LÕUKSIST TEOORIAS JA PRAKTIKAS ⟩ Varesele vangistus ja harakale hagi – vägivald pole hea kummalegi osapoolele

Ülikoolis diplomeeritud, tänavatel praktiseerunud ning kohtus süüdimõistetud poeet Mait Ülejõe avab põhjalikult konfliktiolukordade spetsiifilist psühholoogiat, sotsioloogilist raamistikku ning jagab oma kogemusi nii hambaproteesidest kui ka hullunud narkomaani kägistamisest.

«Sokusarved» on enesekaitsetehnika konfliktiolukorras, kus provokaatorite ühedimensioonilistele ähvardustele vastatakse soku kombel. Hoogu võttes, jalgu kordamööda vihaselt mööda maad lohistades, mõlema käe nimetissõrmi peas sarvedena kujutades puksitakse provokaatorile kõhu või õla piirkonda. Eesmärgiks on stereotüüpsete napsiste kilejopedega agressorite desorienteerimine. Tegemist on eelkõige mentaalse kui füüsilise praktikaga, kuid eeldab vilumust mõlemas valdkonnas. Spetsiifikast räägitakse hiljem.

Tehnikat võib loomulikult kuritarvitada samuti konflikti algatamiseks, kuid lähtume eelkõige enesekaitse perspektiivist. Samas ei oleks enesekaitset absoluutselt tarvis, kui poleks küllaldaselt ärplevaid diletantidest võitlusspordi praktiseerijaid. Visuaalselt markeerivad neid läikivad kiilaspead, läikivad kile- või mullijoped ning mustad viksitavad kiire disainiga jalanõud. Läikivus sõltub tihtipeale sotsiaalsest hierarhiast. Leidub hulgaliselt ka tavalisi kiledressivendasid, kes läike eest hoolt ei kanna. Rusikareegel – karta tasub rohkem viimasena mainituid. Mida primitiivsem, seda ettearvamatum ja ohtlikum. Kirjeldatud tunnused ei pea muidugi alati paika, kuid mõtlemise heuristikutel inimpsüühikas on evolutsiooniliselt oluline koht. Sellest tuletame ka stereotüübid, mis tahes tahtmata peavad rohkemal korral paika, kui ei pea.

Evolutsiooniline loogika seisneb järgnevas organismide psüühilises protsessis. Teatud tingimuste või sündmuste jadade kattuval esinemisel prognoositakse eelnevate põhjal konkreetne tulem ehk järeldus, sest mainitud tulem mainitud konkreetsete jadade kattuval esinemisel juhtub oluliselt tihedamini, kui see ei juhtu. Seetõttu on munapäine, laialt poseeriv, sahisevas kiledressis, komplekti kuuluvates tossude ja kingade vahepealset meenutavates munamentaliteeti esindavates etikettjalanõudes jalad harkis seisev tegelane tõenäoliselt ohtlik ning valmis agressiooniks. Tasub rõhutada sõna «tõenäoliselt». On ka sõbralikke ja moraalseid munamentaliteedi eestvedajaid, kuid viimased kipuvad osutuma pigem erandiks. Jaksu neile.

Jõudes tagasi sokusarvede tehnikani. Soovituslikult on tehnika mõeldud pigem edasijõudnutele või lihtsalt peast põrunutele. Algajatel, kes tehnikat rakendada soovivad, tuleb olla enesekindel ja järeleandmatu. Tegemist on pisut ennastsalgava tehnikaga. Seetõttu ei ole see algajatele esmasena ka soovituslik. Katsed on näidanud, et tihtipeale õnnestub sokuna vastased edukalt desorienteerida ning esialgne agressioon kipub lahtuma. Agressor pole säärast tehnikat suure tõenäosusega varem kohanud ning segadusest või hirmust loobutakse oma esialgsetest kurjadest kavatsustest. Mõnel juhul aga sokusarve tehnika ei toimi. Sel juhul ollakse väga avatud tulevaks rünnakuks ning tagajärjel võib tehnika rakendaja suuresti viga saada. Seetõttu on tehnika pigem soovitatud edasijõudnutele või lihtsalt peast põrunutele.

Loobudes sokusarvetehnikast kui juhtivast strateegiast konfliktiolukorrast väljumisel avanevad järgnevad variandid. Võimalik on võtta vastu vaba löök ning seejärel vastata oma löögiseeriaga. Niiviisi on tegu kindlalt enesekaitsega, mitte rünnakuga. See meetod on aga äärmiselt ennastsalgav ja kahjulik. Näiteks võib ilma jääda hammastest ning hambaravi on kallis, proteesid on konfliktiolukordades haprad ja ebapüsivad ning eemaldatavad proteesid kipuvad lihtsalt ära kaduma. Tegemist on pikaajalise kahjuga.

Järgnev variant on lugeda agressori kehakeelest välja löögiks vahetult valmistuv asend ning sooritada vastulöök, mis jõuab kohale enne vastase lööki. Tegemist on vilunud taktikaga, mis nõuab osavust. Kontraseptsioon suurema vägivalla sünni ennetamiseks. Selle meetodi puhul ollakse aga potentsiaalselt avatud kahtlustustele, süüdistustele ja tsiviilhagidele. Tihtipeale on tüli algatajad, kes vägivallast viisakale verbaalsele keeldumisele ei allu, kaotades kibestunud ning neil võib olla tunnistajatest sõpru ja sündmustikule võib jõuda politsei, kes paraku võib seetõttu alustada valest poolest kallutatud menetlust.

Kirjeldatud on lühidalt erinevaid taktikaid, sündmustikke ning tulemusi konfliktiolukordadest. Järelduseks võiks võtta moraali, et vägivald pole kellelegi hea. Ei võida sellest kumbki osapool.

Proteesidest ja hambaarstidest

Sokusarvi kasutades jäädi ilma esialgu ühest esihambast. See viis omakorda aastate jooksul kahe järgneva esihamba deformeerumiseni. Viimase teostasid küll hambaarstid. Peale aastaid kulukat hambaravi ning erinevate proteesidega eksperimenteerimist võib olla veendunud, et laste hirm hambaarstide ees on täielikult põhjendatud. Samas tuleb jällegi kiita ühte eraldiseisvat hambaarsti, kes lõpuks suus surkivate lihunike tööriistadega deformeerunud olukorra normaalseteks esihammasteks ehitas.

Ainuke mõistuspärane järeldus ülal kirjeldatud tulemite põhjal oli loobuda sokusarvede ja esimese löögi vastu võtmise tehnikast. Teatud proteesid kipuvad kergesti purunema, teised jällegi kergesti kaduma. Sildproteesi näol viilitakse kaotatud hamba kõrval olevad hambad väikesteks proteesi kinnitavateks taladeks. Juhul kui proteesiga peaks midagi juhtuma, näeb protseduuri läbinud indiviid välja umbes nagu väljavõte kunagistest TV6 halbade õudukaõhtute tegelastest. Eheda näitena meenuvad filmiseeria «Vale pööre» kannibalistikud värdjad. Kusjuures uut proteesi ei saa hetkeliselt. Selleks tuleb oodata isegi nädalaid, kuni tehnik seda valmistab. Hambast jäädi esialgselt ilma nukitugevdustega krossikinnastega sooritatud löögist, kuid aastaid kestnud kulukas hambaravi kujundas lõpliku naeratuse. Viimase kulukus võib osutuda suuremakski kui tsiviilhagid.

Laskudes lühidalt mõningate konfliktiolukordade spetsiifikasse ja nende tulemitesse

Ülalmainitu vältimiseks mindi üle eelnevalt kirjeldatud löögi ennetamise tehnikani. Vilunud löök teeb tõenäolisemalt vähem kahju kui vilumata vehkimine ning lämmatab konflikti juba eos. Suurem kahju ja vägivald jääb sündimata. Nii võiks loogiliselt järeldada. Tegelikkuses aga võib viimane viia tsiviilhagideni ja kohtulike karistusteni. Tagajärjed vilunud löögi sooritajale võivad tekitada konflikti alustanud, kuid selle kaotanud kibestunud kitupunnid.

Nimelt võivad kõrvalseisjad teha kõne politseisse. Öises kesklinnas võib patrull üpriski kähku kohale jõuda. Võimalik, et kõrvalolijad ei näinud konflikti terviklikku olemust ega provokatsiooni, kuid nägid vilunud lööki või lihtsalt kedagi maas lebavat. Juhul kui politseinikud hakkavad sündmustikku uurima ja ümberringseid küsitlema, ei ütle kibestunud konflikti alustanud, kuid kaotanud tegelane tõenäoliselt, et tema seda alustas.

Süüdistab aga hoopis ennetava löögi tehnika kasutajat. Samuti võivad teda pooldada kõrval seisvad semud või ainult konflikti lõppolukorda näinud pealtnägijad. Arusaadav, et inimloomuses on äärmuslikus olukorras reageerida, kaitstes seda, kes paistab rohkem kahju saanud olevat. Niiviisi võib alata kallutatud menetlus ning ka see enesekaitse taktika võib lõppeda sooritaja jaoks kahtlustustega, süüdistusega ja tsiviilhagidega.

Marus (süstla)narkaritest ning sellest, kuis iseennast nokauteerida

Vaatamata ülal kirjeldatud hulgalistest negatiivsetest tulemistest seoses sellega, mis puutub vägivalda, võib paratamatult tulla ette olukordi, kus lihtsalt tuleb ennast kaitsta. Näiteks linnapildis arvestatavalt esindatud narkomaanide või lihtsalt tugeva narkopaugu all isikute eest. Neid võib kohata eriti öises või varahommikuses linnakeskkonnas.

