KESKKONNAKIRI Kaubarongiõnnetus Ohios paiskas õhku ohtlikke aineid

Must suits tõusmas rongiõnnetuse asukohast. 06.02.2023 Foto: Gene J. Puskar/AP Photo
Jete-Ri Jõesaar
, reporter-toimetaja
Copy

Maailm põleb, upub ja sulab. Aga kus? Seda saad teada Ypsiloni iganädalasest keskkonna- ja kliimauudiste kokkuvõttest. See on kliimateemaline amuse-bouche, sest infot on palju, aga tähelepanu vähe. P.S. Sündmuste nimekiri ei ole ega üritagi olla ammendav.

Esmaspäev, 13. veebruar

Reedel, 3. veebruaril jooksis USAs Ohio osariigis East Palestine’i linnas rööbastelt maha kolmest vedurist ja 150 kaubavagunist koosnev kaubarong. Rööbastelt tuli maha umbes 50 vagunit, millest 20 sisaldasid ohtlikke materjale. Pühapäevaks olid neist viis muutunud ebastabiilseks ning tõusis katastroofi oht. Tehti plaan evakueerida õnnetuse asukohast umbes kolme kilomeetri raadiuses elavad inimesed ning vagunid ettevaatlikult tühjendada.

Vagunid sisaldasid vinüülkloriidi, mis on värvitu tööstuslik gaas, mida kasutatakse peamiselt PVC torude valmistamiseks. See on toksiline, kantserogeenne ja kergesti süttiv aine. Gaasi eemaldamine vagunitest algas ühe kontrollitud plahvatusega, millele järgnes stabiilne põleng, mis tekitas õnnetuse asukoha kohale hirmuäratava musta suitsutorni. Mil, nagu öeldud, vinüülkloriid ise on juba toksiline, on seda ka selle põlemisest õhku paiskuvad fosgeen ja vesinikkloriid. Põlemine võis tekitada ka dioksiine, mis on samuti kantserogeensed ning võivad looduses ja inimkehas püsida aastaid.

Kolmapäeval, 8. veebruaril said evakueeritud inimesed loa minna tagasi oma kodudesse, sest sajad õhust võetud testid näitasid, et õhk on ohutu. Samuti kinnitasid testid kraanivee ohutust. Sellegipoolest olid kodudesse tagasipöördujad kahtlevad ning sajad neist tellisid oma kodudesse eraldi õhu kontrolli.

Sotsiaalmeedias on tekitanud palju küsimusi see, miks pole uudised ja info õnnetusest laialt levinud. See on viinud ka mõningaste vandenõuteooriateni. Neljapäeval, 9. veebruaril arreteeriti East Palestine’is üks ajakirjanik, kes oma tööd tehes ei allunud politsei korraldustele. Arreteerimise täpseid asjaolusid uuritakse. Kahe asja kokku panemisest on sotsiaalmeedias levima läinud info, et koha peal on arreteeritud mitmeid ajakirjanikke ning seda eesmärgiga takistada info edastamist.

Nüüd on tulnud ka teateid sellest, et õnnetusest võis lekkida ohtlikke aineid Ohio jõkke ning samuti võib olla East Palestine’i kraanivesi siiski olla mõnes piirkonnas ohtlik. Õnnetuse reaalne ulatus on seega veel selgumisel ning kogumõju võib selguda alles aastate pärast.

Allikad: ReutersAP News(1)AP News(2)CNNCincinnati News

Esmaspäev, 13. veebruar

Türgit ja Süüriat 6. veebruaril tabanud katastroofiline maavärin on nüüdseks viinud üle 33 tuhande hukkununi. Tõeline hukkunute arv on tõenäoliselt palju suurem, kuna Süüria pole alates reedest teadaolevate hukkunute arvu teatanud. Lootus ellujäänute leidmiseks kahaneb ja paistab, et päästeoperatsioonid võivad varsti lõppeda. Sellegipoolest on tulnud rõõmustavaid uudiseid, et hoonete varemete alt on leitud seal üle 100 tunni lõksus olnud inimesi.

Mil selle konkreetse maavärina põhjus on praegu teadmata, on võimalik, et kliimamuutus mängis selles rolli. Nimelt muudab liustike sulamine kaalu jaotust maakoores, mis võib tõsta maavärinate ja aktiivsete vulkaanide arvu. Samuti võib see muuta maa telje liikumist.

Allikad: BBCEcopolitic

Esmaspäev, 13. veebruar

Tsüklon Gabrielle jõudis Uus-Meremaa rannikule. Kirdest lähenenud tsüklon on juba viinud elektri vähemalt 46 tuhandelt majapidamisel, lende on tühistatud sadu ja üheksa regiooni kehtestanud hädaolukorra. Juba on alanud ka üleujutused ning on olnud vaja nende tõttu lõksu jäänud inimesi päästa. Toimunud on ka ennatlikke evakuatsioone, näiteks piirkonnas, kus asub 30-meetrine torn, mis võib tormis pikali kukkuda. Õnneks oli tüskloni tulek ette teada ning elanikud ja valitsus on jõudnud vastavalt ettevalmistuda – on üles seatud evakuatsioonikeskuseid, valitsus on eelarvest eraldanud 6,8 miljoni euro suuruse abipaketi ning suur osa elanikest on varunud endale toitu ja vett ning blokeerinud liivakottidega oma vara. Ennustatavalt kestab torm vähemalt teisipäevani.

