PUNANE KÄRBSESEEN ⟩ Intervjuu harrastusmükoloogidega mürgiseene psühhedeelsest mõjust

Tipp ja Täpp Foto: Midjourney AI
Olavi Ruitlane
, toimetaja
Copy

Tippi ja Täppi (nimed muudetud) pole kerge tabada – noored energilised Tallinna inimesed, mõlemal omad edukad ärid ja päevad algusest lõpuni toimetusi täis. Sain nad telefoni otsa, kui nad olid autoga teel Pärnumaale maakodusse. Tänane põnev jutt tulebki sellest, mida nad seal maakodus teinekord kahekesi teevad. On endi sõnul kolmekesigi teinud. Et ega te niisama ära ei arva, olgu siis välja öeldud, et Tipp ja Täpp on harrastusmükoloogid, kes on kitsamalt spetsialiseerunud punase kübara ja valgete täppide järgi ära tuntavale seenele, täpsemalt selle tervendaval ja psühhedeelsel otstarbel tarvitamisele.

Mis seal salata, olen isegi loetud kordadel metsast paar kärbseseent toorelt nahka pannud. Suurem asi maitseelamus pole olnud, paha pole ka hakanud, trippi kui sellist pole kogenud. Üks kord küll kogesin mingit imelikku õnnetunnet.

Kuulge, Tipp ja Täpp, kärbseseen on täiesti mürgine seen, lastelegi õpetatakse sellest kaarega mööda minema. Kuidas te sellist asja suhu panete?

Tipp: Ei ole ta nii väga mürgine midagi, metsas kasvava seene viljakehal seda mürgist ainet sees on, aga samas on ka riisikatel mürki sees. Kui punast kärbseseent paar korda kupatada, saaks teda ka süüa nagu pilvikut.

Täpp: Mürgisuse kohta nii palju, et pole teada ühtegi surmajuhtumit seoses punase kärbseseene tarvitamisega.

Tipp: Öeldakse, et kui kärbseseent söögiseenena tarvitada – ma ei tea, miks teda peaks küll toiduna tarvitama –, siis oleks mõistlik see punane kile seene kübara pealt maha koorida, kuna seda mürkainet ongi kõige rohkem selle punase naha all. Eesmärgil, mil meie teda tarvitame, läheb see koos naha ja sarvedega.

Alustame täiesti algusest. Millal teda korjama peaks minema?

Tipp: Augustis-septembris. Kui kärbseseeni korjama minna, tuleks juba enne nende poole pöörduda. Kõik algab tegelikult juba sellest hetkest, kui sa temaga metsas kohtud. Mul oli vist nendega nii tihe side loodud, et üle-eelmisel aastal, ükskõik kuhu metsa ma läksin, oli mets juba ees nendest punane. Nagu seenevanakene oleks mulle neid ilmutanud. Käisime ka mitmekesi, teised ei leidnud suurt midagi peale riisikate, aga mul oli korv silmini täis.

Olen kuulnud, et noored kärbseseened olla särtsakamad?

Tipp: Jah, tarbimise seisukohalt on noored viljakehad kõige paremad. Kui see kübar hakkab seal juba ära närtisma, siis pole korjamisel suurt mõtet.

Täpp: Ja tarvitada on mõtet kübarat, mitte jalga, jala sees ei ole väga kedagi. Kui seen maa peale sünnib, siis alguses on ta selline pallike. Kui see pallike just lahti sirgunud on, ongi ta kõige parem.

Kuidas seda tarvitada? Mina harimatu inimesena olen metsast otse suhu pannud.

Tipp: Paar protseduuri tuleks nende kübaratega enne ikka läbi teha. Kui sa oled nad metsast ära korjanud ja koju toonud, siis mis oleks kõige parem, oleks see, kui sa saaksid nad kindlal temperatuuril ära kuivatatud. 

Kust ma nii täpset temperatuuri leian?

