VEIP JA SNUUS ⟩ Noored sikutavad Strawberry Milk Shake’i, maitsetud poepulgad on buumeritele
16. mai 2023, 12:05
Noorte suhted mitmesuguste meelemürkidega on läbi aegade head olnud. Tehku need ühendid, mis teevad, olgu need tagajärjed, mis nad on, peaasi, et saaks natuke aju stimuleerida või lihtsalt sõpradega keelatud asju teha – pohhui ju, elämä on laiffi. Statistikat ega teadust siin välja ei hakka tooma, aga väidan puhtalt oma kogemuse põhjal, et tubakas ja alkohol on kõigist variantidest noorte seas ilmselt kõige levinumad meelemürgid. Keskendume neist esimesele.
Pikalt turgu valitsenud tavasigaretid ja kakapruun mokatubakas on pealekasvava põlvkonna silmis hakanud populaarsust kaotama ning turgu on hoogsalt üle võtma asunud Hiina kemikaalide ja mikroplasti kokteilid ehk veibid ja tubakavabad snuusipadjad. Toimunud on pööre (eriti veibimaailmas), mille tulemusena paistab silma see, kelle tootest kõige rohkem erinevat tundmatut sitta leiab ning kelle pakendile kõige kõrgem nikotiinisisaldus on kirjutatud.
Kusjuures näiteks ühekordsete veipide keskmine nikotiinisisaldus on kordades kõrgem kui tavalises tobis. Kui veibid jäävad enamasti umbes 50 mg juurde pulga kohta, siis mõnede allikate osutusel leidub tavalises sigaretis keskmiselt 10–12 mg nikotiini. Ka isiklike kogemuste põhjal tunduvad need pulgad palju kangemad, ja seda ilmselt just nende keemilise koostise tõttu, aga samas jälle ei jäta veip tobihaisu juurde ning näeb «lahedam» välja.
See pulkadest tulev keemiline aur on kuuldavasti vee baasil ja imendub seetõttu kopsudes paremini verre. Sigarettidest tulevat seevastu keemiline aine, millel on pikad ahelad ning mida on kopsudel raskem kiiremini verre imendada, kuna molekulid jäävad kopsuseintele lihtsamini kinni. Tarbijad tahavad nikotiini otse veeni, kiiresti ning ilma mingi mässamiseta.
Veibi sees olevad ühendid on omamoodi müstika. Kedagi eriti ei huvita ka koostis, kui tootele on pandud uhke nimi koos eksootilise maitse ja vägagi silmapaistva värvilise pakendiga. Boonuspunkte annab veibile ka see, kui tossumasinal vilguvad tõmbamise ajal LED-tuled ja seda katavad näiteks Rick and Morty pildid.
Eriti mõnus neid nikotiinipulki minu arust tõmmata pole. Degusteerinud olen mitmeid, kuid absoluutselt kõik on kas kurgule suht-koht ebameeldivad olnud või pärast paariminutilist pahvimist iiveldama ajanud. Olen kuulnud ka inimestest, keda vaevab veipides pearinglus või kurgu täiesti tuimaks tõmbumine.
Üldjuhul kehtib minu arvates seaduspära, et mida värvilisem ja vilkuvam see pulk on ja mida veidram kuju sellele on antud, seda ohtlikum see ka on. Järgnev pole küll sage juhtum, aga ohtlikkuse teemal veel silmas pidada, et aparaadid võivad olla praagid ja kärssama hakata. Olen paar korda kuulnud tarvitajatelt sellist lugu, kus pulk on näinud töökorras ja õige välja, kuid pärast paari mahvi hakkab roppu kärsakamaitset tulema ja masin läheb lühisesse ning hakkab üle kuumenema. Ju siis on keegi kuskil Aasias unustanud juhtmed õigesti ühendada, ja seejärel saab neid hea tahtmise korral käsigranaatide või niisama pommina kasutusele võtta. Samas on juhtmeteema ka üks ainuke kasulik asi nende masinate juures: neid saab tihtipeale kodus Type-C otsaga laadida, kui tühjaks peaksid minema või kui ei taha enam vilkuda. (Tõele au andes peab tunnistama, et selline lühisesse minek on siiski pigem harv juhus.)
Sooviksin esile tõsta teada-tuntud tõdemuse, et isegi kui miski on seaduslikult reglementeeritud või keelustatud, siis leidub ikka tohutu hulk rahvast, kes seda miskit ihaldab. Seadust tuleb ju ikka rikkuda. Maitsestatud Hiina jura lükkamine võib küll keelustatud olla, kuid see ei peata ei müüki ega ka ostmist. On olemas must turg, kus muidu pesitsevad täiesti illegaalsed teadvust muutvad ained, kuid veipide lükkamisega kaasnev karistus on mitu korda leebem kui mõne keelustatud psühhotroopse ainega hangeldamise puhul. Toodete hinnad on mitmesugused, kuid kui võtta näiteks suurem kogus ühekordseid veipe, võib täishinnaga müües ühe pulgakese pealt vabalt teenida 7–13 eurot. Turule sisenemiseks tuleb käia korra kuuevarbaliste maal või kaugemal ning sealt neid poest odavalt kokku osta. Vahel ei pea isegi kuskile sõitma – suuremaid koguseid saab ka ehku peale internetist tellida.
