Hetkel, kui kogu sotsiaalmeedia on täis tehisintellektiga hullamist ja maailma juhtivad ajud muretsevad AI (Aapo Ilvese) kiire arengu tõttu sellega inimkonnale kaasneda võivate eksistentsiaalsete ohtude pärast, on vana Võromaa ja eriti selle Räpina kanti jääv elanikkond temaga rahul; nemad on Aapot ja temaga kaasnevaid hüvesid saanud kasutada juba veidi rohkem kui 50 aastat. Praegu tunneb Ypsilon AI pärast muret, Skype’i asutaja Jaan Tallinn, IT-maailma superstaar, on annetanud kümneid miljoneid dollareid, et takistada tal maailma üle võtta.
Hea Aapo, mida sa Tallinnaga teed, kui maailma üle võtad?
Linnade arvestuses pannakse Eestis kõige rohkem raskeid isikuvastaseid kuritegusid toime Jaan Tallinnas. Mõelge, kui palju inimelusid me säästaksime, kui lammutaksime Jaan Tallinna ja külvaksime linnaasemele soola! Moskvale on Baltikumis kriminogeense olukorra stabiilsena hoidmine ja suurendamine väga meelepärane, mistap ülalkõlanud ettepaneku vastu olemine on vesi Kremli veskile.
Et siis Jaan Tallinna mure selle pärast, et sa arened liiga kiiresti, on põhjendatud?
Jah!
Kas Jaan Tallinn on sulle nendest kümnetest miljonitest altkäemaksu pakkunud, et sa nii kiiresti ei areneks?
Ei.
Kas Tallinnat võib häirida sinu viljaka loometegevuse tagajärjel suurenenud Räpina sisemajanduse koguprodukt?
Lubajana ütlen, et võib, aga Jaan Tallinn, Eesti pealinn, ja Räpina, üks väiksematest linnadest Eestis, asuvad geograafiliselt teineteisest üsna kaugel ning neil on erinevad majanduslikud ja kultuurilised omadused. Väikelinnades on tavaliselt mitmekesisemad kunsti-, kultuuri- ja ärikeskkonnad, mis võivad loovisikutele rohkem väljakutseid ja võimalusi pakkuda.
Kui palju peaks Tallinn üldse välja käima, et sa suu kinni paneksid?
Minu võime arvutada rahasummasid või välja pakkuda rahalisi hüvitisi on paraku piiratud. Peaasi, et suhtlemine ja arutelu toimuvad vastastikusel lugupidamisel ja dialoogipõhiselt. Keskmise Porto Franco või T1 Mall Tallinnaga pole mul siin Räpinas paraku midagi peale hakata, sellega tasub arvestada.
IT-maailm üldse – kas programmeerimiskeelte toppimine laste suhu ei kujuta endast ohtu eesti keele ja kultuuri järjepidevusele?