EBAPOPULAARNE ARVAMUS ⟩ Seks lapseealisega on kõikide erakondade valimisprogrammis sees

Mul on väga hea meel, et treeneritele on rakendatud eetikakoodeks ja kutsenõuded. Teisalt on mul küsimus, kui treenerite eetikakoodeks ja kutsenõuded on seaduseülesed, siis kas poleks aeg ka seadust veelgi karmistada? Ärgem unustagem, et valitsuse ja riigikogu «eetikakoodeks» lubab lastega seksuaalvahekorda 16-selt alustada ja alles äsja oli see alampiir ainult 14?

Mis asi see Kergejõustiku Liidu aukoodeks või olemasolu puhul ka saekaatrimeeste või kingseppade aukoodeks olla saab? Pole see ju mingi seaduslik dokument, tegemist on väärtushinnangute kogumiga, mis paraku ei taha millegipärast üles Toompea nõlvadele jõuda. Viru juhtumi puhul tegi aukoodeks kohtute ja seaduste tegemata tööd.

Selline subjektiivne väärtuspõhine kohtumõistmine kukuks päris kohtuistungil kolinal läbi. Seaduses pole kusagil kirjas, kas lapse paarikümne sentimeetri kauguselt jõllitamine on taunitavam kui meetri tagant vaatamine. Eriti lapse, kelle seksuaalse enesemääramise piir on juba aastajagu kehtinud. «Armunud pilk» pole ka kuidagi objektiivselt seletatav nähtus.

Treenerina ma ehk olekski sillas, kui mul oleks selline kuldmune munev hoolealune. Võimalik, et mul oleksid silmad pahupidi, kui mu alaealine hoolealune mulle korralikult cash'i ja kuulsust sisse tooks. Paneme kõik täiskasvanud kinni, kes Lasteekraani televiisorist lähemalt kui paarkümmend sentimeetrit vaatavad? Kas inimest saab hukutada selle eest, et ta on vastik?

Viru ja Bruusi vahel toimunus pole väidetavalt füüsilist kontakti aset leidnud, kuigi üks Viru eelmistest hoolealustest enda puhul sellist asja siiski kinnitab ning kuuldavasti olla seal veelgi küsitavaid episoode. Juriidiliselt see ei muuda tegelikult midagi, Euroopas on seks lapseealisega legaalne – nii Soomes, Lätis, Leedus kui Eestis on inimese seksuaalse enesemääramise piir 16. eluaasta.

Tegemist on siis puhtalt väärtushinnangute konfliktiga. Nii Läti koondise juht Dmitrijs Miļkevičs kui Eesti Kergejõustikuliit leiavad, et seksuaalse enesemääramise eas alaealise ja täiskasvanu vahelise «suhtluse» piir on Viru ja Bruusi puhul paigast ära, seaduseandja jääb vastupidisele seisukohale.

Lugu iseenesest muidugi head maitset suhu ei jäta, vastupidi. Eriti kogu nende aasta emade ja isade kontekstis. Asi pole ka hea maitse piirides, mida siin arutada – 16-aastase lapse seksuaalne enesemääramine pole veel kindlasti adekvaatne. See on iga, kus tütarlaste füüsiline valmidus seksuaaleluga alustamiseks on ammuilma olemas, psüühiline pool aga võib vabalt turvaliseks partneriks isakuju otsida. Elatud, nähtud, sõpradel on teismelisi tütreid olnud, sedalaadi asjadest on küll ja küll kuulda olnud.

Näitena: mõned aastad tagasi tuli ühel koosviibimisel minu juurde tuttav 54-aastane mees ja rääkis, et tuntud teletegelase 16-aastane tütar, roosade patjade vahel kasvatatud tütreke, oli talle minut tagasi sealsamas sirgjoonelise lähenemiskatse teinud. Mees küsis minult, et mida ta tegema peaks. Küsisin vastu, et kas sa nagu tahad last keppida? Mehel lõi selgeks, ütles, et ei, ning sellega oli asi lahendatud.

Paha on see, et kuni seks alaealisega on kõikide erakondade valimisprogrammis sees, pole selle igatpidi inetu looga ka midagi peale hakata. Ükski rahvaesindaja pole seda imelikuks pidanud, ükski praegune valimislubadus ei luba seksuaalse enesemääramise piiri inimese täisealiseks saamise eapiirile nihutada. Vanusepiiri 14-lt 16-le nihutamine käis suurte vaevadega. Miks? Kas erakonnad tunnevad, et neil on pedofiilia keelustamise puhul võimalus valijast ilma jääda? Ja millistele valijatele nad seljuhul oma programmi ehitavad?

Seega oleks paslik rahvaesindajatelt küsida, küsige erakondade esindajatelt, praegu on õige aeg, et kui vanamehega lubatud seksuaalsuhte ea alampiir algab 16. eluaastast ja iibe tõstmine on teie erakonna programmiline lubadus, et kas siis lastekeppimine on teie meelest keskealise valge isamaaliselt mõtleva kodaniku moraalne kohustus?