Täpp: Toidukuivatid on olemas, sellisega on kõige parem toimetada. Elektriahjus jäädki seda õiget temperatuuri taga ajama – uks käib korraks lahti ja ongi temperatuur kurat teab mis.

Tipp: Meil seda kuivatit tegelikult ei ole, meie oleme seda sellise leige radiaatori peal kuivatanud. Saunalaval on ka hea – kraadiklaas on seinas, saab vaadata, et temperatuur üle ei läheks. Saun on suht efektiivne sesmõttes.

Kui kaua seen kuivab?

Tipp: Äkki mingi kaks ööpäeva oli see aeg keskmiselt? Hea on seeni korjata, kui pole olnud suurt vihma. Kui kübarad on vett täis, pole neid nii kerge kuivaks saada. Neid peab kuivatamise ajal aeg ajalt keerama ka.

Täpp: Mõned võtavad veel kübara all olevad lehvikuosad ära, nendes ei olevat ka väidetavalt midagi. Meie pole neid eemaldanud, oleme lihtsalt kogu kübara tervelt ära kuivatanud.

Ja kui on ära kuivanud, saab hakata otsast krõbistama?

Tipp: Ei, siis tuleb nad sügavkülma panna, selle protsessi mõte on selles, et see halba enesetunnet põhjustav mürkaine sealt lahkuks. Sügavkülmas peab ta lihtsalt läbi külmuma, pole vaja teda seal külmas nädalat või kuud hoida.

Ja siis mamm-mamm?

Tipp: Ei veel, kui seened külmast välja võetakse, siis tuleb nad uuesti kuivatada. Kui see protsess on ka tehtud, siis on nad juba krõbedad nagu küpsised.

Jube küpsiseisu on juba praegu peal!

Täpp: Siis tuleb nad panna õhukindlasse purki või, veel parem, vaakumpakendisse. Seal säilivad nad kõige paremini.

Oot, aga miks ma suhu ei või panna? Ma olen ise vaakumpakend!

Tipp: Sellepärast, et nüüd järgneb seismisprotsess, mis võiks kesta kaks kuud. Selle ajaga on kõik kahjulik seenest lahkunud ja siis võib tõepoolest krõbistama hakata.

Olgu. Neelan pettumuse alla. Kaks kuud. Ütleme, et see on nüüd läbi!

Tipp: Kübarad jäävad ilusad terved, neid saab niisama süüa, aga soovi korral võib neid ka veskis peenestada. Ma olen tarvitanud neid ka kapslitsesse panduna. Iga päev üks kapsel, kapslis natuke alla grammi, tegin sellise mikrodoseeringuga kuuri, kolm kuud järjest. Mikrodooside puhul midagi psühhodeelset muidugi ei tunne.

Mis mõte sellel siis üldse on?

Täpp: Punane kärbseseen ongi eelkõige sinu keha ja aju tervendaja. Rännakud sellega on täiesti omaette kasutusvaldkond.

Tipp: Eesmärgipärasus on erinev, kas tahad endale lihtsalt immuunsüsteemi, keha toetavat kuuri, või, jah, on sul plaan reisile minna.

Sellise tugevduskuuri puhul on gramm päevas piisav?

Tipp: See käib kehakaalu järgi, mulle on gramm paras. Aga kui ma teen rännakuid, siis mulle on okei kusagil 4-5 grammi. Kübarad on erineva suurusega, aga 4-5 kübarat keskmiselt on siis selline tõsine rännakudoos minule. Sellisele suurele mehele nagu Täpp kulub rännakule minekuks kusagil 9-10 grammi ringis.

Kuidas võrrelda kärbseseenega rännakut näiteks teravpaljakuga rändamisega?

Tipp: Nad on iseloomult natuke erinevad, aga mina absoluutselt ei alahinda kärbseseene rännakut ja see ei ole minu jaoks kuidagi teisejärgulisem ega halvem kui teravpaljakuga rännak.

