Nõukogude Eesti poeet ja proosakirjanik Juhan Smuul oli usklik mees. Täpselt samasugune, nagu on kirjanik Mait Vaik. Smuul uskus jäägitult kommunismi ning jumaldas selle verist praosti Stalinit. Vaik on tõsikristlane. Smuul, siiralt uskudes ja propageerides kommunismi, on tänapäeva arusaamade järgi selgelt kommunismikurjategija. Samamoodi kannab Smuuli bareljeefi mahavõtmise eest seisev kristlasest kirjanik Mait Vaik kaassüüd ristisõdade eest ning on mentaalne osapool kõikide kristlike preestrite kloostrites sooritatud pedofiiliakuritegudes.
Kui me nõuame Smuuli bareljeefi mahavõtmist, peaksime nõudma ka kõikide Sõpruse Puiestee laulude, mille sõnade autor on Mait Vaik, käibelt kõrvaldamist ning tema osalusega müügis ja ringluses olevate helikandjate hävitamist. Samuti peaks tegelema Vaigu laulutekstide kustutamisega inimeste mälust. Kindlasti peaks Vaik eesti rahvale tagastama oma laulude pealt teenitud kasumi ning maksma need teise Ümera lahingu ohvrite järeltulijatele.
Napoleoni kooki olete söönud, eksole? Mis tunne oli, teades, et Napoleon oli rassistist massimõrvar, kes lasi maha tappa 100 000 Kariibi mere saarte, Haiti ja Guadeloupe'i elanikku? Päris okei kook mu meelest, absoluutselt ei tunne 100 000 Kariibi mere saarte, Haiti ja Guadeloupe'i elaniku kõrvalmaitset. Miks?
Selle pärast, et valu aegub, ja päris kiiresti. Umbes mingi paarisaja aastaga. Haiget saanud inimeste ja nende lähimate järeltulijate lahkudes saab valu põhjustanud sündmusi ilma kohe sügelema hakkamata hinnata. Nõukogude okupatsioon ja Stalini pask on lihtsalt veel liiga värske, Põhjasõja ajal toimus siin kordades hullemat. Putini ajalooline lemmik Peeter I oli jälk massimõrvar, temagagi on eesti rahvas ja muu maailm ammuilma rahu teinud. Ja mõelge, meie president elab massimõrvari suveresidentsis ning Kadriorgu nimetame ikka massimõrvari naise järgi.
Smuul oli väga hea kirjanik. Keegi ei sunni ju kedagi tema punast paska lugema, aga tal on head ja paremat kraami küll ja rohkem. Ene Mihkelson ütles tema kohta, et üks andekamaid, ainult et harimatu. Mihkelson, kel olnuks nagu põhjust, kuna ta nõukogude ajal nomenklatuuri poolt kiusata sai, ei olnud Smuuli ega kellegi teise peale kuri. Kurjad kohtumõistjad on nüüd ei tea kust välja ilmunud ja asunud ajaloost asju välja kirjutama. Ja ühel päeval, kui valu on üle läinud, avastatakse, et ajaloos on tühi auk, sest suur osa kedagi häirinud tegelastest ja sündmustest on sealt välja kirjutatud.