Juulis toimub tavapäraselt üks raskemaid spordivõistlusi Tour de France, 2023. aastal rahutustega, milles elustus film «La Haine». Tänavu valmis selleks ajaks tuuri ainukesest ameeriklasest võitjast Greg LeMondist film «The Last Rider».
Muidugi vaieldakse, kumb eelmise aasta rivaalidest võidab seekord, Jonas Vingegaard või Tadej Pogačar. Jalgratturi võimsust mõõdetakse vattides kilogrammi kohta (mõõdetakse, kui võimsalt rattur suudab sõita ja jagatakse see tema kehakaaluga) ja Tour de France otsustakse mägedes. Vingegaard ründas mullu 11. etapil Col du Granoni tõusul (11 km, 2400 meetrit üle merepinna, kallak 9%) Lanterne Rouge'i andmetel võimsusega 6,1 w/kg. Favoriit Pogačar sõitis võimsusega 5,6 w/kg, kaotas kaks minutit ja 51 sekundit ning jäi etapil lausa seitsmendale kohale. Taanlane võitis Touri suurima kiirusega ajaloos.
Tänapäevase kergema rattaga Vingegaard sõitis Col du Granonil üle Greg LeMondi aja. Jänki näitas end erilisest küljest juba 1982. aasta MM-il, kus tema konkureerimine Jonathan Boyeriga varjutas võitjat. Boyer oli vanem, oli staar, esimene ameeriklane Tour de France'il, ja eeldati, et LeMond teeb tema heaks tööd. «Kui on üldse keegi, kelle moodi ma tahaksin olla, siis on see tema,» oli 16-aastane LeMond öelnud väljaandele Velo News.
See oli aastal 1978. Kolm aastat hiljem sõlmisid mõlemad lepingu vägeva Renault-Gitane'i meeskonnaga ja Boyer hakkas kohe LeMondi pilkama. LeMond tunnistas, et pälvis algul rohkem meedia tähelepanu, kui oli väärt.
Inglismaal peetud MM-il juhtis väsiv Boyer 800 meetrit enne lõppu 30-meetrise edumaaga. LeMond asus peagrupi ehk pelotoni eesotsas. Siis LeMond ründas. Ta võitis hõbeda. Giuseppe Saronni võitis kulla. Boyer lõpetas kümnendal kohal. Vähesed Ameerika delegatsioonist õnnitlesid LeMondi. Meedia süüdistas teda Boyeri võimaluste rikkumises. LeMond ei eitanud seda.