NÄDALAVAHETUS Faktid, mis selguvad 39. ärkvelolekutunnil

Foto: Autor teadmata
, kuluefektiivselt alumise koti peal
Copy

Ma olen nüüd 39 tundi ja 36 minutit üleval olnud ja järgmised asjad on faktid. 

Ma ärkasin kell 6.45. Eile. Täna on juba täna.

Alumisel kotil on parim kuluefektiivsuse näitaja linnas.

Ma ei unusta enam mitte kunagi kodust lahkudes võtmeid maha.

Telefon peab ka olema alati laetud, aga defektne aku ei päästa sind. Peaaegu kaks kuud tagasi jalutasin linnast koos sõbraga Sõlesse. Ta läks koju ja ma kõmpisin edasi Metsiku Lääne suunas. Sõle Stati ees oli mendibuss ja kõrval tolknesid naarikud; mõlemat on kuluefektiivsena parem mitte kohata. Kõndisin edasi, et endale mentidest ja naarikutest eemal takso tellida. Telo taskust külma kätte viies kukkus aku 25 prossa pealt nulli. Lonkisin jalgsi mööda Paldiski maanteed koju ja ainuke mure oli, et samal ajal ei saanud muusikat kuulata. Ligemale kümnekilomeetrine rännak riivis kuluefektiivsuse nii maha, et koju jõudes jäin koheselt magama.

Täna jõudsin taksoga rajooni. Ilusti ja probleemideta, aga ka ilma koduvõtmeteta.

Õnnis on mees, kelle kõik pereliikmed magavad rahulikku ja sügavat und. Nii sügavat, et nad ei kuule ei fonoluku ega uksekella helistamist.

Maja ees ei ole mõtet nukralt hängida, naabrid näevad, et oled kuluefektiivselt koti peal.

Kui sa helistad tund aega järjest telefonile, mis ei vasta, siis saab ka toimiva akuga telefonil aku tühjaks.

Kell 5.45 ei ole mul hallukaid kodulähedases metsas, sest need on päris džinnid, kellega ma seal hängin.

Head on projekteerijad, kes panid ka mu terrassile pistikupesa, ja hea olen ka mina, kes ma koduvõtmete asemel lampi laadija kaasa võtsin.

Ma ei sure kell 6.30 alajahtumisse omaenda lukus terrassiukse taga kraapides.

Kell 7.00 avaneb XXX Maximas portaal nirvaanasse, mida näevad vaid laienenud kolmanda silmaga isikud.

Soundcloud on võrreldamatult parem kui Spotify. Mitte sellepärast, et tasuta, vaid seetõttu, et sealsel muusikal ei ole plastmassi maitset.

Kõik hommikused jalutajad Õika tiigi ääres pööravad mind silmates pilgu ära, sest tõde on valus näha.

Õnnelikkuse ja kurbuse vahe on pakettakna paksune. Ma ei ole kunagi oma kodus õnnelikum olnud kui täna kell 8.30 sinna lõpuks sisse pääsedes.

Kõik, absoluutselt kõik raamatud elutoa kahes riiulkapis on nüüd organiseeritud autori, žanri, temaatika, kõrguse, päritolumaa ja raamatuselja värvuse järgi.

Mu naisel on nüüd Exceli dokk nimega «Mu naise fiskaalselt vastutustundlik eluplaan aastaks 2023», kus kõik võrrandid on toimivad. Kuluefektiivsus on 29. tunnil muutumas ideoloogiaks.

Kõikidel asjadel alates kruvidest kuni üle-eelmisel aastal soetatud tarbekaupade tšekkideni on olemas oma koht – ja täna on see päev, mil ma selle neile leian.

Ühe kohaliku diivanitootja kangad on väga mõnusad semikassis peaga paitamiseks ja nad ei vaata esindussalongis viltu, kui sa veits määrid. Nädalavahetus ikkagi.

Inimene on võimeline tassima viieteistkilogrammist mullakotti ehituspoest koju isegi siis, kui ta ei ole juba 34 tundi maganud.

Kõik on võimalik. Eriti ärkveloleku 24. kuni 36. tunnil.

Kõik on ääretult absurdne. Eriti ärkveloleku 24. kuni 36. tunnil.

Pärast 36. tundi kaob absurdsus. Ka see on võimalik.

Silmad läigivad.

Süda läigib.

Kodu läigib ka.

Tagasi üles