INTERVJUU ⟩ Grafitiduo DUPLO3: «Meiesugused korralikud tütarlapsed küll sellist asja seina peale ei teinud»

«Naljakas, aga kui me RNV-ga kunagi kokku saime ja joonistamas käisime, siis kohtusime ka siin,» teatab üks tänastest intervjueeritavatest, kui Meelespea peatuses üle tee kõnnime. RNV on üks Haabersti kohalikest grafitikunstnikest, kellega vestleme loodetavasti üsna pea. Täna kohtume naaberrajooni Mustamäe grafitiduoga DUPLO3, kellega ajame Õika tiigi ääres veits juttu.

Tere! Kes te olete ja mis te teete?

D1: Ma rõhun alati sellele, et ma olen liiga vana, et sellise asjaga tegeleda… [Naerame]

D2: Jah, kuidas te saate eeldada, et meie sellise jamaga tegeleme? Kusjuures, see on üks asi, mis meid alati aitab: keegi ei eelda meist sellist asja, et meie, öösel kell neli… 

D1: Mupo ja politsei petab küll ära; meil on alati see trikk ka…

D2: Me oleme naised, esiteks. Siis me saame mängida ka rahulikku jalakäijat või hommikusörkijat. Või siis, lihtsalt, kui meil oleks titekäru kaasas, kus oleksid värvid sees, siis lükkaksime seda, aga nemad arvavad, et meil on laps kärus.

D1: Meil on küll olnud see titekäru plaan.

D2: Jaa-jaa, jummala hea plaan ju! Aga ma ütlen, et see nagu tegelikult aitab küll, et me oleme naissoost.

See on nagu Lady.K [hetkel Prantsusmaal tegutsev grafitikunstnik - toim.] case – kaabu peas, selline šikk leedi võtab käekotist värvid?

D2: Põhimõtteliselt, this is the way to go!

D1: Tal on lahe see, et ta on mingitel üle kümnesentimeetristel kontsadel, siuke beib.

D2: Kannab veel kleiti ka.

D1: See on täiega hea disguise.

 

 

 

 

View this post on Instagram

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

A post shared by @lady.k_156

Nii, aga ikkagi – kes te olete ja mis te teete?

D2: Dun dun duuun!

D1 [D2 suunas]: Kuidas sellele vastama peaks? Okei, ma olen täiskohaga kunstnik.

D2: Sama.

Aga kas panen teid nagu DUPLO3 alla? Ühise nimena või kuidas?

D2: Pane, jah.

D1: Ma arvan pigem küll, jah. Tegelikult ei tahtnud me alguses üldse mitte mingisugust nime panna, sest et see tundus kuidagi imelik – me ei tegele kirjutamisega [spreidega nimepõhiste grafitite tegemist nimetatakse «kirjutamiseks» – toim.] ja tekkis küsimus, et miks me peaksime nime panema. Vahepeal mõtlesime, et me ei pane isegi ühtegi allkirja mitte kuhugi. Et hakkame tegema ja mitte keegi ei märka, et vahet pole.

D2: Lihtsalt oma lõbuks.

D1: Jaa, ja siis mingi hetk panime selle nime, sest midagi oli vaja panna.

D2: Meil käis päris mitu nime algul läbi, ennem kui me üldse millelegi suutsime kindlaks jääda.

Mis teil algsed variandid olid?

D2: [Naerdes] Meil oli kaks aastat tagasi SEIB FIAT. Siis, kui me RNV-ga joonistamas käisime, siis oli meil see nimi.

Mis asja?! Teie tegite selle? Ma olen näinud seda kuskil või ma tean seda… Kus te tegite seda?

D1: Mingites varemetes seal…

D2: Seal… Kuhu see RNV meid viis? Ma ei suuda seda nime öelda…

Foto: ]PHB[

Metsas? Astangul?

D2: Jaa, Astangul, vot seal. See oli siis, kui kui me olime veel täiesti «väovääaoaaää» [teeb ebalevaid häälitsusi, mida võiks tõlgendada kui «veel täiesti segaduses»]. [Naerame] Jah, meil oli tol hetkel SEIB FIAT, siis oli vist midagi veel, aga ma ei tea ka enam. Aga hästi raske on leida midagi, mis kõnetaks kauem kui kakskümmend minutit.

