10. veebruaril kell 18.00 avatakse ARS Kunstilinnakus rahvusvaheline helikunstifestival «Seintel on kõrvad». Iga kahe aasta tagant toimuma planeeritud sündmus koondab esimesel aastal nii kodu- kui välismaiseid artiste, kelle peamiseks väljenduskeeleks on heli. Jäika kuraatoripositsiooni vältivas programmis esitlevad autorid nii interaktiivseid, osaluspõhiseid, tajupõhiseid, asukohaspetsiifilisi kui ka kontseptuaalseid teoseid.
Kunstinäitusel osalevad kunstnikud: Therese Frisk (SE), Kaisa Maasik & Gerda Nurk (EE), Kat Austen (DE/GB), Katrin Enni (EE), Madlen Hirtentreu (EE), Mari-Liis Rebane, Jaanika Arum & Helen Västrik (EE), Taavi Suisalu (EE),
Performance programmis esinevad: Sabotanic Garden (FI), Yuri Landmann (NL), Simonas Nekrošius (LT), THRVS (Matthias Kampf, AT), Sister Clara (PT), Katrin Enni (EE), SSSS (Sten Saarits ja Sven Sosnitski, EE), Mari-Liis Rebane, Jaanika Arum & Helen Västrik (EE), Erik Alalooga (EE), Janno Bergmann (EE)
Festivali koduleht: www.seintelonkorvad.ee
Festivali korraldajateks Erik Alalooga ja Sten Saarits, festivali toetavad Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kultuurkapital ja ARS Kunstilinnak.
Kuna Erik valmistus festivaliks Vaskjala Loomeresidentuuris, siis kasutasin suurepärast võimalust uurida tema tegemiste kohta.
Tere Erik! Kas teed tihti residentuurides tööd?
Pean tunnistama, et pikalt resideerunud kuskil väga ei ole. Eks neid kunstnike, kes sellise rändamisega 10-15 aastat on elanud ja toimetanud mööda maailma on päris palju. Täna Eestis, homme Lõuna-Koreas. Sellistele jään ma ikka kõvasti alla, viimati veetsin kuu aega Prantsusmaal pea 14 aastat tagasi. Nädalasi sutsakaid on ette tulnud rohkem, aga tavaliselt need seotud mingi projekti lõpetamisega. Vahel mõtlen, et peaks rohkem tegema aga ma pole selline sariresideeruja.
Sinu loomingus on kesksel kohal heli ja masinad, tihti sellised suuremõõtmelised ja raskest rauast. Minu loogika ütleb, et see nõuab veidi testsugust töökoda kui tavaline ateljee. On sul selline “peakorter” või koht kus oma asju ehitad ja testid?