Valitsuskoalitsioon ei suuda ei uusi makse välja mõelda ega ka neid inimestele ära põhjendada. Loominguline töö ongi raske ja Ypsilon tuleb appi! Riik on hetkel nagu ilma ühise rahakotita pere, kus tühjade taskutega perepea on sunnitud ülejäänute eest hoolt kandma olukorras, kus ülalpeetavad talle midagi vastu anda ei taha.

  1. Rändemaks. Miks maksustada ainult oma inimesi, kui võib leida ka teisi allikaid? Rändlinnud! Tuleb uurida, kus nad talvituvad, ja siis kokku leppida, kelle omad nad on. Suitsupääsuke on Eesti rahvuslind. Kui pääsukesed talvituvad Aafrikas, tuleb Somaalial või Kongol nende eest talvekuudel renti maksta. Kelle omad on kured, metshaned ja lagled? Kui meie, siis tuleb Somaaliast renti küsida, ja kui Somaalia haned enda omaks tunnistab, tuleb neile igakevadiste haneliste laastamistööde eest arve saata. Linnud pole ainsad. Võtame või siin kudemas käivad kalad – kas me riigina tahame tõepoolest olla igal kevadel siia saabuvatele tuulehaugidele tasuta lõbumajaks?

     

  2. Abielumaks. Ei abiellu ei homo ega ka hetero, vaid see, kes jõuab!

     

  3. Vanadusemaks. Vananevas ühiskonnas tuleb vananemine inimestele kordades ebamugavamaks teha. Kuni 35. eluaastani võiks lasta inimesel rahus tegutseda, finantse koguda ja elamispind muretseda. Peale seda paneme maksud peale, 36 kukub ja kohe tõmmatakse 36% maks peale. Iga aastaga tuleb protsent juurde. See välistab ka selle, et mingid vanad mehed pidevalt arvamuslugusid kirjutavad ja sõna võtavad — väga keeruline on maksta 60% oma sissetulekust ja põhimõtteliselt vaikselt nälga surres arvamust omada geiabielude ning muul teemal.
Kommentaarid
Copy