Põhjamaade julgeolekuteenistuste hinnangul on kolmandik Vene saatkonna töötajatest Põhjamaades Vene spioonid. Ametlikult on need inimesed saatkondade töötajate nimistus, kuid tegelikult töötavad nad Vene välisluureameti SVR-i või sõjaväeluure GRU või föderaalse julgeolekuteenistuse FSB heaks.

Ypsiloni hakkas huvitama küsimus, kui suur osa Eesti saatkondade töötajatest Põhjamaades ja mujal võiksid olla spioonid – kes ametlikult on saatkondade hingekirjas, aga tegelikult, de facto, Välisluureameti teenistuses. Ja kas neid tegelikult üldse on?

Välisluureameti põhiülesanne on luureinfo kogumine ja see kinnitab eesti spioonide aktiivset tegutsemist välismaal. Ja ka kodumaa pinnal ning piiri ääres tegutseb Kapo vastuluure; kõik me mäletame ka õnnetut Eston Kohveri saagat. Kui luuretöötaja nimi on Kohver, on igale konkureerivale luureametile selge, et seal kohvris ka midagi on.

Sama mõtlematu oleks saata Eesti piiridest väljapoole luureinfot koguma agent Täite Sulepea või, veel hullem, spioonitar Camera Durva. Aga asjaolu, et keegi pole Eestis ühestki kuulsast omamaisest spioonist kunagi ei rohkem kuulnud ega ka juttu teinud, ütleb, et eesti spioonid on kas väga head ja maailmatasemel või, vastupidi, üle mõistuse sitad.

Alustuseks – kuidas siin maal üldse spiooniks saada? Ja kas see on üldse võimalik?