D1: Meil on kogu aeg olnud see mingi identiteedivahetus.

Aga DUPLO3, kust see tuleb? Kas Duplo klotsid või Dupli värvid (ehituspoe spreid – toim.)?

D1: Kusjuures, seal on mõlemat. Ma arvan, et see DUPLO on niisugune nunnu vihje sellele, kust me ise pärit ja kus üles kasvanud oleme. Viide põhimõtteliselt sellele piirkonnale, mida me tunneme kõige paremini, ehk Mustamäele, kuna need paneelmajad on nagu klotsid. Muidugi on see cap'i [spreide pihustiotsikud - toim.] teema ka, sest me oleme siukse vaikiva kokkuleppe teinud, et me teeme ainult standard cap'idega. Et see nimi läheb küll sinna alla.

D2 [naerdes]: Standard cap warriors.

D1: See klotsi asi on teema, kuna motiivid on sellised titekad, vaata, ja kõik tunnevad ära selle. Elu esimene mänguasi on Duplo klotsid; meie tööd on ka suht sellised «algelised».

Aga «3» selle juures?

D2: Meid on kaks, aga me teeme kolme eest tööd. [Naerame] Kui isegi mitte rohkema eest. Või see võib olla ka DUPLO kuubis.

Foto: DUPLO3

Teie kunsti on kerge märgata, see eristub nö tavapärasest Tallinna grafitist, mis on pigem eri stiilides nimepõhine graffiti. Lisaks on tunda, et motiivid on tähtsamad kui tehniline lahendus. Kas te teete anti-style'i?

D2: Vist pigem kaldub sinna.

D1: Me oleme ise vist selle anti-style'i välja tõmmanud, sest see kõnetab…

D2: Joondub…

D1: Jah, selle teemaga. Ja see on võibolla see, kuskohast võiks leida inimesi, kellega mingit dialoogi tekitada, või inimesi, kes suhestuksid meie töödega. Aga me ei ole küll nagu mõelnud, et lähme täna välja ja paneme ain't anti-style'i.

D2: Just. Et kui kuskile peab lahterdama, siis see on kõige loomulikum.

D1: Jah, see on mingis mõttes kõige äärmuslikum stiil ja samas see läheb meile endale ka kõige rohkem peale. Need põhjused võib sinna panna, aga tegelikult ei ole see nii oluline.

Anti-style

Anti-style’i teatakse ka kui ghetto style’i, ignorant style’i ja hipster style’i. Tegemist on grafitistiilidega, mis Montana koduleheküljel oleva lühikirjelduse järgi «vabatahtlikult püüavad anda unarusse jäetud või isegi groteskset tulemust»: «Olgu see tähtede kompositsioonis (deformatsioonid, mis ei ole väga harmoonilised ja tunduvad juhuslikult lisatud, või koomiksilikud elemendid) või kasutatud tehnikas (kontuuride ja täidiste ühtluse eiramine, kõrgsurve cap'ide kasutamine, mis tekitavad hägusaid jooni, või väga halva kvaliteediga tööstusvärvi kasutamine), eesmärk on proovida teha seda, mida keegi teeks, kui tal poleks absoluutselt mingeid teadmisi tehnika või stiilide kohta, mida võiks pidada «heaks maitseks».»

Isiklikult soovitan need neli sõna (anti, ghetto, ignorant ja hipster) kõigi oma tähendustega kokku panna ja kujutada tekkivat pilti. Montana kirjelduses on esile toodud antud grafitistiili neli olulisemat omapära. 

1. Hommage «primitiivsele grafitile»

Paljud anti-style’i järgijad on New Yorgi metroodes enne tänapäevaste grafitistiilide reeglite loomist tehtud «primitiivse grafiti» fanaatikud. Eesmärk on teha toore ja tahumata väljanägemisega teoseid.

2. Stilistiline rahutus

Grafiti nii stiililine kui ka tehniline argeng on toonud kaasa väga keerukad stiilid, laitmatu teostuse ja efektid, mille puhul on sageli raske uskuda, et need on tehtud ainult sprei ja inimkäega. Ebainimlikkuse asemel pakub anti-style mõtlematumat ja lapselikumat lähenemist grafitile, tekitades samal ajal küsimusi selle kohta, mida me tehnikaks või stiiliks peame.

