ja vajalikku infrastruktuuri. Jaanuarikuu jooksul on hukkunud vähemalt 38 inimest ning 120 tuhat inimest on jäänud koduta. Üleujutused on mõjutanud umbes kahte miljonit inimest. Tormine ilm on peamiselt mõjutanud Filipiinide lõunaosa, täpsemalt Misamis Occidentali, Põhja Mindanao ja Ida Visayase piirkondi. Misamis Occidentalis on kehtestatud hädaolukord. Tavaliselt on jaanuar Filipiinidel jahe ja kuiv. Filipiinid on üks kliimamuutusele kõige haavatavamaid riike maailmas.

Allikas: CNBC, Floodlist

#Philippines – Death Tolls Rises After Further #Floods and Landslides https://t.co/nwfNV8jGOd via @Flood_List pic.twitter.com/3BqTsT4UHT

— FloodList (@Flood_List) January 23, 2023

Laupäev, 21. jaanuar

Bosnia ja Hertsegoviina idaosas Visegradis asuv Drina jõgi on muutunud ujuvaks prügilaks. Jões asuva prügipiirde taha on viimase nädala vihmase ilma ja üleujutuste tõttu voolanud kokku 10 tuhat kuupmeetrit ja igat sorti prügi, plastpudelitest köögitehnikani. Piirde paigaldas Visegradi juurde lähedalasuv hüdroelektrijaam, mis on linna muutnud soovimatuks prügilaks. Prügi on sinna kokku ujunud nii veekogude ääres asuvatest halvasti reguleeritud prügilatest kui lihtsalt otse veekogudesse visatud prügi näol ning nii Montenegrost kui Serbiast, kus asuvad Drina jõe lisajõed. Prügi eemaldus võib võtta kuni kuus kuud. Prügiuputus tekib aga igal aastal, mis illustreerib piirkonnas püsivat illegaalsete ja halvasti reguleeritud prügilate probleemi. 

Allikad: AP News, Sky News

Tonnes of waste - including plastic bottles, used tyres and fridge freezers - has turned the Drina River in eastern Bosnia-Herzegovina into a floating rubbish dump.

Read more here 👉 https://t.co/fedFpU9uHq pic.twitter.com/TYJGEJ2ejf

— Sky News (@SkyNews) January 21, 2023

Reede, 20. jaanuar

Suur vihmasadu ja ebatavaliselt soe ilm tekitasid Serbias, Bosnia ja Hertsegoviinas, Montenegros, Albaanias ja Kosovos ulatuslikke üleujutusi. Üleujutused on sundinud sulgema koole, peatanud liiklust ning uputanud kodusid ja põllumaid. Mitmel pool Serbias on kehtestatud hädaolukord. Serbias leiti jõest hukkununa ka üks mees ning veel üks mees on kadunud. Mitmel pool üle Balkani riikide oli elektrikatkestusi ning ka veevarustuse katkestusi.

Üleujutusi on olnud ka Ungaris, kus on samuti olnud ebatavaliselt suur vihmasadu. Ungari põhjaosas on olukord kõige tõsisem. Üleujutunud on tänavaid ja teid. Reedel ennustati, et vihmasadu veel jätkub.

Allikas: AP News, Reuters

States of emergency have been declared in some Western #Balkan cities as #floods block roads and cut off power while two people in Montenegro and Serbia reportedly drowned. pic.twitter.com/sIkQBQeiet

— Balkan Insight (@BalkanInsight) January 20, 2023

Neljapäev, 19. jaanuar

Talibani sõnul on Afganistanis alates 10. jaanuarist hukkunud külma tõttu 78 inimest. Külmasurmasid on olnud kaheksas 34-st provintsist. Temperatuurid on langenud kuni -34 kraadini, mis teeb Afganistani tänavusest talvest viimase 15 aasta kõige külmema, ning ennustatakse, et külm veel jätkub. Lisaks sellele, et Afganistaanis on käimas tõsine majanduskriis, keelas Taliban suuresti ära naiste töötamise humanitaarabi pakkuvates MTÜ-des, mis on tõsiselt mõjutanud väliste abiorganisatsioonide tööd riigis.

Allikad: Reuters, AP News

This video shared by a resident of #Kunduz city of #Afghanistan shows how cold the weather has become in this city. pic.twitter.com/hdEkpqOiNA

— Zakarya Hassani (@ZHassani7) January 18, 2023

Neljapäev, 19. jaanuar

Ukraina keelustas ühekordsed õhukesed plastkotid. Alates 1. jaanuarist on Ukraina poodides, turgudel ja toidukohtades keelatud kuni 50 mikroniliste ehk õhukeste plastkottide kasutus. Keelu vastu eksijaid ootab kuni 34 tuhande grivna ehk umbes 850 euro suurune trahv. Lubatud on siiski kasutada üle 50 mikronilise paksusega plastkotte ja biolagunevaid plastkotte.

Allikas: Ecopolitic

Kolmapäev, 18. jaanuar

Iga kümnes 2022. aastal ostetud auto oli elektrimootoriga. Kokku osteti umbes 7,8 miljonit elektriautot, mis on 68 protsenti enam kui 2021. aastal. Euroopas tõusis elektri- ja hübriidautode müüks 20,3 protsenti. Saksamaal osteti detsembris elektriautosid lausa rohkem kui tavalisi autosid. Elektriautode turuliider oli Tesla.

Allikas: Ecopolitic