Sisemised verejooksud
«sinu l2bimurre on minu l2bikukkumine...
proovib veel ykskord
minu l2bimurre on sinu l2bikukkumine...
proovib veel ykskord
sinu l2bikukkumine on minu...
proovib veel ykskord...
minu l2bikukkumine on minu l2bimurre
minu l2bikukkumine on l2bi minu murre
kisun end alasti ja n2itan end sulle
n2ed mu munni, n2itan mu munni
ei-ei, keegi ei k2si, keegi ei sunni
a tegelt ka, palun istu sisse
n2itan l6puks sulle k6iki oma nišše
n2pin sul k6ike a eriti n2pin tisse
kepin kui poissmees turist kepib litse...»
«stop-stop Stiivu, see ei ole ju sina
naerata, positiivsed m6tted, musiga
kulda ja karda, ninar6ngal safiir
naelad, m66gad, kobrad, fakiir
iga s6na magusam kui sefiir
Jumal, ylenda, v6imenda, takbiir!»
«Steven, sa ei oska sittagi teha
andetu, laisk, kole, m6tetu keha
tuumajaam uraanita, LED-tuledega reha
iga aasta j2tab v2ngema toonela leha»
«tyra, ole vait juba ja 2ra huuga
ma fasuitan minutisse rohkem suuga
kui Smetana oma n2pukestega terve kuuga
kuula-kuula, su yhendus on kohe duuga
n2iteks eile l2ksin metsa, n2gin seal džinni
v6tsin just mahvi ja hoidsin hinge kinni
justkui teeks hotell Breyn-Fachis check-inni
džinn puuris silma kui ATM oodates pinni*
ta ytles: «h66ru ja saad kolm soovi!»
vastasin: «tonn pauk, aga v6ibolla sa proovi?
mingitest kuradima soovidest ma ei hooli!»
oligi džinniga end of stoori»