3. Huumor

Paroodia mõiste mängib anti-style’is olulist rolli, kuna oskuste allasurumine naiivse tulemuse saavutamiseks on lõbus tegevus nii teose loojale kui ka vaatajale, kes teo irooniat mõistab.

4. Toorus

Mõned kirjutajad mõistavad grafitit kui spontaanset loomingulist tegevust ja see peab ka esteetilises väljenduses välja paistma. Eelduseks on lasta vormidel kõhklemata voolata. See on viis puhtalt spontaansete, intuitiivsete grafitite maalimiseks, millel on maksimaalne väljendus selles, mida me nimetame «tooruseks».

Alberto F. / Montana4 KEYS TO UNDERSTAND IGNORANT STYLE

Aga te teete tänavakunsti või grafitit?

D2: Jaa. [Naerame]

Mõtisklete selle üle üldse?

D2: Tead, me oleme omavahel rääkinud sellest ka, et me vist nagu päris tegelikult gräffi ei tee, lihtsalt väljendame ennast tänaval.

D1: Seda küll, aga samas see «tänavakunst» on nagu…

D2: See jääb ka kitsaks, teisel tasandil.

D1: Mis see tänavakunst on? Fakt on, et see mis me teeme – see ei ole legaalne.

D2: That's it.

D1: Ma arvan, et seal on elemente nii ühest kui ka teisest.

126 vastas küsimusele «Kas sa oled nimepõhine grafitikunstnik?», et «ei, ma olen kunstipõhine grafitikunstnik.»

D1: Jaa, see on väga tabav, aga ma arvan, et me oleme äkki mingid kunstipõhised räbutänavakunstnikud või midagi sellist.

D2: Kuldsed sõnad.

D1: Me filtreerime läbi kõiki asju ja siis sealt tulevad tööd. Seal on see moment, kus mingisugune intrusive thought wins ja sa lähed teed asja ära ning sellest sünnib hästi spontaalselt teos.

D2: Tundlad annavad signaale.

D1: Jaa, nagu mingisugune kosmiline kanaldus.

D2: Siis on vaja kiiresti ära teha – ei mõtle kaua, ei kaalutle kaua, lähed teed «tuh-tuh-tuh» ära.

D1: Alati on teatud triggerit vaja.

Kes need tüübid on, karud ja muud tegelinskid, ja mis teema nendega on? Kes nende sõbrad on ja mis maailmas nad elavad? Olete neile mingisuguse universumi ka välja mõelnud?

D1: Ei ole veel välja mõelnud; nad on ise täiega arenema ja paljunema hakanud, ja päris kiiresti. Me tahtsime mingit karakterit, mis oleks olemas, aga millel ei oleks veel oma elu…

D2: Tal ei olnud oma häält.

D1: Tal ei ole oma häält; ta on lihtsalt logo.

D2: Ja kõik tunnevad ära.

D1: Sa tead, kes ta on. Aga ma arvan, et ta ei ole kangelane ega ka villain…

[Naerdes] Suvakas?

D2: Ta on see Peeter kõrvalparaadnast.

Parandab autot terve aja?

D1: Sellised tegelased, kes peegeldavad lihtsalt igapäevaelu, mingisuguseid stampideesid või klišeesid, ja nad celebrate'ivad seda mõnuga. Ja ma arvan, et nad on ilmselt kanal selleks, kui meil on vaja rantida mõne teema üle, siis nad alati töötavad selles suunas.

D2: Oojaa, nad aitavad meil rantida.

Foto: DUPLO3

Ma panin hullult kajakat, kui nägin seda väikse My oma, «2 miles away» või mis seal oli, nagu «Türa, jälle see pop-up, see on nii tüütu.»

D2: Elust enesest, eksole.

D1: Selle väikse My töö tegime natuke varem valmis, aga see sobitus sinna Feministeeriumi konteksti.

Aga te tegite selle Feministeeriumi jaoks või?

D2: Tegelikult oli see meil juba mõttes olemas, aga ta leidis…

D1: …sellel hetkel selle väljundi. Ja siis mõtlesime, kuidas me selle sisse toome, sest see oli siuke kõrvalmõte jälle, mis lihtsalt tuli kusagilt omavahel põrgatades. Mingisugune oma…

D2: Mingi asi ajas jälle närvi, ja siis tahad kakelda ning räusata.

