LAHENDUSETA MÕRVALUGU ⟩ Lubadus maksab ka midagi

On veebruari lõpp. Mingi rahamagu tellib sinult tööampsu, ükskõik millise, näiteks puulõhkumise, tellib teenuse oma sõbrale, kellel on 20 ruumi kasepuid õue peal ja elamine maha jahtumas. Rahamagu lubab pool raha ette maksta. See rahamao sõber, nimetame ta külmetavaks meheks, helistab sulle ise ka ja on ette tänulik – ta on pikalt külmas ja rõskes toas lebanud ja näeb nüüd sinus päästjat. Tunne on hea, väike tööots, saab paar päeva füüsilist tööd teha ja siis väikse kopika eelarvesse juurde. Saate kõik kolmekesi puuhunniku juures kokku ja vaatate seda, seejärel üksteisele mõistvalt silma.

Paari päeva pärast helistab külmetav mees ja küsib, et millal siis sooja saab. Vastad, et kohe peaks saama. Ettemaks laekub, seejärel hakkame puid lõhkuma. Lubad, et teritad seni ajaviiteks kirve ära.

Nii lihtsalt see siiski ei lähe. Kahe nädalaga pole rahamagu liigutama hakanud, külmetav mees ikka aeg-ajalt helistab ja uurib. Töö tellinud mees ütleb telefonis, et kohe, oli lühike nädal vastu pühasid, uuel paneb asjad liikuma.

Võtab ühendust keegi teine mees, tal on ka hunnik puid lõhkuda. Vangutad pead ja ütled ära, sa ei jõua, sul on uuel nädalal karm töö ees. 20 ruumi puid. Pealegi on sul muud tegemist ka: auto läheb enne ülevaatust remonti, naisel on juuksuriaeg ja lapsel on mingi lasteiakaaslase sünnipäev batuudikeskuses. Siis tuleb juba kolmas mees oma puudega, sa pead temalegi ära ütlema. Raha on vaja, aga no ega sa ei jõua ikka ennast lõhki tõmmata.

Uus nädal jookseb, rahamagu on kadunud, ta ongi väga hõivatud inimene. Külmetav mees helistab, lõdiseb, aga on samas väga viisakas. Millal sa tuled? Millal? Sul on rahad otsas – autol tehti käsipidur korda, naise juuksuri maksid kinni ja laps ajas batuudikeskuses mingi kalli vaasi põrandale kildudeks. Sa ütled külmetavale mehele, et rahu, kõik laheneneb. Saad rahamao lõpuks telefoni otsa, see ütleb sulle samamoodi, et rahu, kõik laheneb.

Võtad sada euri võlgu. Küla peal on üks jorss, kel on ja kes annab. Aga see jorss on lahtise käega, talle tuleb õigel ajal ära maksta, muidu on asjad halvasti. Aga ses mõttes on puudelõhkumise asi juba nii kaua viibinud, et kohe-kohe peaks lahenema. Külmetav mees samas enam ei helista, võib-olla on surnuks külmunud, igal juhul tore mees oli. Samas ega mul temaga ju äri pooleli ei jäänud. Kuigi ülipiinlik on tema ees. Ta vaatas nii siiralt, lootusrikkalt ja tänulike silmadega...

Vaatad kalendrisse, 1. aprill. Puulõhkumise saaga algusest on terve kuu möödas ja täna peab jorsile laenatud raha tagasi maksma. Võtad julguse kokku ja helistad. Tüüp on mõistlik ja lepib sel nädalal intressidega. Võtad intresside jagu ämmalt 50 eurot võlgu, ega uute hammaste suhupanemine on kallim.

Töö juurest helistatakse. Ülemus muretseb, et oled kuidagi hajevil ja see väljendub tulemustes. Helistad rahamaole, see ütleb, et esmaspäeval teeme lepingu ja sa võid arve saata. 25 euri ette, kui töö tehtud, siis saad ülejäänu. Seis on suht närune, pidi ju 50 kantama, samas ega 25 päästaks ka midagi.

Vaatad kalendrisse. See näitab 18. aprilli. Ei tea, kuhu see aeg kaob. Rahamagu on jälle kadunud, samas 25 euri on sulle lubatud, sesmõttes on vaja uute intresside maksmiseks ainult 25 juurde laenata. Pole kusagilt, siis loed netist, et mingi pervert ostab naiste kasutatud aluspesu. Õhtul käid vargsi pesumasina kallal ja näppad sealt Malle roosad alukad. Pärast ütled naisele, et pesumasin sööb sokkide kõrval ka alukaid.

Saad perverdiga õhtul pargis kokku ja annad talle ka teise paari alukaid, mustade pitsidega. 50 koos. Selle kuu intressidega on korras.

Naine viib suhte perepsühholoogi juurde. Sa ei suuda seal sellest puuhunnikust rääkida, järgmine kuu on ees pikalt planeeritud Saaremaale sõit, see on ka enne palgapäeva. Samas kui saaks need kuradi puud lõhutud, mängiks kuidagi ehk välja.

Ülemus helistab, küsib, mis sinuga juhtunud on, kus sa oled. Palub, et sa leiaks aega oma asjad töö jurest ära viia. Vaatad kalendrisse, see näitab, et on 25. mai. Helistad rahamaole. See küsib, mis teema on?

Ütled, et ikka need 20 ruumi puid, inimene külmetab. Tüüp naerab, palub kraadiklaasi vaadata, lähed akna juurde ja tõesti, see näitab 25 kraadi sooja. Siis helistab see pervert, kellega sa äri tegid, saadab endast pildi sinu naise alukad jalas ja ütleb, et kui uut partiid aluspesu ei laeku, saadab need su naisele. Kasvõi Saaremaale. Jorss on ka sõnumi saatnud, homme on uus intressimakse. Ämm on sõnumi saatnud, temaga on see 50 euro teema, tahab su naisele ära kaevata.

Lähed kuuri, paned suitsu ette ja ohkad. Siis märkad, et seina najal on teritatud kirves ja paagipõhjas on paar liitrit bensiini. Sõidad kõigepealt laenuandjast jorsi juurde, lööd tal intresside eest alustuseks jala küljest ja siis kohe täissumma eest kirvega lagipähe. Edasi sõidad ämma juurde, tee peal saab kütus otsa, õhtu eel jõuad siiski kohale ja lööd tal välistrepil pea otsast. Võtad ämma jalgratta, sõidad oma ülemuse juurest läbi ning lööd selle pooleks. Edasi saad perverdiga kokku. Tal on su naise alukad siiani jalas, eemaldad need kirvega. Siis on juba pikem tee. Väntad linnast välja, rahamao juurde ning lööd kirve külje pealt talle pea sisse kinni. Tükk aega ajad kirvega ta naist ja lapsi taga. Niisamuti rotveilerit.

Lõpuks seisad kauaoodatud puuhunniku ees ning tõstad suure kasepuu lõhkumispakule. Hea oksteta puu, plaks ja halud kukuvad. Külmetav mees tuleb trepile ja naeratab.

«Tulidki?»

«Tulin,» vastad ning lööd uue paku kõlksatusega pooleks. Edasi vaikite. Hommikuks on 20 ruumi kasepuid halgudeks.

«Hea, kui on inimesi, kes veel sõna peavad,» ütleb külmetav mees lõpuks. Ta lõdiseb praegugi üle kere, aga see pole tõenäoliselt külmast. Võib-olla sellepärast, et sul on selle töötellija ajutükid pritsmetena rinnaesisel.

Jah, lubadus maksab ka midagi, mõtled. Kaugusest kostuvad politseiautode sireenid.