Varjulised hoovid. Vana auraga puumajad. Nagisevad puutrepid. Laisalt ringi jalutavad kassid. See on Karlova. Eks aeg näitab, kui kauaks seal sellist idülli jagub – aja jooksul on sealgi elu läinud modernsemaks. Siiski on seal alles isegi selliseid vanu nähtusi nagu ilma mugavusteta pööningutoad, kuhu vesi tuleb tuua kuskilt alt ja kust solk viiakse peldikusse.

Seal on veel hoovinurgas konutavaid pesukööke (tõsi küll, neist mõnessegi on ehitatud saun). Ajaviiteks kiikan oma elus kaht perioodi, mil elasin Karlovas. Sealt on mu mällu jäänud mõndagi.

Kommentaarid
Copy