Tänu suurele populaarsusele ei ole neid pulkasid ka eriti raske «turult» leida. Eriotstarbel kasutatavatest Telegrami gruppidest, Snapchatist või mõnel juhul ka Facebook marketplace'ist sobiva toote leidmiseks pole vaja muud kui ainult natuke tahet ja maksimaalselt poolt tundi aega. Keegi peale millenniumilaste ja buumerite ei viitsi neid kahemilligrammise nikotiinisialdusega poepulkasid enam sikutada. Palju rohkem ahvatlust pakub jäätisekokteili maitseline viiemilligrammise nikotiinisisaldusega pulk, mis jätab suhu mõnna keemilise ja vastikult magusa järelmaigu ning teeb kurgu tuimaks. Tegelikkuses ei imestaks ma, kui selguks, et need lühendavad inimese eluiga sarnaselt tavasigaretiga.
Kui on soovi oma nikotiini- ja keemiataluvus proovile panna, siis tuleks kindlasti ära proovida ka sellised nikotiinipadja-sordid, mis kanget tubakat ei sisalda. Tegu on märkimisväärselt odavama teemaga, kus ühe karbi hind on keskmiselt kümme eurot ning ka kangus on jõhkralt suurem. Patju leidub nikotiinisisalduse vahemikus umbes 100–150 mg, kuid ilmselt see tegelikult nii kõrge ei ole ja sildil olev number tekitab pigem platseeboefekti. Mõõta ju täpselt ei saa, ja kuna täiskasvanud inimese jaoks surmav doos algab ameeriklaste sõnutsi juba 60 mg-st, siis ilmselt peaks see sisaldus palju madalam olema.
Nende karpide puhul on jälle tõmbavaks elemendiks juba eelnevalt mainitud maitsed, kangus ja välimus. Kui mokatubaka tarvitajad Eestis on harjunud igasuguste ice cool ja muidu värskendavate mentoolipadjakestega, siis selle kauba puhul leiame näiteks suhkruvati, draakonivilja ja mango ninja maitselisi padjakesi. Nimekirja saaks ilmselt lisada sadu maitseid, aga kõige absurdsemad, mida olen kohanud-silmanud, on järgnevad: Aperol Spritz, Jim Beam Apple, Frozen Strawberry Kiwi, Forest Berry Storm, Watermelon Bubbly Gum, Dragon Fruit Banana Berry, Pumpkin Latte, Tiger Blood, Green Blast, Cream Tobacco ja Blue Cotton Candy. Kõik on reaalselt kuskilt läbi käinud maitsed, mida saab endale soetada.
Ka nikotiinipadjad ei ole eriti head ning ausalt öeldes ei tea ma mitte ühtegi inimest, kes neid aktiivselt tarvitaks. Samas olen kohanud degustaatoreid, kes hobi korras proovivad spetsjomm ainult kangeid mokatubakatooteid. Eriti mõnus kogemus see loomulikult pole. Üks vana tuttav rääkis, kuidas ta oli enne kehalise kasvatuse tundi garderoobis ühe padjakese alla pannud. Olles mokatubaka tarbimist juba aastaid viljelenud, mõtles ta, et pohhui, hoiab veidi kauem all. Poolteise minuti möödudes lõppes olukord sellega, et poiss pidi seinast kinni hoidma, sest pilt lainetas. Kehalise tunnis osalemine on sellises seisundis suht-koht raske.
Lükates neid pulgakesi või karbikesi alaealistele, kes ilmselt moodustavad paljude pakkujate jaoks suurima osa klientuurist, on suur võimalus endale müümisega sitta kaela tõmmata. Koolides on kõik eelnevalt kirjeldatu ikkagi kõva probleem ning isiklikult olen kogenud intsidenti, kus vanem õpilane pakub nooremale otse seljakotist müügiks «torne» ja «masinaid». Õnneks ei tegele pulkade-patjadega paljud; mingi selge mõistus tuleks ikka säilitada. Samas olen kokku puutunud nooremate inimestega, kellel läheb neid pulki võib-olla lausa paar tükki nädalas.
Kui toode müüb visuaalselt hästi ja tarbija kaifi ning mõnu kätte saab, siis ega sinna ilmselt midagi parata ka pole – turg õitseb edasi ja noored tarbivad. Selle aasta 23. oktoobril keelustatakse kõikides Euroopa Liidu riikides maitsestatud kuumutatavad tubakatooted. Eks ole pärast seda näha, kas tarbimine noorte seas väheneb või minnakse üle maitsetu veibi peale. Või läheb mustal turul rebimine veelgi kõvemaks ja kemikaal veelgi käredamaks.