Allikas: BBCSky News

Reede, 10. veebruar

Antarktika merejää pindala on praegu viimase 40 aasta (ehk ajast, mil alustati merejää pindala mõõtmist satelliitidega) madalaim. Veebruari alguses kattis merejää Lõuna-Jäämerest vaid 2,2 miljonit ruutkilomeetrit. Jaanuaris oli see 3,22 mln ruutkilomeetrit, mis oli juba alla selle perioodi keskmist. Sula jätkub veel veebruari lõpuni, nii et pole kindel, milliseid rekordeid see võib tuua. Teadlaste sõnul pole veel teada, kas see trend viitab ilma suvise merejääta tulevikule või on see lihtsalt uue väiksema pindalaga, kuid siiski stabiilse merejää kattega ajastu algus.

Allikas: Science Daily

Reede, 10. veebruar

Brasiilia Amazonase vihmametsa raadamine langes jaanuaris võrreldes eelmise aasta sama ajaga 61 protsenti. See näitab, et vähemalt praegu peab Brasiilia uue presidendi Luiz Inacio Lula da Silva sõna vett ja lubadus vihmametsa kaitsta kannab vilja. Esialgne satelliitinfo näitas, et jaanuaris raadati 167 ruutkilomeetrit metsa. See oli ka alla viimase seitsme aasta jaanuarikuu keskmise.

Allikas: Reuters

Reede, 10. veebruar

Varajased ennustused näitavad, et El Niño kliimafenomen võib selle aasta lõpus naasta, mis võib tähendada, et 2024. aasta saab olema esimene, mil maakera ületab 1,5 kraadise soojenemise piiri. El Niño on mere pinna temperatuuri soojenemine, mis toimub iga mõne aasta tagant. Viimased kolm aastat on püsinud La Niña kliimafenomen, mis on just jahutav, kuid sellegipoolest on viimased kaheksa aastat olnud teadaoleva ajaloo soojeimad.

Allikas: CNBC

Neljapäev, 9. veebruar

Indoneesia idapoolseimat provintsi, Papuat tabas neljapäeval pinnalähedane maavärin. Värin oli 5,1-magnituudiline ning vaid 22 kilomeetri sügavusel – säärased pinnalähedased värinad tekitavad tavaliselt rohkem kahju. Maavärina tõttu hukkus neli inimest, kui veel hõljuv restoran, kus nad viibisid, kokku kukkus. Värin kahjustas ka mitmeid hooneid ja haiglaid, kus viimastest tuli patsiente haigla hoovi evakueerida.

Allikas: AP News

Kolmapäev, 8. veebruar

Kuni 15 miljonit inimest on üleujutuste ohus liustike sulamisest tekkivate järvede tõttu. Kliima soojenedes sulavad liustikud ning sellest tekkiv sulavesi voolab kokku ja tekitab järvi. On teada, et sulavee järvede suurused ja arv on ülemaailmselt kasvanud. Nende järvede probleem on aga see, et nende allavoolu voolamist takistavad suures jaos looduslikult, kividest ja jääst, tekkinud tammid, mis võivad ootamatult alla anda. Enim on ohus Aasia ja Lõuna-Ameerika mägedes elavad kogukonnad. Inimesed Indias, Pakistanis, Peruus ja Hiinas moodustavad üle poole ohus olevatest.

Allikas: BBC

Teisipäev, 7. veebruar

Tšiili kesk- ja lõunaosa maadlevad kuumalaine tõttu tekkinud maastikupõlengutega. Sel hooajal on ära põlenud juba 2930 ruutkilomeetrit maastikku. Teisipäeval põles 82 aktiivset kollet ning lisaks 174 põlengut, mis oli kontrolli alla saadud. Põlengute tõttu on hukkunud 24 inimest. Nädala teise poolde ennustati kuni 35-kraadist ilma, mis teeb olukorra väga keeruliseks ja ohtlikuks.

Allikas: Reuters

Teisipäev, 7. veebruar

Peruus Secocha linnas toimunud suures maalihkes hukkus vähemalt 15 inimest. Nädalavahetusel alla sadanud suure vihmakoguse tõttu tekkinud maalihe mattis muda ja mulla alla üle tosina kodu. Kannatada sai veel 20 inimest ning teisipäeval oli kaks inimest kadunud. Täielikult hävis vähemalt 10 kodu ning kahjustada sai 310, kuigi see arv võib kasvada. Maalihe mõjutas vähemalt 1000 perekonda.

Allikas: Reuters

Tagasi üles