D1: Et see jäi kuidagi mõttesse ja sai Feministeeriumi jaoks ära vormistatud. Ning see sobis sinna ideaalselt.

Aga see oli osa mingist projektist või konkursist?

D1: Põhimõtteliselt, näituse «Ära ületa teise piire» raames; töö ise on Voltas ühel seinal. 

D2: Kusagil augustini on EKA õuegalerii seina peal foto sellest tööst, sest see oli mingi plakatiformaadi asi näitusel.

Foto: DUPLO3

Sügisel oli Lilleküla tunnelis jam; tegite ka sinna ühe teose. Ma kuulsin seal hängides pealt, et teie tööd inglibeebidest oli keegi kommenteerinud stiilis «Issand jumal, lapsed näevad». Mis juhtus?

D1: Alguses tegime kavandi ja see võeti vastu. Siis läksime kohapeale ja seal saime teada, et ei sobi. Vaata, meil on need püssidega inglid, ja sinna tuli linnaosavalitsusest üks onu ütlema, et ärge neid püsse mitte mingil juhul siia tehke. Ja siis me mõtlesime, et lahe…

D2: Ta ütles, et see on konkreetselt keelatud praegusel ajal…

D1: «Mitte mingil juhul!» Mõtlesime, et mis me siis teeme, ja seejärel tuli idee teha veepüssid. Sellest tuli siuke naljakas versioon.

Aa, et linnaosa tüübid hakkasid…

D1: Hakkasid tsenseerima seda natuke, jah.

Naljakas on see, et need beebid ise on ka siuksed… Nagu Tom of Finland poisid.

D2: See üks on, jah.

D1: Seal on palju kummalisi asju. Tegemise käigus me ei pannud tähele, aga üks kõrvalt vaadanud isik pahvatas naerma, kui ta nägi, et «Mis asi see on?» [Naerame] Nad ei pidanud tegelikult perverdid olema.

D2: Tead, kõik kukub alati nii välja.

Cupidod on üldiselt perverssed.

D1: Paljad beebid.

Paljad beebid, kes toovad armastust.

D1: Aga me oleme ikka natukene nagu üle mänginud.

Hipodroomi ristmikul asub üks töö Teletupsudest; see on ka päris raju. Teete meelega transgressiivset kunsti?

D2: See oli hetkeseis, intrusive thought jälle.

D1: Teletupsudest on saanud selline töö, et vähemalt kolme inimesega tutvudes on esimene küsimus, et kas tupsud on teie töö?

See on suht peidus seal...

D2: Me arvasime, et see jääbki peitu.

D1: Kui me tegime selle, siis oli suvi ja võsa oli ees. Aga suurema osa aastast on see ikka väga hästi nähtav. Ma isegi imestan, et see üldse mingit tähelepanu on saanud. Tegime lihtsalt ruttu ära selle ja olime juba ise ära unustanud, aga sellele on nii palju tagasisidet tulnud.

D2: See oli siuke lõbus nali enda jaoks korra.

D1: Jah, meil viskas üle see mingisugune konservatiivne humbleness. Osalt tahtsime näha, et kui palju läheb aega, enne kui see maha pestakse; test, et näha millised tööd tõmmatakse maha või kui pikk on sellise töö eluiga.

Aga te nagu pigem tahaksite teha selliseid transgressiivseid ja provokatiivseid asju?

D1: Ei ole seda eesmärki, aga lihtsalt kukub nii välja, sest meil on nii halb huumor. [Naeran südamest]

D2: Meil on väga halb huumor ja meil on ka väga halb attitude elu suhtes. Me lõõbime palju ja siis see lihtsalt läheb nii; see on kahjuks liiga omane meile.

D1: Aga see on ka võib-olla see asi, mida ise tahaks rohkem näha. Või, ma ei tea, võib-olla me oleme mingis mõttes oma tausta tõttu natukene nagu nõudlikumad ka, et meil ilmselt viskas üle see…

D2: Ontlikkus.

D1: Ontlikkus, tühi dekoratiivsus, mingi naivism, ja siis me mõtlesime, et keeraks seda asja täiega üle.

D2: Viisakus igal pool.

Muralism?

D1: Muralid on okeid, aga see…

Te mõtlete ontlikkusest mitte tänavakunstis, vaid nagu üleüldiselt ühiskonnas?

