Järgneva nelja aasta jooksul lakkab Henn Põlluaasa sõnul Eestimaal rahvusriik eksisteerimast. Maailmas on küll ärevad ajad, aga hetkel Eesti omariiklusele ainsaks ohuks olev Venemaa on end Ukrainas jõust tühjaks pigistamas ning meie kuulmine NATO-sse ja Euroopa Liitu peaksid suure tõenäosusega ka järgneva nelja aasta jooksul meile omariikluse tagama.
Nõndasama ei ole nelja aasta jooksul eesti keele käibelt kadumine tõenäoline. Niisamuti tundub uskumatu, et eestlaste etniliste alamrühmade – võrukeste, mulkide, saarlaste, hiidlaste ja setudega – nelja aasta jooksul midagi drastilist ja pöördumatut juhtuda saaks. Uurimaks, mida Põlluaas rahvusriigi kadumise all mõtleb, otsustas Ypsilon temaga intervjuu teha.
Aga et silmast silma jutuajamine ei pruugi alati ammendavaid vastuseid anda, kutsusime kohale meediumi, panime Ypsiloni kontori põrandale suure paberilehe, joonistasime sellele tähed ja numbrid ning nende vahele asetasime taldriku. Kahele poole paberilehte panime põlema küünlad.
***
On valimistejärgne õhtu, kell on pool 11 õhtul, meie koos meile appi tulnud meediumiga ootame pingsalt, et Põlluaas magama jääks ja me saaksime oma ekperimentaalintervjuuga alustada. Ühendumiseks Põlluaasa alateadvusega on meil tarvis, et ta kolmanda staadiumi deltaunne vajuks. Meedium puudutab aeg ajalt taldrikut, vaatab meie poole ja ütleb kahetsevalt pead raputades: «Siiberdab aina ringi.»
Kell 00 on Põlluaas uinunud. Meedium tunneb alfalainete asendumist ebaregulaarsete teetalainetega. Südametegevus ja hingamine on aeglustunud, lihased lõdvestunud. Põlluaas räägib midagi unes, jutt jääb meediumile arusaamatuks. Põlluaasa vasak jalg tõmbleb. Veel paarkümmend minutit.
Ei. Kell on 00:30. Ekstrasenss puudutab taldrikut ja raputab meie poole vaadates taas pettunult pead. Põlluaas tõusis üles ja läks kusele. Kõik algab uuesti – Põlluaas laseb WC-s vett, ronib tagasi voodisse ning 10 minuti pärast tajume uuesti tema südametegevuse ja hingamise aeglustumist.