Täpp: Võib olla vabalt ka nii, et suurem seltskond teeb rännakut, ühtedele toimib, teistele mitte. Kärbseseen ja alkohol ei lähe näiteks üldse kokku. Siis jäävad seene mõjud kas olematuks või on nad ebamäärased.

Tipp: Ma ise austan väga nii seene- kui taimekuningriiki ja ma tahan neid asju alati teha tseremoniaalses võtmes. Mõttes, et ma nagu täis austusega lähen sellesse rännakusse – teen enne altari, kutsun kohale vaimud, loodusstiihiad, avaldan austust, teen taotluse ja pärast siis tänan.

Äkki te kirjeldate kärbseseenega rännakut. Mida tunneb keha? Mida tunneb vaim?

Täpp: Kõik rännakud on erinevad. Miks nad on erinevad? Juba näiteks taotlused võivad olla erinevad. Edasi, kui puhtad me oleme. Väga-väga soovitav on umbes nädal enne rännakut kontrollitud dieeti teha, puhastada keha mõjutajatest ja see kindlasti võimendab kõiki kogemusi.

Millest see dieet koosneks?

Täpp: Ideaalis nädal aega lihavabalt, alkoholita, suhkruta, vähema soolaga, kohvita, teeta – kõik selline maha, mis mõjutab närvisüsteemi. Taimetee on okei. Et kui reedest plaanid trippi, siis esmaspäevast peaks hakkama ettevalmistusi tegema.

Väga sage kasutaja minust siis ei tule. Nädal kohvita tundub nagu nädal ajuta...

Tipp: Minu kärbseseenerännakud on kõik olnud väga sügavad, kui ma olen teinud neid austusega. On rännakud olnud alati ka tulemuslikud, aga eks ma olen ka ülitundlik. Korra me tegime seent kolmekesi. Kaaslased ei saanud peaaegu mingit tulemust, nad jõid punast veini juurde ega võtnud teemat tõsiselt, aga minul oli korralik kaleidoskoop. Nägin väga huvitavaid energiamänge ja õnnetunne oli tol korral ikka väga-väga tugev.

Ja on olnud ka selliseid meeletult sügavaid rännakuid, kus seen on näiteks avanud sellised iidsed pärimusmustrid. Ükskord jäin ma ka loop'ima. Selle tingis see, et ma ei läinud rännakusse puhtalt, vaid väikese frustratsiooni ja närvilisuse pinnalt. Jäin loop'ima, ei saanud sellest enam välja. Siis palusin abi, abilised tulid, aitasid mind sealt välja. Kui see rännak lõppes, siis ma sain aru, et see oli tegelikult hea õppetund, et ma oma elus ka tegelikult kohati loop'in ja see näitas seda kuidagi eriti selgelt ja intensiivselt.

Kärbseseene visuaalid?

Tipp: Ikka on, alati on olnud, minul alati.

Täpp: Ägedad visuaalid. Ja sellised kuidagi positiivsed!

Räägiks veel korra sellest organismi tugevdamisest seenega.

Tipp: Punane kärbseseen on võimas imuunsüsteemi toetaja. Ta ei mõjuta mitte ühtegi organit otse. Kogu töö, mille ta teeb, teeb ta läbi aju ehk tegeleb füüsisega aju kaudu.

Said sa sellest kolmekuulisest kuurist mingeid käegakatsutavaid tulemusi ka?

Tipp: Ma olen suht terve inimene, mistõttu ma ei saanud silmaga märgatavat tulemust, aga ma ei usu, et ta mulle ka midagi halba tegi. Hea toidulisand lihtsalt.

Te mainisite mingit taotlust. Mis see on?

Tipp: See asi, mida sa seene käest palud.

Täpp: Kui asi läheb loop'ima või kaootiliseks, on taotlus alguspunkt, kuhu saab tagasi tulla. See on nagu päästepaat. Seepärast ongi mõistlik minna rännakule mõttega, mitte niisama vaatama, et mis saab. Sul võiks olla, jah, taotlus ja siht.