D1: See on mõlemat, igatpidi mõlemat. See puudutab nii muid teemasid kui ka tänavakunsti, ning selle töö pealt eriti.

D2: Selle tööga sai välja elatud ennast. Kiirelt.

D1: Teletupsud on ka sellised imelikud tegelased. Mul väiksena ei lubatud neid vaadata.

D2: Mul ka mitte. Ja me ei tea ühtegi teist inimest, kel ei lubatud neid vaadata. Aga me oleme päriselt need lapsed, kel keelati ära selline asi, ja see on nagu veider ning see ühendab meid.

D1: Kui natuke mõtlema hakkad, siis nad elavad oma mingis imelikus väikeses hermeetilises maailmas oma mingite pisikeste ihadega ja…

D2 [naerdes]: Ihadega!

D1 [samuti naerdes]: On ju, ja nad on sellised veidrad.

Ma üldse ei imestaks, kui seal on mingisugune freudilik analüüs neile?

D2: Eksole? Vaata neid jäneseid.

Jänesed, tolmuimeja…

D2: Ja siis me tõime nad siukesele viimasele pidusöögile kokku. [Naerame]

D1: See sai alguse sellest, et me lugesime kuskilt, et Teletupsude setil olid need jänesed…

D2: «Grim Facts About Teletubbies»! See lilla tegi vist eneka. Või suri alkoholismi või midagi. Really dark stuff.

D1: Ja filmimise ajal oli setil põhiteema see, et need jänesed «paljunesid» pidevalt.

D2: Pluss, need ei olnud tavaliselt jänesed vaid hiidjänesed, sest need kostüümid olid megasuured. Neil oli vaja hästi suuri jäneseid, et see näeks proportsioonis välja.

D1: Siis need «paljunesid», ja filmimist tuli pidevalt katkestada, sest nad olid kaadris.

[Naerame]

Aa, sellepärast, et jänkud seksutavad kuskil kaadris ja teletupsud jooksevad rõõmsalt mäest alla…

D1: Tõukerattaga. Jaa. No see on lihtsalt nii pervo…

Ma mäletan, et seal oli mingi teema, et üks pidi gei olema…

D2: Lillaga oli see; teda taheti siniseks muuta. Ma mäletan, ma olin mingi seitsmeaastane kui sellest räägiti.

Ja et tal oli käekott, aga ta oli poiss või midagi sellist?

D2: Jaa-jaa, tal oli käekott ja seelik.

D1: Ma olen kuulnud, et seal oli mingi rassiteema ka olnud, et see roheline on nagu tumedanahaline, punane asiaat, ja…

D2: Seal pidid olema kõik esindatud.

D1: Seal on nii palju layereid. Ma vaatasin juba väiksena, et need kolmnurgad, ringid ja pulgad – et seal on nii palju imelikke asju, et see töö ootas juhtumist.

D1: See oli nii loomulik asi.

Käesolevaks hetkeks on Teletupsud mattunud uute spreikihtide alla Foto: DUPLO3

Aga on see päris anti-style-teema ka, siukseid asju teha?

D2: See huumor on minu arust anti-style'is nagu põhikohal.

See sarkasm ja iroonia ja dark humour…

D2 [naerdes]: Sellepärast see meile sobibki.

D1: Ma millegipärast arvan, et see anti-style on tegelikult rohkem ikkagi back to the roots igas mõttes. Algpunkti tagasi. ma tean, et mõni on rääkinud, et see on trenditeema, aga minu meelest see tuleb iga natukese aja tagant uuesti üles.

Montana kodukal on minu arust päris hea kokkuvõte anti-style'st ja seal on ka mainitud, et see algupärane, mingi 1970ndate teema on ka selline?

D2: Just.

D1: Kui sa võtad 1970ndate New Yorki, siis see on täiesti anti-style. Aga sa ei saa seda öelda, sest seda ei nimetatud siis nii.

Sest style'i ei olnud veel – ei main style'i ega ka midagi, mille suhtes anti olla…

D1: Ja see võib olla ka mingisugune psühholoogine küsimus – kus sa iseendaga asud sel hetkel? Kui sul on mingid asjad üle visanud, või sa…

D2: Milliseid väljendusvorme on sul vaja sel hetkel…

D1: Jah, võib-olla see tuleb kuidagi sealt. Või tekib vastuolu mingite asjadega. Näiteks mina kunstnikuna töötan ruumi ja tänavaga, aga hoopis teises võtmes ja teiste küsimustega, ning võib-olla rohkem materiaalsusega. Aga kui tulla grafiti ja tänavakunsti juurde, siis see on pigem isiklik teraapia, põgenemine…

D2: Normaalsuse eest.

D1: Jah, võib-olla küll, ja tänaval ei pea sa nii palju selgitama ja põhjendama – sa teed asja ära, loodad, et vahele ei jää, ja kõik, sellega asi piirdub. [Naerdes] Ma ei arvanud kunagi, et me peame kellelegi rääkima, miks me seda teeme.

Te olete muidu akadeemilises maailmas ka sees, eks ole?

[Järgneb arutelu, kus kolm magistranti arutavad, kes ja kui kaua tsoonis viibis.]

D1: Mul ei ole ühtegi vaba hetke olnud. Ja tänav on seetõttu raske, sest see on meie jaoks mänguväljak, koht, kus me nagu unlearnime kogu seda bullshitti, mida me oleme eluaeg õppinud.

D2: Kuidas olla kammitsatest vaba; lihtsuse leidmine teisel tasandil.

D1: Lahtiütlemine, nii-öelda.

Sa ei pea sinna metodoloogiat juurde lisama või asja ära seletama?

D1: Jah, aga samas on näiteks kas või see, et tegelikult me küsime endalt rohkem küsimusi kui võib-olla keegi teine, kellel ei ole niisugust tausta. Meil on alati see, et kui me hakkame tööd tegema, siis me küsime: miks see koht, miks niisugune asi…

D2: Miks need karakterid siia tuua? Kas need karakterid sobivad siia linnaossa? [Naerdes] Mis on kohaspetsiifiline?

D1: Jaa-jaa, igasugused muud küsimused ka, ja siis saame aru, et kurat, see on lihtsalt karu. [Naerame] Et las ta olla.

Aga ütleme näiteks, seal Mustamäel Prisma lähedal need karud auto kallal töötamas — et seal on need garaažid, eks ole, et see loogiš koht. Aga seal silla all näiteks, Tähetornis need karud, kuidas need kohaga seotud on?

D2 [Naerdes]: Ossa issand, sa oled neid ka näinud juba?! Kuidas sa jõudsid sinna? Me ei ole seda avaldandki veel.

Ma käisin eelmine nädal Pääskülas ühte intekat tegemas ja siis nägin neid.

D1: Me tegime ühe filmivõtte jaoks need just hiljuti.

D2: Seal ei ole isegi allkirja all.

Ma nägin neid karusid ja vareseid ja sain aru.

D2: Muidugi said aru – jälle need!

D1: Seal on uued kassid ka…

Tol hetkel juhtub see, et intervjueerija on olnud veits jobu ja ei ole lülitanud telefoni lennurežiimile ning keegi helistab tema lindistava telefoni peale, mis tähendab seda, et lindistamine lõppes ning ligemale 30 minutit läks kaotsi. Püüame siia lõppu taastada veel  vastused paarile olulisele küsimusele.

Kes on teie eellased, kes teid mõjutanud on?

D1: Ma arvan, et kunagi olid ilmselt Basquiat ja Haring.

D2: See on see kunstikooli värk.

D1: Ilmselt küll. Aga rohkem tänava pealt meeldivad meile EGS, Saeio, ja…

D2: Pariisi tüübid.

D1: Jaa, Pariisi tüübid ja Horfee… Ülo Kiple kindlasti.

D2: Jaa, see läheb otse südamesse.

D1: Vaib on sarnane.

D2: See on lihtsalt see, kuidas sa mõtled.

«Tervis on vabadus mille eest tuleb võidelda» Ülo Kiple https://www.folklore.ee/Graffiti/Pildid/0259.jpg Foto: grafiti andmebaas / Andres Valdre erakogu

Kes on teie hõimlased, kellele shoutouti teeks?

D1 ja D2 vaheldumisi: Seljo, 126, RNV, Multistab, Somi, Grek ja Wazek…

Milliseid trikke või soovitusi te jagaksite noortele või uutele tegijatele?

D1 ja D2 koos naerdes: Pigem peaks vist meile nõuandeid jagama!

D2: Kindlasti on see, et võiks ennast välja elada ja mitte kahelda selles, mida sa teha tahad.

D1: Kõige olulisem on ennast mitte kunagi teistega võrrelda. See on okei.

D2 [naerdes]: Teha ebapopulaarseid valikuid.

D1 [samuti naerdes]: …On okei olla uncool.

D2: Embrace it.

D1: Kindlasti hästi palju katsetada ja vaadata, mis mujal toimub.

D2: Et mitte liiga kinni jääda ühte asja.

D1: Ja siis muidugi ka see, et ei ole vaja pikalt mõelda, tuleb kohe ära teha, kui mõte tuleb.

Tehnilise poole pealt on mingeid soovitusi anda?

D1: Meie?

D2 : Meie?!

D1: See tehniline pool on minu jaoks maitseküsimus.

D2: See on kindlasti maitseküsimus.

D1: Ma saan aru, et sellised efektipõhised tuled ja viled, et see on lahe, kui inimene on sellise meisterlikkuse omandanud. Aga see ei ole meie eesmärk – ma kujutan ette, et kui me hakkaksime sihukest asja tegema, siis pilt kaotaks 90 protsenti on võlust. Et see rohmakus ja roppus võimendab seda ja sobib. Keskkond loeb ka – mul on imelik teha siuksesse magalarajooni väga kaunist ilupilti, kui ma tean, et see keskkond vajab midagi muud. See on ilmselt mingi esteetika ja maitse küsimus…

D2: Pluss, kuidas mõte liigub…

D1: Kindlasti me saaksime paremini kui me…

D2: Kui me väga tahaks…

D1: Kui me peaksime seda oluliseks. [Naerame] Aga me ole pigem grunge-usku.

D2: Jaa, see on see energia, mis selle taga on, kiirus ja…

D1: Me ei ole karmid endaga; kui läheb pekki, siis läheb pekki, ja kui midagi voolab, siis las ta voolab.

See on huvitav aspekt, mida esile tuua, et teile endale ei paku see pinget. Et sa võid hullu panna ja millimeetrist joont teha, aga kas see see on lõpuks sulle endale oluline?

D2: Meil on ju juba see ka, et meil pole isegi motti capi vahetada. [Naerame]

D1: Poes käies on alati, et poisid pakuvad «Kindlalt ei taha fatcapi?»

D2: «Ei taha, mis sa plärad…»

D1: Meil on küll teisi cape ka…

D2: Meil on, sitaks.

D1: Aga elu on tõestanud, et need ummistuvad alati valel hetkel ära. Standard on…

D2: Standard on klassika, ta ei vea sind alt.

D1: See on lahe, ja me olemegi otsustanud, et nagu why bother?

D2: Aga siin on jälle see suhtumise küsimus. Et ilmselt ei oleks sellist lähenemist, kui ei oleks sellist suhtumist.

D1: Dekoratiivsuse küsimus – me ei taha olla mitte mingil juhul dekoraatorid. Ma arvan, et meie tööd on nagu need nätsuga saadavad tätokad, sellise vaibiga – mingisugune viieaastane laps, kellel on see tätokas käe peal ligi nädal aega olnud ja pildist on järel ainult tükikesed. See on see vaib, mida püüda. [Naerame]

Foto: DUPLO3

Kuulge, aga päris okeilt on siin tiigi ääres see asi läind – kui vaid see lindistamise pask mu poolt välja arvata. Et lõppsõna või mingi mõte? Näiteks see, et mida te Eesti tänavatel rohkem näha sooviksite?

D1 : Töid, mis tekitaksid rohkem dialoogi.

Nagu teiste kunstnikega või…

D1 : Üleüldiselt dialoogi, ja samas eriti vaatajaga.

D2 : Jaa, et see ei ole ainult teistele kunstnikele, et see oleks üleüldse põnev.

D1 : Rohkem niisugust sisukust, või..

D2: Mõtet ja teravust, et kannaks mingit ideed. Et sa lähed mööda ja miskit kõnetab seal. Ja just see, et sa oled võib-olla täiesti kunstikauge inimene, aga seal oleks ka sulle asju. Möllamist, mängulisust… Et oleks põnev ja ei jäädaks mingitesse kindlatesse stiiliraamidesse kinni, vaid katsetataks.

D1: Ja hullu vandalismi.