Kord kohati linnas marus narkarit, kes narkari kaaskondlase sõnul oli süstinud ecstasy ja amfetamiini kokteili. Säärased tegelased on äärmiselt ettearvamatud, ohtlikud ja raskesti alistatavad ka vilunud tehnikatega. Samune mainitud nahktagis narkar, punnis õudu äratavate silmadega, rinnataskus süstimiskomplekt, lähenes esialgu sõbralike soovidega ning nõudis mitmelt erinevalt isikult kallistusi. Üks isik keeldus kallist üpriski konkreetselt ning selle peale nõudis narkar rusikavõitlust. Kallist keeldunud isikul ei jäänudki muud üle, kui narkariga võitlusesse asuda.

Võitlus oli üpriski karm, sest narkar ei andnud kuidagi järgi, vaatamata sellele, et ta oli juba maha heidetud ning ta pea põrkas jalahoopide tõttu vastu munakive alla ja üles. Silmad olid aga sama punnis ja maniakaalsed. Lähedal asuv turvamees ja kaasinimesed sekkusid ning narkari agressiooni neutraliseeriv isik eemaldus. Narkaril aga olid teised kavatsused.

Hetkelise pausi ajal oli narkari kaaskondlane jõudnud talle süstida uue jupi-antsu kokteili ning marus narkar kargas samale isikule küünte ja hammastega kõrri. Sai siis uuesti kolakat ning jahtus hetkeks maha. Selleks ajaks oli narkariga võidelnud isikul riided puruks rebitud ja tal oli narkari nuhtlemisest küllalt. Olles sündmuskohast eemaldumas, oli narkar taas dopingut tarvitanud ning jooksis juba järgi. Nagu mainitud, oli narkarit esialgselt nuhelnud isikul juba küllalt ning sekkuma pidi järgnev isik, kes hoiatas narkomaani ja käskis tal lahkuda. Narkomaan aga tükkis aina edasi.

Peale kahte vilunud paremsirget näkku pööras narkar vaid pead, kehitas õlgu, ega ilmutanud märkigi alla vandumisest. Selle puhul tuli narkar võtta giljotiin-haardesse. Olles kuskilt kuulnud, et 10 sekundit on okei kägistada, lähtuti sellest ning kägistatigi 10 sekundit narkarit mainitud võttes. Lastes haarde vabaks, kukkus narkar nagu kalts munakividele, teadvusetult. Koha peal turgutati ta üles ning jäeti ta oma kaaskondlastega kiirabi ootama. Samal õhtul pidutses narkar juba edasi, suurt kahju ta ei saanud. Sellest tasub tuletada, et löökidega tugeva ergutipaugu all olevat narkarit enamasti ei peata, ning kui säärast tegelast ei ole võimalik vältida, tasub võimalusel kasutada kägistusvõtet, mis narkari võimalikult kahjutult neutraliseerib.

Viimasel juhul oli tegemist väga eheda ja ohtliku elukutselise narkomaaniga. On olnud olukordi, kus on kokku puututud vaid hetkelise narkopaugu all isikutega. Ka viimased võivad olla ettenägematult agressiivsed. Niiviisi, püüdes säärase isikuga verbaalselt olukorda lahendada, on satutud tugeva löögi otsa, mis küll veel ei nokauteerinud, kuid põhjustas piiripealse seisundi. Säärasel hetkel pole muud teha, kui anda endast parim ja tugevaim löök, lootes, et see narkari peatab.

Mainitud korral õnnestus aga astuda lööki sooritades äärekivilt alla ja lennata otsaesisega asfaltisse. Viimasest tuletame õpetuse, kuidas ennast nokauteerida. Edasine on kirjeldatud vaid kõrvaltnägijate seletuste järgi.

Olles lennanud näoga asfaltisse, olevat püütud veel paar korda end püsti ajada, kuid püüdlused lõpetasid narkaripoolsed jalalöögid näkku. Kiirabil õnnestus nokauteerunu aga 15 minutit hiljem vaid nuuskpiiritusega üles turgutada ning üritus lõppes suure auku meenutava haavandiga otsaesisel ja näokolju murruga. Õnneks oldi aga varasemalt mindud pangatöötaja tervisekindlustuse turundamise õnge ning juba nädala pärast sai kindlustuselt saadud rahadega edasi pidutsetud. Noorusea võlud, mis muud.

End kogemata nokauteerides ja seekaudu võitlust kaotades ei pidanud kannatama ühegi kahtlustuse, süüdistuse ega tsiviilhagi pärast. Niiviisi sai hoopis nautida tervisekindlustuse hüvesid ning rüübata soojadel suvepäevadel kosutavat ja tervistavat alkohoolset nektarit.

Lõpptulem viimsete soovitustega – varesele vangistus ja harakale hagi

Realistlikult järeldades ei ole ka viimane just optimaalne seisund mõistuspäraseks ja tervislikuks elutegevuseks. Lõplikuks kokkuvõtteks mõningatele määravatele detailsetele stsenaariumitele, milleni vägivald viib, jõuab taaskord lihtsa järelduseni, et vägivald pole suuremas pildis hea kummalegi osapoolele. Viimane võib tunduda enesestmõistetav, kuid inimloomuse primitiivsuses asi nii olla ei pruugi. Tasub eneseteadlikku mõistust kasutada, temperamenti kontrolli all hoida ning pingete maandamiseks minna parem poksitrenni.