Tipp: Seenemaailmaga nalja ei ole. See on vanemaid ja suurimaid süsteeme maakeral. Seened ühendavad täiesti erinevaid eluvorme. Ka meid loodusega, sest meie organismis on samuti seened erineval kujul esindatud. See paneb mind kõigega ühendust tundma.

Olen kuulnud Lapi vanamutist, kes kasutas kärbseseent, et jõudu saada. Sõi koguse sisse ja siis virutas jala 20 km eemal asuvasse naaberkülla sõbrannale külla.

Tipp: Jah, seen tegeleb füüsisega. Teed taotluse ja saad selle jõu. Lõuna-Ameerikas on selleks olnud läbi aegade kokalehed.

Täpp: Siberist oli mingi reisisaade, näidati kärbseseenest tehtud tinktuure ja salve. Need viimased pidid olema hea ravivõimega haavadele.

Pärast seda artiklit istub igas metsatukas abipolitseinik ja vaatab, mida te korvi panete

Täpp: Euroopas on Rumeenia ja Holland maadeks, kus punane kärbseseen on ära keelatud. Austraalias ja Tais pole samuti mõistlik sellega liputada.

Hahaha, Rumeenias saavad nad endile selle eest seal Draculat ninna tõmmata. Aga kas seda ohtu ei ole, et kui inimesed seda juttu loevad, on võib-olla kogu Eestimaa rahvas metsas?

Tipp: Päris nii lihtsalt see asi ei käi. Kui seene tarbimiseks ettevalmistamine kestab kaks kuud ning ettevalmistav paast veel juurde, siis hetkeemotsiooni või lõbujanu pärast enda seenega segi kammimine teemaks ei tule. Pealiskaudsel lähemisel see asi ka ei toimi. Proovitud.

Täpp: Siin taga on põlvkondasid pidi edasiantud tarkusi ja teadmisi ja kõike tehakse sügavas austuses. Metsa kiire naudingu järele järjekorra tekitamine oleks sellele kultuurile karuteene. Inimene, kes ei suuda või ei taha end teemaga sügavamalt kurssi viia, ei saa seenest tervikut ja tema kogemus on sellele kooslusele kahjuks.

Aga veel huvitab mind, et kui kaua üks kärbseseene rännak kestab?

Tipp: Kolm-neli tundi. Paar tundi on intensiivsem, siis on selline rahulik järelkajamine. Tegelikult ta jääb sinuga tööd tegema kauemaks, seniks, kuni ta sul organismis on, aga see osa, mida sa tunned, on jah 3-4 tundi.

Veel üks küsimus. Kas ma võin kärbseseenest sõltuvusse jääda?

Tipp: Ei, seenega on see huvitav asi, et ma ei taha seda koguaeg teha, et see pole kuidagi sõltuvuslik. Ma ei mõtle sellele teinekord nädalaid või kuid, aga siis ühel hetkel seen jälle kõnetab.

Täpp: Tipp on tuhandeid ja tuhandeid kordi katsetanud ja mida ei ole, on sõltuvus! Aga kui tõsiselt rääkida, siis ei.

Tipp ja Täpp jõudsid vahepeal autoga Pärnu linna ja neil tuli plaan sööma minna. Täis suuga aga teadupärast ei räägita. Seega tuleb selle koha peal otsad kokku tõmmata. Mina, Ypsilon ja Ypsiloni lugeja tänavad teid kallid Tipp ja Täpp südamest. Saime tänu teile jälle jupi maad targemaks. Oli tore arutlus.

Täpp: See polnud mingi arutlus.

Kuidas ei olnud?

Tipp: Niimoodi küll normaalselt ei arutleta...

Mulle tundus nagu...

Täpp: Me leiame sulle ühe arutluse jaoks neid seeni! Et sa saaksid aru, mis asi arutlus üldse on.

Ahah...

Tipp: Et sa saaksid selle kogemuse meie jutule juurde.

Täpp: Et see oleks siis meiepoolne panus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles