KIIRREAGEERIJA SURM LASKETIIRUS ⟩ Elmar Vaher ütles, et ega load ei sõida ju
Kui 2021. aastal hukkus lasketiirus noor kiirreageerija, ilmnes mitmeid puudujääke ja probleeme – näiteks poleks selles konkreetses lasketiirus tohtinud automaatrelvadest tulistada, kasutatud laskemoon tekitas küsimusi ning ühel kahest instruktorist ei olnud vastavat luba taolise harjutuse läbiviimiseks. «Pealtnägijale» antud intervjuus tunnistas Elmar Vaher kõiki neid probleeme, tõi põhjuseks raha puuduse ning ütles sisuliselt, et ega load ei sõida ju.
Lasketiir, kus kiirreageerija Joonas Männik hukkus, oli tsiviillasketiir, kus ei oleks tohtinud rünnakrelvadega üldsegi tulistada, ent kiirreageerijad käisid seal korduvalt harjutamas. Vaher selgitas: «Me võime spekuleerida selle üle, kui oleks mingi paber olnud, et see tiir on kuidagi teistsugune või oleks olnud siseministri määrus politsei lasketiiru kohta, siis see ei oleks Joonast ellu jätnud.»
2014. aasta suvel pidas liikluspolitsei mind tehnoülevaatuse puudumise tõttu kinni ning auto registreerimistunnistuse ja juhiloa küsimise peale, oli mul ette näidata ainult esimene. Viisakalt juhatati mind Škoda Superbi tagaistmele, kus selgitasin, et mul on autokool ja teooriaeksam tehtud ning et kui praegu trahvi saan, siis kehtiva karistuse tõttu lükkub lubade tegemine aasta jagu edasi. Sellises olukorras soovitati üldmenetlust kiirmenetluse asemel.
Mulle kinnitati, et load siiski sõidavad, kuid kuna olin tagajärgedest teadlik, sain kuu hiljem üldmenetluse otsusega 200 eurose miinimumtrahvi. Sain ka load kätte, sest üldmenetlus andis mulle 44 päeva aega sõidueksami läbimiseks, kuniks karistus reaalselt kehtima hakkas.
Seega mu jutt, et «me võime spekuleerida selle üle, kui oleks mingi paber olnud, et peale ARKi sõidueksami läbimist oleks mu sõiduoskus kuidagi teistsugune või oleks olnud siseministri määrus mu sõiduoskuse kohta, siis ei oleks ma olnud kaasliiklejatele väiksem oht», ei päästnud mind.
Politseinikud ise olid mõistvad ja toredad. Oleks neil rohkem aega olnud, oleksin nad koju teele ja koogile kutsunud – kinni peeti mind kodunt paari tänava kaugusel. Mis seal ikka, nad tegid oma tööd ja ma tahtsin lihtsalt poest jäätist.
Sellel traagilisel päeval lasketiirus harjutasid instruktorid ja kiirreageerijad kahes rühmas sööstmist ja katmist. «Pealtnägija» loost selgus, et sisekontroll leidis, et ühel kahest instruktorist – just sellel, kes seisis Joonase rühma taga – puudus pädevustunnistus sellise harjutuse läbi viimiseks.
Vaher kommenteeris «Pealtnägijale»: «Tõepoolest, Eestis läbitud kursuse tunnistust tal ei olnud. Aga ma ei näe siin probleemi. Ta on kogenud mees, aastaid töötanud kiirreageerijana. Ja nagu ma mainisin, läbinud mitmeid-mitmeid koolitusi nii Eestis sees kui ka välisriigis.» Ta lisas: «Paber ei tee ühtegi instruktorit veel paremaks. Tänaseks, tõepoolest, me oleme oma korda muutnud, et instruktoriks ei saa inimene, kes ei ole läbinud sisemist instruktori koolitust, mis kestab umbes 260 tundi.»
Nüüd paar kuud tagasi, kui mul aegus tervisetõend ja juhiload kaotasid ajutiselt kehtivuse, olin juba distsiplineeritum ning sõitsin taksoga perearsti juurde ja hiljem kontorisse tööle. Seekord 20 eurot vaesemana kirusin ennast, et aeguva tõendiga varem ei tegelenud, ning kafkalikku bürokraatiat – ega siis tervisetõend ei sõida.
Aga 20 eurot oli väike hind selle eest, et mitte jälle Škoda tagaistmel istuda ja liikluspolitseinikule selgitada: «Tõepoolest, Eestis väljaantud ja kehtivat tervisetõendit mul ei ole. Aga ma ei näe siin probleemi. Ma olen kogenud mees, aastaid ringi sõitnud. Ja nagu ma mainisin, läbinud üle 100 tuhande kilomeetri nii Eestis sees kui ka välisriigis,» ning lisada: «Paber ei tee ühtegi autojuhti veel paremaks.»
Las siis praegu kohus ja prokuratuur menetlevad, kas paber annab tööstaaži juurde või ainult kelmuse süüdistuse.