Sellega ütleb Kallas, et jõukama osa ühiskonnast jätame tarbima – noortest peredest, miinimumpalgalistest ja maksujõuetutest teeme padurohelised. Pigistame neid murusööjaid nii kaua, kuni roheline ollus tagant välja tuleb. Ja siis loome kliimaministri?

Reptiil ei vaheta ainult värvi, ta teeb vajadusel ka usutavalt lolli nägu. Reptiilid võivad olla silmakirjalikud, mitte lollid. Kallas teab ise väga hästi, et keskkonnaministri koht ongi sümboolne. See on kas poliitikast väljujale lohutuseks antud istekoht või siis täidab seda ametikohta keegi lohh, kellest algusest peale pole mitte midagi sõltuma määratud, väljaarvatud ettevõtjate huvid looduse arvelt. (Loe ypsiloni lugu EGA LOAD SÕIDA 〉 Keskkonnaministeeriumi juhi kohale eksperti naljalt ei panda) Ainult ühe endiste keskkonnaministri, Keit-Pentus Rosimannuse karjäärile ei saanud keskkonnaministri koht batuudiks unustusse.

Keskkonnaministeerium on ministeeriumi paroodia. Kui siin keskkonna jaoks üldse keegi midagi ära üritab teha või on teinud, on see keskkonnaamet. Kliimaminister oleks veel jaburam. Pole üldse midagi, millega sellise tööd mõõta. See oleks siis see tüüp, kes kogutud CO2 kvooti ja tarbimismaksu reptiilidele õigest august sisse valaks.

Kallas soovib lihtsalt raha teha ja selleks maksumaksjat keskkonna eest vastutama panna. Tööstused tossavad: Hiina, Venemaa, India kütavad musta juga taevasse, aga eestlane siin peab oma hajaasustusest hoolimata tarbimismaksu maksma. Et ta endale tarbetut prahti koju ei ostaks, ütleb Kallas.

Selleks peab odav rämps kalliks muutuma, demagoogitseb Kallas. Aga kuidas? Tänapäeva maailmas ainult odav ja kallis rämps ongi. Uutel autodel hakkavad esimeste tuhandete jooksul plastmassijupid küljest lendama, enne 80 000 kilomeetri täis saamist remonditakse käigukaste, elektroonikat ja mida veel. Kolm-neli aastat vanad masinad viskavad roostetäpid plekile. See utiil on ehitatud selliseks, et sa ei saa ilma teeninduseta lihtsat lambipirnigi vahetatud.

Tööstus toodab meelega rämpsu, et margialaste teeninduste kaudu rahavool kliendi taskust tootja kontole ei lõppekski. See on tänapäevase tööstuse lambalegi selge ärimudel, strateegia. Telefonid taskus minestavad, sest paari aasta kasutamise järel ütlevad üles pistikupesad ja kui muidu ei saa inimest uut telefoni ostma, siis pigistatakse selle jõudlus kinni tarkvaraga ja uus tarbimine on samahästi kui saavutatud. Jah ja kui sa tahad endale soetada midagi, mis oleks ka viie aasta pärast sama hea töökorras, osta sangpomm!

Macbook. Kvaliteetne asi, eksole. Mul läks oma vana Macbook Pro viieaastase kasutusea jooksul 6-7 laadiat. Juhtmed läksid katki, koos pistikuga maksid 20–30 eurot tükk. Kas mina tarbijana olen süüdi, et asjad lagunevad?

Kingad. Laguproduktid. Rõivad muutuvad mõnede pesukordade järel nartsudeks ja selles on samamoodi süüdi tarbija? Mul on kodus kuradi Smegi külmik. See on odav rämps? Ei, see on rajult kallis rämps. Trenditoode, mille üks pudelikarp ja sügavkülmiku uks läksid katki ja tellides maksid asendusjupid üle 200 euro. Jah, mul on Smegi elektriahi ka. Jälle rajult kallis ja trendikas rämps. See on sama vana kui külmik ja selle kuradi ukse alaäär roostetab nagu saksa auto soolasaanud tagaluuk. Aga ma ei ole oma pliidiga õues sõitnud, ausõna, see on kogu ajast olnud täiesti kuivas, see on lihtsalt kallis ja trendikas lagunev rämps.

Hoopis tööstuselt ei nõuta mitte mingisugust garantiid. Nagu keskkonnaministriltki. Olid ajad, kus vanad mersud said miljon kilomeetrit spidomeetrile ette. Tänapäeva ökonoomsetest väiksemahulistest ja ülespumbatud automootoritest jätkub ainult esimesele ostjale, teine saab järelturult juba läbiaetud utiili, mille remont maksab talle tuhandeid kui mitte kümneid. Miks ma ei saa autot, millel on 10-aastane garantii, ja kõik, mis selle aja sees roostetab ja laguneb, on margiesinduse vastutada? Miks ma ei saa oma kuradi kingi poodi tagasi viia, kui nad esimese aasta lõpuks minestavad? Miks ma ei saa oma Smegi ahju tootjale pähe kinni lüüa? Milles tarbija süüdi on, et teda tootja strateegilise pasa eest lõputult karistama peab?

Nii et tehke asjad sealtpoolt korda, kus nad logisevad. Ärge toppige käsi inimeste taskutesse ja, jumala eest, ärge jaurake teemadel, mis silmnähtavalt vett ei pea.

EGA LOAD SÕIDA 〉 Keskkonnaministeeriumi juhi kohale eksperti naljalt ei panda